Greifswaldi ülikool

Greifswaldi ülikool
Universität Greifswald
Greifswaldi ülikooli peahoone
Ladina keeles: Universitas Gryphysvaldensis
Deviis	Wissen lockt. Seit 1456.
Asutatud	1456
Tüüp	riiklik ülikool
Rektor	Katharina Riedel
Akadeemilisi töötajaid	2738 (2009)
Tugitöötajaid	2948 (2009)
Üliõpilasi	11 736 (2012/13)
Asukoht	Greifswald
Ühendused	EUA

Rubenow' mälestustahvel

Heinrich Rubenow' mälestussammas

Heinrich Rubenow' mälestussammas öösel

Heinrich Rubenowi mälestussammas

Greifswaldi Ülikool (saksa Universität Greifswald, ladina Alma Mater Gryphiswaldensis, Universitas Gryphiswaldensis või Academia Gryphica) on 1456. aastal asutatud ülikool Saksamaal Greifswaldis.

Aastatel 1933–1945 ja 1954–2018 oli ülikooli nimi Greifswaldi Ernst Moritz Arndti Ülikool.

Ajalugu

Asutamine

Ehkki Greifswaldi ülikool asutati 1456. aastal, toimus linnas ülikooliõpe juba ka 1436/1437–1443, mil Rostocki ülikool Rostockile pandud riigivande tõttu suleti ning osa õppejõududest jätkas õppetööd Greifswaldis. Greifswaldi eraldi ülikooli rajamiseks tegi enim pingutusi Rostockis õppinud Greifswaldi bürgermeister Heinrich Rubenow, kes kaasas ettevõtmisse Pommeri hertsogi Wartislaw IX ja Cammini piiskopi Henning Iveni. 1456. aastaks õnnestus ülikooli asutamise ideele toetus saada ka Saksa-Rooma keisrilt ja paavst Calixtus III-lt. Ülikool asutati ametlikult 17. oktoobril 1456 Greifswaldi püha Nikolause kirikus, millest sai 1457. aastal toomkirik. Ülikooli esimene rektor oli Heinrich Rubenow. Esialgu oli ülikoolis neli klassikalist teaduskonda: teoloogia-, filosoofia-, meditsiini- ja õigusteaduskond.

Tänapäeva Saksamaal on üksnes kolm ülikooli vanemad kui Greifswaldi ülikool. Need on 1386. aastal asutatud Heidelbergi ülikool, 1409. aastal asutatud Leipzigi ülikool ja 1419. aastal asutatud Rostocki ülikool. Greifswald on Rostocki järel vanuselt teine ülikool Läänemere ääres.

Greifswaldis on üliõpilaselu olnud algusest peale üsna rahvusvaheline, tuntav on olnud suur Skandinaavia mõju: 1456–1526 õppis seal 476 Skandinaaviast pärit üliõpilast ning seal töötanud õppejõududest 22 ja rektoritest 6 pärinesid samuti Skandinaaviast. Skandinaavia üliõpilased elasid selles Saksa ülikoolis võrdlemisi suletud kogukonnana.

Reformatsioon ja 17. sajand

16. sajandi alguses tegi ülikool laialdast koostööd linna ja hertsogiga. Teoloogiaprofessorid töötasid linna kolmes katedraalis enamasti ka pastoritena, kõik hertsogi ihuarstid olid ka meditsiiniprofessorid, õigusteaduse professorid töötasid ka kohalikes kohtutes ning filosoofiaprofessorid töötasid hertsogipere ja teiste aadlike koduõpetajatena. Sel perioodil töötas ülikoolis ka Martin Lutheri lähedane kaastöötaja Johannes Bugenhagen.

Reformatsioon jõudis Greifswaldi 1526. aastal ning lõpetas ajutiselt ülikooli tegevuse, sest selle tõttu läks kaduma osa ülikooli sissetulekuallikatest. Ülikool avati uuesti 1539. aastal, kui Pommeri hertsog Philipp I taasavas selle luterliku ülikoolina, selle sissetulekute tagamiseks andis hertsog ülikoolile sekulariseeritud Eldena kloostri valdused ja tuluallikad. Philipp I järglane Ernst Ludwig hakkas rajama ülikooli kolleegiumihoonet, mis valmis alles pärast tema surma. Hertsog Philipp Julius kinkis ülikoolile talaari, mida rektor kandis pidulikel juhtudel ja millest loobuti alles hiljuti. 1634. aastal kinkis hertsog Bogislaw XIV ülikoolile ulatuslikud valdused Greifswaldi ümbruses, mis tegi ülikoolist ühe suurima maavaldaja Saksamaa ülikoolide seas.

Ladinakeelne sentents "Cuius regio, eius religio" ("Kelle võim, selle usk") omistatakse Greifswaldi ülikoolis töötanud juristile Joachim Stephanile.

1604. aastal sai ülikooli raamatukogu Saksamaa esimeseks keskraamatukoguks. Ülikool laenas Wittenbergist 2000 kuldna eest trükimasina, aga kolmekümneaastane sõda takistas selle tagasiviimist ja nõnda asus Wittenbergi trükipress Greifswaldis 17. sajandi lõpuni. Seetõttu on ülikooli raamatukogus tänapäeval palju haruldasi trükiseid.

Rootsi aeg (1648–1815)

Vestfaali rahuga läks Greifswald 1648. aastal Rootsile ja jäi Rootsi võimu alla 1815. aastani, kuid 1715–1720 oli seal ajutiselt Taani okupatsioon. Seejärel toetas Rootsi riigivõim Greifswaldi ülikooli heldelt ning Greifswaldist sai kultuuri- ja teadussild Saksamaa ja Rootsi vahel. Seal õppisid ja töötasid paljud Rootsi haritlased, neist üks olulisemaid oli filosoof Thomas Thorild.

1747–1750 ehitati matemaatik Andreas Mayeri projekti järgi ülikooli hilisbarokne peahoone.

Ülikool 19.–20. sajandil

1815. aastal läks Greifswald Viini kongressi otsusega koos ülejäänud Lääne-Pommeriga Preisimaale, mis oli 1871. aastast Saksa riigi koosseisus.

1856. aastal, ülikooli asutamise 400. aastapäeval, avati Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm IV osavõtul ülikooli peahoone ees Heinrich Rubenow' ausammas, mis restaureeriti 2006. aastal, kui tähistati ülikooli 550. aastapäeva. 19. sajandil kujunes Greifswaldi ülikoolist oluline teaduskeskus, mille tegevusalasid laiendati veelgi Weimari vabariigi ajal. 1933. aastal anti ülikoolile Preisimaa peaministri Hermann Göringi korraldusel Ernst Moritz Arndti nimi. Nimest loobuti 1945. aastal, kuid seda hakati kasutama taas 1954. aastast ning hoolimata seda saatnud poleemikast jäi see nimi ülikoolile kuni 2018. aasta maini.

Pärast Saksamaa jagamist teise maailmasõja järel läks Greifswald Saksa Demokraatliku Vabariigi koosseisu. Pärast Saksamaa taasühendamist 1990. aastal on ülikoolihoonete ajaloolise ilme taastamisse ning uute hoonete ehitamisse investeeritud üle 400 miljoni euro.

Tänapäeval õpib Greifswaldi ülikoolis umbes 12 100 üliõpilast.

Eesti keel ja kultuur Greifswaldi ülikoolis

Alates 2019. aastast saab Greifswaldi ülikoolis õppida eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames eesti keelt ja kultuuri. Esimese eesti keele ja kultuuri lektorina töötab Greifswaldis Liina Lutsepp. Programmi koordineeris Eesti Instituut, alates 2021. aastast haldab programmi Haridus- ja Noorteamet.

Vaata ka

• Greifswaldi ülikooli fennistika osakond

Välislingid

• Koduleht