Bernhard von Bülow
| Bernhard von Bülow | |
|---|---|
(b).jpg) Bernhard von Bülow (1899) | |
| Saksamaa riigikantsler | |
|
Ametiaeg 17. oktoober 1900 – 14. juuli 1909 | |
| Eelnev | Vürst Chlodwig |
| Järgnev | Theobald von Bethmann Hollweg |
| Saksamaa välisminister | |
|
Ametiaeg 20. oktoober 1897 – 16. oktoober 1900 | |
| Eelnev | Adolf Marschall von Bieberstein |
| Järgnev | Oswald von Richthofen |
| Preisimaa välisminister | |
|
Ametiaeg 20. oktoober 1897 – 14. juuli 1909 | |
| Eelnev | Adolf Marschall von Bieberstein |
| Järgnev | Oswald von Richthofen |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Bernhard Heinrich Karl Martin von Bülow |
| Sünniaeg |
3. mai 1849 Altona, Holsteini hertsogkond, Saksa Liit (praegune Hamburg, Saksamaa) |
| Surmaaeg |
28. oktoober 1929 (80-aastasena) Rooma, Itaalia |
| Abikaasa | Maria Beccadelli di Bologna |
| Alma mater |
Lausanne'i Ülikool Berliini Humboldti Ülikool Leipzigi Ülikool Greifswaldi Ülikool |
| Autogramm |
 |
Bernhard Heinrich Karl Martin, Bülowi vürst (saksa keeles Bernhard Heinrich Karl Martin Fürst von Bülow; 3. mai 1849 – 28. oktoober 1929) oli Saksamaa poliitik, 1900–1909 Saksa riigikantsler ja Preisimaa ministerpresident. Tema poliitika (Weltpolitik) eesmärk oli muuta Saksamaa ülemaailmseks suurjõuks. Kuigi tema ametiajal arenesid kiiresti nii Saksamaa majandus kui tehnoloogia, suutis ta rikkuda suhted Suurbritannia ja Prantsusmaaga, mis aitas kaasa Saksamaa Keisririigi hävitanud esimese maailmasõja puhkemisele.
Bülow sündis taani-saksa aadliperekonda ning astus oma isa Bernhard Ernst von Bülowi eeskujul diplomaatilisse teenistusse. Ta ajas sekretärina välispoliitikat Otto von Bismarcki valitsuses. Pärast seda oli mh suursaadik Roomas, kuni keiser Wilhelm II ta 1897. aastal välisministriks määras. Kolm aastat hiljem sai temas pärast vürst Chlodwigi tagasiastumist riigikantsler.
Kantslerina ajas Bülow kodumaal konservatiivset ja ettevaatlikut poliitikat, samas välispoliitikas toetas ta ambitsioonikat ekspansionismi. Ta reageeris Prantsusmaa katsetele hõivata Marokot, mis tekitas esimese Maroko kriisi, vihastas nii prantslasi kui britte ja tugevdas Entente cordiale'i. Aastal 1908 avaldati Daily Telegraph afääri käigus tema mõõdutundetud väljaütlemised, millega said kahjustada Saksamaa välissuhted ja keisri maine. Ta kaotas nii keisri kui Riigipäeva toetuse ja astus 1909. aastal tagasi.
Bülow kolis pärast tagasiastumist Rooma, kus ta elas elu lõpuni. Ta naasis diplomaatiasse 1914. aastal Saksamaa ajutise suursaadikuna Itaalias, kuid ei suutnud kuningas Vittorio Emanuele III-t veenda esimese maailmasõjaga Keskriikide poolel liituma. Ta suri 1929. aastal 80-aastasena.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Clark, Christopher. The Sleepwalkers: How Europe Went to War in 1914 (2012)
- Gooch, G.P. Before the war: studies in diplomacy (vol 1 1936) online see chapter on von Bulow pp 187–204.
- Hale, Oron James. "Prince Von Bulow: His Memoirs and His German Critics" Journal of Modern History (1932), 4#2 pp 261–277. online
- Robert K. Massie (1992). Dreadnought: Britain, Germany, and the Coming of the Great War. London: Jonathan Cape. ISBN 0-224-03260-7.; extensive coverage of German foreign policy
- Lerman, Katherine Anne. Chancellor as Courtier. Bernhard von Bulow & the Governance of Germany, 1900-1909 (1990) 350pp.
- Massie, Robert K. Dreadnought: Britain, Germany, and the coming of the Great War (Random House, 1991) excerpt see Dreadnought (raamat), popular history; pp 134–149.
- Morrow, Ian F. D. "The Foreign Policy of Prince Von Bulow, 1898-1909." Cambridge Historical Journal 4#1 (1932): 63-93. online.
- van Waarden, Betto. "Demands of a transnational public sphere: the diplomatic conflict between Joseph Chamberlain and Bernhard von Bülow and how the mass press shaped expectations for mediatized politics around the turn of the twentieth century." European Review of History: Revue européenne d'histoire 26.3 (2019): 476-504. online[kõdulink]
- Winzen, Peter. "Prince Bülow's 'Weltmachtpolitik.'" Australian Journal of Politics & History (1976) 22#2 pp 227–242.