Enno Siirde
Enno-Ülo Siirde (enne eestistamist 1935 Enno-Ülo Siirmann; 9. jaanuar 1919 Tallinn – 5. jaanuar 2004 Tallinn) oli eesti keemik.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Lõpetas Tallinna 22. Algkooli 1932, Tallinna Reaalkooli 1937, Sõjakooli aspirantide kursused 1938, Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) keemia-mäeteaduskonna keemiaosakonna 1944; Leningradi Tehnoloogiainstituudi doktorant 1954–1956. Täiendas end Eesti Tööstusprojektis 1972–1973.[1][2]
Tehnikakandidaat 1946 (TPI, kinnitus 1949, "Rektifikatsiooni astme sõltuvus kolonni konstruktsioonist ja töö režiimist"); dotsent 1949; tehnikadoktor 1957 (Leningradi Tehnoloogiainstituut, kinnitus 1958, "Исследование процесса дистилляции с водяным паром"); professor 1960.[2][1]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Hoiu- ja laenukassa arveametnik 1938–1939; Riiklik Katsekoda 1940 (üliõpilasena); Kohtla-Järve Põlevkivitööstuse laboratooriumi keemik 1944. NSV Liidu Põlevkivi ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudi teadur 1945. Tallinna Polütehnilises Instituudis / Tallinna Tehnikaülikoolis: anorgaanilise ja analüütilise keemia laboratooriumi ajutine abijõud; füüsikalise keemia laboratooriumi ajutine abijõud, nooremassistent 1943–1944; keemilise tehnoloogia kateedri assistent 1944–1947, vanemõpetaja 1946–1947 kevadsemester, dotsent 1947–1958, professor 1958–1967, kateedrijuhataja 1956–1967; keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri professor 1967–1986, kateedrijuhataja 1967–1986, konsultantprofessor 1986–1992; keemiateaduskonna dekaan 1952–1954, 1956–1960; keemiatehnika instituudi keskkonnakaitse ja keemiatehnoloogia õppetooli emeriitprofessor 1992–2004.[1]
Teadustöö põhisuunad
[muuda | muuda lähteteksti]Massi- ja soojusvahetus; osooni kasutamine veepuhastustehnoloogias, Avaldas üle 220 publikatsiooni, 22 autoritunnistust. Tema juhendamisel on kaitstud 4 doktori- ja 26 kandidaadiväitekirja. Alustas 1959 Ülemiste järve vee osoneerimise alast uurimistööd. Tema juhendamisel kaitsti selles valdkonnas 3 kandidaadi-, 2 magistri- ja 1 doktoriväitekiri. Uurimistöö tulemusena võeti osoon kasutusele Tallinna Veepuhastusjaamas 1997.[1][3]
Teaduskorralduslik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]NSV Liidu TA keemilise tehnoloogia teoreetiliste aluste nõukogu ja Leningradi Tehnoloogia Instituudi doktorikraadi kaitsmise nõukogu liige; Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi nõukogu ja teaduskraadi kaitsmise nõukogu liige; Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige 1972–1974. Eesti Keemia Seltsi liige 1947–2004; keskkonnakaitse komisjoni esimees 1970. TPI toimetiste keemia ja keemiatehnoloogia sarja toimetaja; Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogunõukogu esimees 1962–1992. EÜS Põhjala liige 1939, vil; Tallinna Teadlaste Maja liige.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend oli arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor Elmar Siirde.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1950 Nõukogude Eesti preemia (koos Edvard Luhakoodri ja Agu Kullissoniga "Põlevkivi uttevee defenoteerimine")
- 1983 Eesti NSV teeneline teadlane
- 1985 Paul Kogermani mälestusmedal
- 1987 Eesti NSV Ministrite Nõukogu preemia
- Tallinna Tehnikaülikooli Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi auditoorium (U04-114) kannab aastast 2005 Enno Siirde nime.[1]