Biskaia laht

Biskaia laht on Atlandi ookeani laht Euroopa rannikul. Piirneb lõunas Pürenee poolsaare ja kirdes Bretagne'i poolsaarega.

Lahe rannik kulgeb Estaca de Barese neemest või Ortegali neemest Hispaanias Galicias kuni Bretagne'i poolsaare lõunarannikuni ja Ouessanti saareni Prantsusmaal.

Lahe pindala on 194 000 km² (teistel andmetel umbes 223 000^[1] 225 000 km²).

Maksimaalne sügavus on 5872 m ^[2], (teistel andmetel 5120 m^[3], 5100 m^[4], 5099 m või 4735 m^[1]), keskmine sügavus 1715 m. Sügavaim koht asub lahe keskpaigast veidi lõuna pool.^[1]

Biskaia lahe suuremad saared on Belle-Île, Oléron, Ré ja Yeu.

Lahe jaotus Hispaania traditsioonis

Hispaanias eristatakse nn Kantaabria merd (hispaania keeles Mar Cantábrico) ja kitsamas mõttes Biskaia lahte (Golfo de Vizcaya, Golfo de Gascuña). "Kantaabria mere" rannik hõlmab rannajoone Estaca de Barese neemest kuni Adouri jõe suudmeni Prantsusmaal Bayonne'i lähedal. Biskaia laheks nimetatakse Hispaanias Kantaabria, Baskimaa ja Akvitaania ranna lähedast idapoolset osa lahest. See algab Ajo neemest.

Nimi

Biskaia laht on saanud nime Hispaaniale kuuluva Biskaia järgi.

Vanemates ladinakeelsetes allikates on lahe nimi Britannicus Oceanus ja Gallicus Oceanus, alates 1. sajandist eKr Sinus Cantabrorum või Cantabricus Oceanus (kantabrite rahva järgi). "Kantaabria merd" nimetati Sinus Cantabrorum.

Peutingeri kaardil (Tabula Peutingeriana) kannab laht nime Sinus Aquitanus ('Akvitaania laht').

Keskajal on lahte või selle lõunaosa hispaania keeles nimetatud ka El Mar del los Vascos ('Baskide meri').

Nimi rannikul elavate rahvaste keeles:

hispaania – Golfo de Vizcaya (lahe idaosa või ka kogu laht), Golfo de Gascuña (lahe idaosa või ka kogu laht), Mar Cantábrico ("Kantaabria meri")
baski – Bizkaiko golkoa
galeegi – Mar Cantábrico ("Kantaabria meri"), golfo de Biscaia (idaosa)
astuuria – Mar Cantábricu ("Kantaabria meri")
prantsuse – Golfe de Gascogne ('Gaskoonia' laht)

Mereäärsed piirkonnad ja tähtsamad asulad

Lõunarannikul paiknevad idast läände järgmised Hispaania osad:

Galicia autonoomne piirkond
Astuuria autonoomne piirkond ja provints (Gijóni linn)
Kantaabria autonoomne piirkond ja provints (Santanderi linn)
Baski autonoomne piirkond (Bilbao ja Donostia)

Galiciast Kantaabriani ulatub Costa Verde.

Loodus

Biskaia laht on tuntud halva ilma ja raskete meresõidutingimuste poolest. Seal on palju hoovusi, sagedased on äike ja tugev lainetus. Tugevad tormid on eriti sagedased talvel (11–12 tormipäeva kuus^[3]). Ilmad on ühed halvemad kogu Atlandi ookeanis. Põhjuseks on see, et osa mandrilavast ulatub kaugele, mistõttu vesi jääb madalaks.

Lahes puhuvad tugevad loodetuuled, mida põhjustavad Briti saartelt ja Põhjamerelt pärit madalrõhkkonnad ning Assooride antitsüklonid.

Kuni viimase ajani on kaubalaevad Biskaia lahes sageli põhja läinud. Nüüd on olukord tänu parematele laevadele ja ilmaennustamise kvaliteedi paranemisele paremaks läinud.

Tõusud ulatuvad 6,7 meetrini.

Vee soolsus on 35 promilli.

Veetemperatuur on veebruaris lahe põhjaosas 5–6 °С, lõunaosas 12–13 °С, augustis põhjaosas 10 °С, lõunaosas 20–22 °С.^[3]

Lahes võib kohata vaalu ja delfiine. Suve lõpul 2007 viimaseid ei kohatud. Biskaia laht on üks väheseid kohti, kust saab jälgida nokisvaallasi, sealhulgas koonikuid.

Biskaia lahte ilmus 20. sajandi alguses vetikas Colpomenia peregrina, mida esmakordselt märkasid austrikogujad 1906.

Jõed

Tähtsamad jõed, mis suubuvad Biskaia lahte, on

Prantsusmaal põhjast lõunasse:
- Vilaine
- Loire
- Charente
- Garonne
- Dordogne
- Adour
Hispaanias idast läände:
- Bidasoa
- Oria
- Urola
- Nervión
- Nalón
- Pas
- Asón
- Deva
- Miera
- Besaya
- Nansa
- Eo
- Sor

Majandus

Biskaia lahes on head kalavarud. Püütakse kala eriti sardiini ja tuunikala.

Samuti kogutakse austreid.

Biskaia lahte läbivad kaks Suurbritannia ja Hispaania vahelist parvlaevaliini: Plymouthist Santanderi ja Portsmouthist Bilbaosse (viimast korraldab Peninsular and Oriental Steam Navigation Company).

Biskaia lahe Prantsuse ranniku tähtsamad sadamalinnad on

Kuigi Nantes ja Bordeaux ei asu otse Biskaia lahe ääres, võib neidki lugeda Biskaia lahe sadamalinnadeks.

Biskaia lahe Hispaania ranniku tähtsamad sadamad on

Lahe ääres on palju merekuurorte, millest tuntumad on La Baule, Les Sables-d'Olonne, Royan, Arcachon, Biarritz ja Donostia.

Ajalugu

22. mail 1703 toimus Biskaia lahes merelahing. Hispaania pärilussõja käigus ründas kaubalaevastik Hollandio sõjalaevade kaitse all kapten Roemer Vlacqi juhtimisel võitles Prantsuse sõjalaevade eskaadriga. Prantslaste ülekaalukas jõud sundis hollandlased alistuma.

Külma sõja ajal oli Biskaia laht Nõukogude Liidu sõjaline sihtpunkt. Selleni jõudmine oleks tähendanud Lääne-Euroopa mandriosa vallutamist ja strateegiliselt tähtsa Atlandi ookeani ranniku hõivamist.

Turism

Portsmouthist Bilbaosse ja Plymouthist Santanderi sõitvatelt parvlaevadelt on võimalik näha vaalu. Korraldatakse ka kolmepäevaseid ekskursioone, kus peale vaalade on võimalik näha mitut liiki merelinde, sealhulgas suulalasi). Biskaia Lahe Delfiinide Uurimisprogrammi raames Portsmouthi–Bilbao reisilaevalt ka delfiine. Kõige paremad kohad vaalaliste vaatlemiseks on süvameres väljaspool mandrilava.

Lahe idaosa rannikul (Côte d'Argent, Costa Vasca) on tugeva lainetuse tõttu head tingimused surfamiseks.

Sport

Biskaia lahel toimub regatt Solitaire du Figaro.

Biskaia lahel lõpetas oma ümbermaailmareisi üksikpurjetaja Ellen MacArthur.

Lahe osad

"Kantaabria meri"

Kantaabria mereks nimetatakse Hispaanias Biskaia lahe osa, mille rannajoon kulgeb Estaca de Barese neemest kuni Adouri jõe suudmeni Prantsusmaal Bayonne'i lähedal.

Kantaabria meri on paljude külmade vete taime- ja loomaliikide ökoton.

Merel puhuvad loodetuuled tulenevad Briti saarte ja Põhjamere päritolu madalrõhkkondadest ja Assooride päritolu antitsüklonitest. Püsiva tugevuse ja suunaga tuul tekitab 2,5–3 m kõrgusi merelaineid. Teatud tingimustel, mis võivad esineda peamiselt aprillis-mais ja septembris-oktoobris, võib tekkida galerna, mille puhul lainekõrgus ületab 9 m.

Prantsuse rannikule lähemal on vesi soojem.

Keskmine soolsus on 35 promilli. Soolsus kõigub olenevalt sademetest.

Looded on väga tugevad.

Biskaia laht kitsamas mõttes

Sopelana kaljud Biskaia provintsis lahe lõunarannikul

Hispaanias nimetatakse Biskaia laheks lahe idaosa Kantaabria, Baskimaa ja Akvitaania ranna lähedal.

Selle ääres asuvad tähtsad kaubasadamalinnad, näiteks Bilbao, Pasaia ja Bordeaux, ning tähtsad kalasadamad, näiteks Santoña, Laredo, Castro Urdiales, Bermeo, Ondarroa, Getaria ja Donibane Lohizune.

Lahe lõunarannik on järsk. Seal on palju kaljusid, mille vahel on liivarannad ja abajad, tavaliselt jõesuuetes (need on tavaliselt lehtersuudmed). Gipuzkoa rannikul Deba ja Zumaia vahel (väiksemas ulatuses Ondarroani) on rannaplatoo. Laredos, Comillases, Lagas, Debas, Zarautzis, Donostias ja mujal on supelrannad.

Prantsuse rannik on madal ja liivane, arvukate soodega. Umbes 320 km Gironde'ist põhja pool domineerivad padurid, edasi kuni Quiberoni poolsaareni on rannik kaljune ja kõrge.

Lahte voolavad jõed on lühikesed ja väga ebakorrapärase veehulgaga (välja arvatud Garonne, mille suue on Bordeaux' linnas). Tähtsamad jõed on Nervión, mis suubub Bilbao juures, ja Bidasoa jõgi, mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri.

Biskaia lahes käib intensiivne kalapüük. Paljud kalaliigid, sealhulgas kuld-merikoger, Tšiili merluus ja anšoovis, on ohustatud. Teised, sealhulgas makrell ja pelamiid, on väljaspool ohtu ja neid püütakse regulaarselt. Mõned liigid on juba hääbunud, nagu vaalaline Balaena biscayensis, kelle viimane isend püüti Orios 20. sajandi alguses.

Biskaia laht on olnud antiikajast saadik tähtis meretee. Sõidetud on nii piki kallast kui ka Briti saartele.

Jõuluhoovus, mis voolab laiemas mõttes piki kogu Biskaia lahe lõunarannikut läänest itta, on Biskaia lahes sunnitud pöörduma põhja ning sureb. Hoovus toob idarannikule kaasa kõikvõimalikke esemeid. See hoovus tõi naftatankeri Prestige reostuse Prantsuse rannikuni välja.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Sissekanne veebientsüklopeedias Britannica Online
↑ "Sissekanne Meyeri leksikoni veebiväljaandes". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2008. Vaadatud 10. aprillil 2008.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 БСЭ
↑ Sissekanne veebientsüklopeedias "Современная энциклопедия"

Välislingid

Biskaia Lahe Delfiinide Uurimisprogramm (inglise keeles)
Merelahing Biskaia lahel (hollandi keeles)

Artikli kirjutamisel on kasutatud tšehhi, saksa-, inglis-, prantsus-, hispaania-, hollandi-, vene- ja ukrainakeelse vikipeedia artikleid seisuga 19.10.2007, sealhulgas artiklit es:Mar Cantábrico.

[CIgiZ-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Sissekanne veebientsüklopeedias Britannica Online

[UpISl-2] "Sissekanne Meyeri leksikoni veebiväljaandes". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2008. Vaadatud 10. aprillil 2008.

[8Yguh-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 БСЭ

[kJm4a-4] Sissekanne veebientsüklopeedias "Современная энциклопедия"

[1]

[2]

[3]

[4]