Eesti Tööliste Partei

Eesti Tööliste Partei
	Eesti erakond
Esimees	ETP keskkomitee esimees, Valter Kaaver (1929–1930)
Asutamine	1926, likvideerus 1930
Peakorter	Tallinn
Ideoloogia	kommunism
Koalitsioon	Eestimaa Kommunistlik Partei

Eesti Tööliste Partei oli 1926. aastal Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei lõhenemisel kommunistlike vaadetega liikmete lahkumisel tekkinud partei.

Partei juhtorganiks oli Eesti Tööliste Partei Keskkomitee ja ETP KK Poliitbüroo. Eesti Tööliste Partei liider^[1] ja ETP Keskkomitee liige oli Ernst Selge ja ETP keskkomitee esimees, Valter Kaaver (1929–1930).

ETP juures tegutsesid Eesti Tööliste Partei võimlemisrühmad ja Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei juures Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmad.

ETP III Riigikogus

III Riigikogu valimistel 1926. aastal sai Eesti Tööliste Partei 30 339 häält, mis oli 5,8% ja andis kuus kohta. Riigikogusse valiti partei saadikud: Rosalie Verner^[2] (Tallinna ringkond)

Detsembris 1926 heideti segaste rahaasjade selgumisel Eesti Tööliste parteist ja Riigikogu fraktsioonist Demokraatlik Liit välja Arnold Grimpel.

III Riigikogu valimistel valiti Eesti Tööliste Partei nimekirjast III Riigikogusse (1926–1929), Hans Martinson, Eduard Pesuri, August Sprenk, Theodor Maurer kuid 12. jaanuaril 1929. aastal heideti Eesti tööliste partei III kongressi otsuse põhjal nad ETP-st välja ja Hans Martinson, Eduard Pesur läksid üle Eesti Sotsialistlikusse Töölisparteisse IV (1929–1932) ja V Riigikogus (1932–1937).

Septembris 1930 mõisteti Tallinna-Haapsalu rahukogus süüdistusmaterjali puudumisel kohtulikult õigeks Eesti Tööliste Partei liikmed kirjanik Valter Kaaveri ja Leonhard Kääri kaaslased Harald Kadu ja August Muru. V. Kaaver ja L. Käär põgenesid, kui kuulsid Kadu ja Muru süütegudest.

ETP IV Riigikogus

IV Riigikogu valimistel 1929. aastal valiti V. Kaaver Eesti Tööliste Partei esindajana IV Riigikogu saadikuks. Kaaver siirdus 1930. aastal Nõukogude Venemaale, kus ta korduvalt arreteerituna suri vangilaagris.

Partei likvideerumine

Partei lõpetas tegevuse 1930. aastal.

Viited

↑ Valdur Ohmann, EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast, Tuna 1 / 2019, lk 86–94
↑ Rosalie Verner, 16.12.1880 Avanduse v., Virumaa – ?

Välislingid

Eesti Tööliste Partei programm ja taktika. , Tallinn : E.T.P. Keskkomitee, 1927

[1] Valdur Ohmann, EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast, Tuna 1 / 2019, lk 86–94

[2] Rosalie Verner, 16.12.1880 Avanduse v., Virumaa – ?

[1]

[2]