Kaja Kärner
|
See artikkel räägib ajakirjanikust; maalikunstniku kohta vaata artiklit Kaja Kärner (kunstnik). |
Kaja Kärner (sündinud 5. septembril 1953 Tallinnas) on eesti raadioajakirjanik.
Haridustee
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on lõpetanud Tallinna 46. Keskkooli. Tartu Riikliku Ülikooli lõpetas ta filoloogi-toimetajana ning ajakirjanduse vallas on ta end koolitanud kursustel nii kodu- kui ka välismaal.
Töö Eesti Raadios
[muuda | muuda lähteteksti]1973. aastal osales Kaja Kärner Eesti Raadio teadustajate konkursil. Valituks osutusid tema ja Uno Kaupmees. Pärast konkurssi olid tema raadiotöö juhendajateks Aksel Küngas, Elfriede Ilves, Aino Ripus, Endel Padrik jt. Esimene töökoht oli Kaja Kärneril raadiofonoteegis, teadustajana töötas ta aastatel 1981–1992, seejärel ka toimetajana. 1996. aastast on ta ametis ühiskonnaelusaadetes.[1]
Poliitika- ja päevakajalisi teemasid käsitleb ta Vikerraadio "Reporteritunnis", samuti osaleb hommikustel vestlustel "Vikerhommikus". Kaja Kärneri saadete loetelu ja teemade ring on olnud väga lai, siia kuuluvad autorisari Kajalood", "Aiatark", "Uudis+", "Keskkööprogramm", "Argipäev", "Muusikaline tund", "Tegija" jt.[2]
2012. aasta algul oli raadioeetris Kärneri toimetatud viieosaline saatesari "Stereoraadio. Katsesaatest raadiokanalini", mis tähistas 50 aasta möödumist esimesest stereofoonilisest katsesaatest Eesti Raadios (ühtlasi ka terves tollases Nõukogude Liidus).[3]
Tsitaadid
[muuda | muuda lähteteksti]Margus Allikmaa: "Kaja Kärner on säilitanud huvi ja avatuse vist pea kõigi eluvaldkondade suhtes ja tema multiteemalisus ei päädi hetkekski ebaprofessionaalsusega. Alati valdab ta teemat ja tema küsimused peidavad sügavamaid teadmisi või vähemalt paremat ettevalmistust kui paljudel saatekülalistel."
Kaja Kärner: "Mulle tundub, et see on niisugune üks pikk tööpäev olnud. Ma olen teinud just nagu ühte pikka saadet, kus kogu aeg vahelduvad esinejad, vahelduvad teemad, aga mille põhitõde või põhisõnum on vahendada elu kuulajale ..."[4]
Muud
[muuda | muuda lähteteksti]Kärner on olnud ka Raadio Vaba Euroopa lepinguline autor[3].
2016. aastal oli Kaja Kärner Eesti hüdrograafialaeva Kaja ristiemaks.[5]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2012 – Hea Sõna auhind[3]
- 2013 – Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia
- 2017 – Valgetähe V klassi teenetemärk[6]
- 2019 – Selge Kõneleja auhind[7]
- 2023 – Kuldmikrofon[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kaja Kärner nõuab eneselt raadios erapooletust. postimees.ee, 5. september 2005.
- ↑ Kuldmikrofon 2023 laureaat on Kaja Kärner. info.err.ee, 18. detsember 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Kaja Kärner pälvis Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia, Vikerraadio, 31. mai 2013
- ↑ Kaja Kärner: see kõik on olnud üks pikk tööpäev. 60pluss.postimees.ee, 19. detsember 2016.
- ↑ "Galerii: Vikerraadio saatejuht Kaja Kärner on VTA uue aluse "Kaja" ristiema" ERR menu, 25. aprill 2016
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Selged kõnelejad 2021 Eesti Vaegkuuljate Liit, 11. jaanuar 2022
- ↑ https://menu.err.ee/1609197934/galerii-kuldmikrofoni-palvis-kaja-karner
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Helina Piip. Näidenditest luuleni: Vikerraadio toimetaja Kaja Kärner räägib oma lemmikraamatutest. ohtuleht.ee/naine, 7. oktoober 2022.
- Sulev Oll. "50 aastat raadiotööd: Kaja Kärneri nimi on juba kvaliteedimärk!" maaleht.delfi.ee, 14. august 2023.