Boriss Pravdin
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Boriss Pravdin (1. aprill 1887 Võšni Volotšok, Tveri kubermang – 4. september 1960 Tartu) oli Eesti keeleteadlane.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Boriss Pravdin oli venelane, kooliõpetaja poeg ja Anatoli Pravdini isa.[1]
Lõpetas 1904 Riia Aleksandri Gümnaasiumi, 1912 Moskva Ülikool ajalookeeleteaduskonna. Oli 1912–1918 Riia Linna Reaalkooli vene keele ja kirjanduse õpetaja (1915 evakueerus koos kooliga Tartusse), 1918 Tartu Reaalkooli ja 1919–1923 Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja, 1919–1944 Tartu Ülikooli vene keele lektor, 1944–1954 vene filoloogia kateedri juhataja, aastast 1946 dotsent), aastast 1954 pensionil. Õpetas vene keele grammatikat, vene kirjanduse ajalugu, sh erikursusi vene kirjanikest, vene rahvaluulet; koostas (pärast sõda) esimesed kõrgkooli vene keele õpikud. Õpetas ka poola ja prantsuse keelt.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimusi vene kirjanduse ja vene keele õpetamise metoodikast. 1920. aastate alguses toimetas (koos P. Afanasjev-Kozloviga) trükki sarja "Русские классики для эстонских школ" (Nikolai Gogol, Anton Tšehhov), 1920. aastate teisel poolel avaldas kohalike saksa ja vene koolide tarbeks raamatuid (Johann Voldemar Jannsen, Jakob Pärn, Jakob Mändmets, Eduard Vilde) sarjast "K/ü "Loodus" Eesti kirjandus vene koolidele". 1940–1941 avaldas Mihhail Lermontovi ja Mihhail Zoštšenko teosed (vene-eesti sõnastikega). 1945 ilmus vene keele õpik kõrgkoolidele, kus tekstidele oli lisatud sõnastik, grammatikareeglid, harjutused ja kordamisküsimused. Selline komplekssusprintsiip vastab ka tänapäevastele võõrkeelte õpetamise metoodika põhimõtetele. 1946–1948 ilmus (kaaskoostajad Valmar Adams ja Hilda Maiste-Aller) kaheosaline vene kirjanduse lugemik üliõpilastele. Avaldas 1936 väikese vene-eesti sõnaraamatu, oli koos Peeter Arumaa ja Johannes Voldemar Veskiga suure kaheköitelise vene-eesti sõnaraamatu kaasautor (1940–1947; 2. trükk 1975), Voldemar Muheli "Vene-eesti sõnaraamatu" (1. tr 1953) ja Johan Tamme "Eesti-vene sõnaraamatu" (1. tr 1955) toimetaja. Avaldas ka luuletusi (almanahhis "Via sacra", 1923), aitas korraldada kohalike venelaste kirjanduselu ja kultuuriüritusi, suhtles Eduard Vilde, Gustav Suitsu, Friedebert Tuglase ja teiste eesti kirjanikega, tõlkis vene keelde nende ja teiste autorite (Friedrich Reinhold Kreutzwald, August Gailit jt) teoseid.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- EEA, f 384, n 1, s 4019
- f 2100, n 2, s 865
- Isik. toimik Tartu Ülikooli arhiivis
- EE 14, 378
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 238
- Veski, J. V. Boriss Pravdin. // KK (1960) 10, 639–640
- Issakov, S. Pedagoog, teadlane ja luuletaja. 100 aastat Boris Pravdini sünnist. // KK (1987) 4, 214–225.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.