Erna Siirak
Erna Siirak (sündinud Erna Vilhelmine Alvine Tillemann; 1940-1959 Erna Aavasaar; 24. juuli 1911 Tartu – 22. oktoober 1987 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja kirjandusteadlane.[1]
Ta lõpetas 1929. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi ja aastal 1936 Tartu Ülikooli eesti filoloogina magistrikraadiga.[1]
1937-38 töötas ta Õpetajate Koja geograafiaõpetajate sektsiooni sekretärina, 1938–40 korrektorina kirjastuses Varamu. 1943–44 oli ta tööl Akadeemilises Emakeele Seltsis, Akadeemilises Kirjandusühingus ja ajalehe Eesti Sõna toimetuses, 1944–1947 ajalehes Sirp ja Vasar teatriosakonna juhatajana. Vahistati 19. II 1951 Tallinnas, 1951–1955 oli poliitvang (mõisteti süüdi 9. mail 1951 §§58-2 ja 58-10-2 alusel, karistuseks 25+5 aastat ja vähemalt 10, vabastati 12. septembril 1955).[1]
1959–1962 töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis bibliograafina ja 1962–1981 nooremteadurina.[1]
Erna Siirak uuris põhiliselt eesti kirjanike elu ja loomingut. Tema olulisimad teosed on monograafiad "Johannes Semper" 1969 ja "A. H. Tammsaare in Estonian literature" 1978 ning artiklikogu "Talendi maagia" 1987.
Erna Siirak oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja 1982. aastast Eesti NSV Kirjanike Liidu liige.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Erna Siirak oli abielus kunstnik Jaan Siirakuga. Tema vend oli korvpallur Herbert Tillemann (22. juuli 1920, Tartu - 4. juuli 1943, Jabłoń, Poola[2]). Tema tütar on töötervishoiuteadlane ja -arst Virve Siirak (s. 24. mail 1946[3]).
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]1988. aastal anti talle postuumselt Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia artiklikogu "Talendi maagia" eest.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Erna Siirak |
- Erna Siirak Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Erna Siirak Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- ↑ Herbert Tillemann, itaaliakeelne Vikipeedia (vaadatud 12.12.2024)
- ↑ Virve Siirak, ETIS (vaadatud 12.12.2024)