Emakeeleõpetuse sõber
Emakeeleõpetuse sõber on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi (EES) alates 2009. aastast antav aunimetus, millega tunnustatakse Eestis või välismaal tegutsevat füüsilist või juriidilist isikut, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust Eestis ja toetanud emakeeleõpetajate seltsi eesmärke.
Aunimetust ei anta emakeeleõpetajate seltsi liikmetele.[1]
Emakeeleõpetuse sõbrad
[muuda | muuda lähteteksti]- 2009 – Kaja Kärner
- 2010 – Ülo Vooglaid
- 2011 – Mari Tarand
- 2013 – Toomas Hendrik Ilves
- 2014 – Märt Treier
- 2015 – Fred Jüssi ("kes on jaganud sügavaid mõtteid alati kaunis emakeeles, kelle loengud "Ööülikooli" sarjas pakuvad õppematerjali emakeeleõpetajaile ja kuulamisainet igale emakeeles mõtlevale inimesele; kes on viinud mitme põlvkonna jagu kuulajaid-lugejaid oma loomuliku keelekasutuse kaudu looduse juurde, kuid olnud loodusest jutustades paljudele eeskujuks hea väljendusoskuseni jõudmisel")[1]
- 2016 – Kristiina Ehin ("kelle aus ning puudutav luule- ja proosakeel äratab lugejas helluse, empaatia, inspiratsiooni ja loomingulisuse")[1]
- 2017 – Ivo Linna ("kes oma loomuliku, mahlaka ja osava keelekasutusega ühendab põlvkondi nii laval kui ka meedias – laulab järjekindlalt kaunis eesti keeles ja on Vikerraadio mälumängu "Miniturniir" saatejuhina tuhandetele lastele eeskujuks")[1]
- 2018 – Gaute Kivistik ("kes sõnaosavuse, vaimukuse ja keelekorrektsusega muudab tekstid kuulaja jaoks nauditavaks ja eriliseks. "Rohke Debelaki libauudised" oma leidlike võrdluste ja sõnamänguga liidab eesti keele õppijaid ja õpetajaid, luues kokkupuutepunkte nii koolitunnis kui ka väljaspool kooli. Ta on avardanud olulisel määral eestlaste arusaama sõnade mitmetähenduslikkusest ja näidanud teravmeelseid võimalusi, kuidas vabastava huumoriga lahendada olukordi, mis muidu põhjustaksid kibestumist või kaklust")[1]
- 2019 – Maarja Vaino ("kes on järjekindlalt aidanud teadvustada eesti keele ja kultuuri kaitsmise vajadust ja panustanud sellesse nii sõna kui ka teoga")[1]
- 2020 – Anu Lamp ("kes selge ja korrektse keelekasutusega on kasvatanud noort teatrikülastajat hindama eesti keele kaunikõlalisust ja ilmekust, kuulama ja mõistma emakeelset sõnumit, tunnetama selle väärtust. Tema sihikindel ind noorte näitlejatega keelearmastuse kurvides seigeldes on imetlusväärne")[1]
- 2021 – Eesti Keeletoimetajate Liit ("kes seisab eesti kirjakeele normi ja hea eesti keele eest, hinnates selle rakendamisel korda ja kvaliteeti")[1]
- 2022 – Joonas Hellerma ("kes oma täpse ja isikupärase sõnakasutusega intervjueerib kultuuriliselt tähenduslikke inimesi ning käsitleb asjatundlikult keele- ja kirjandusteemasid ETV saates "Plekktrumm", mis on suurepäraseks õppematerjaliks eesti keele ja kirjanduse õpetamisel")[1]
- 2023 – Karl-Erik Taukar ("muusik ja telesaatejuht, kes popi ja noortepärase keelekasutuse juures hoiab superkangekaelselt ja vääramatu jõuga kinni emakeele heakõlalisusest, kellel on ambitsiooni end väga heas emakeeles väljendada")[2]
- 2024 – Taska Film ("eestikeelse kirjanduse vääristaja kinolinal, eesti kultuuri elushoidja, loomemeeskond, kes toob eesti kirjanduse inimestele lähemale, meenutades teada-tuntud, kuid vahel unustuse hõlma vajunud kirjanikke")[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Õpetajad tunnustasid Ivo Linnat Saarte Hääl, 4. november 2017
- Emakeeleõpetuse sõber Ivo Linna armastab eesti keelt igavesti Õpetajate Leht, 18. mai 2018
- Emakeeleõpetuse sõbraks valiti "Plekktrummi" saatejuht Joonas Hellerma ERR Kultuur, 4. november 2022