Friedrich Wilhelm IV
Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2018) |
Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840. aastast kuni surmani.
Friedrich Wilhelm sündis Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm III ja tema abikaasa Luise vanima pojana. Teda õpetasid eraõpetajad. Sõjalist väljaõpet sai ta 1814. aastal Napoleoni vastu sõdides, ehkki selles sõjas oli ta silmapaistmatu.
Ta huvitus arhitektuurist ja maastikuarhitektuurist ning toetas mitut saksa kunstnikku.
Ta abiellus 1823 Baieri kuninga Maximilian I tütre Elisabeth Ludovikaga. Sellest abielust lapsi ei sündinud.
Teda peeti suhteliselt liberaalseks valitsejaks, sest ta pidi 1848. aastal revolutsiooni ära hoidmiseks vastu võtma põhiseaduse. Sellest ajast kuni oma lõpuni 1918. aastal oli Preisimaa kuningriik vähemalt formaalselt konstitutsioonilise monarhiaga riik. Et Friedrich Wilhelm tegelikult liberaalne polnud, näitab aga fakt, et ta keeldus talle Frankfurdi parlamendi poolt pakutud Saksamaa keisri tiitlist. Ta oli tulihingeline romantik, kiindunud keskaega, ja seetõttu muutus ta vananedes konservatiivseks. 1815, kõigest 20-aastase kroonprintsina, saavutas ta Preisimaa põhiseaduse projekti, mis tegelikult kunagi ei jõustunud, muutmise sellisel viisil, et enamus võimust jääks maa-aadli kätte. Ta oli kindlalt vastu nii liberaliseerimisele kui Saksamaa ühendamisele, eelistades, et põhiline võim Saksa riikides jääb Austriale.
Elu lõpus elas Friedrich Wilhelm üle tõsise rabanduse, mis muutis ta teovõimetuks. Seetõttu valitses 1859–1861 tema eest regendina tema noorem vend Wilhelm, kes järgnes talle ka troonil.
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]- Anhalti Albrecht Karu ordeni suurrist (18. mai 1838)
Eelnev Friedrich Wilhelm III |
Preisimaa kuningas 1840–1861 |
Järgnev Wilhelm I (Suur) |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Friedrich Wilhelm IV |