Mine sisu juurde

Balti Puuvillavabrik

Allikas: Vikipeedia
Balti Puuvillavabrik
Asutatud 1898
Tegevus lõpetatud 2006
Peakorter Kopli tänav 35, Tallinn
Valdkonnad tekstiilitööstus
Balti Puuvillavabrik 1910. aastal
Balti manufaktuur 2022. aasta mais

Balti Puuvillavabrik oli aastatel 1898–2006 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis asus Põhja-Tallinnas Sitsi asumis.

Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku lühendnimena juurdus Balti Puuvillavabrik (vene keeles: Балтийская мануфактура; saksa keeles: Baltische Baumwollspinnerei).

Nimi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1898–1940, Aktsiaselts Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik. Vene keeles Aкционерное общество "Балтийская бумагопрядильная и ткацкая мануфактура", saksa keeles AG Baltische Baumwollspinnerei und Weberei, inglise keeles The Baltic Cotton Spinning & Weaving Manufactory Ltd
  • 1940–1941, Balti Puuvillavabrik. Vene keeles Балтийская бумагопрядильная фабрика.
  • 1940–1941, Riiklik Balti Puuvillavabrik. Vene keeles Государственная Балтийская бумагопрядильная и ткацкая мануфактура.
  • 1941–1944, Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik. Saksa keeles Baltische Baumwollspinnerei und Weberei.
  • 1944–1946, Puuvillavabrik "Balti Manufaktuur". Vene keeles Государственная Балтийская мануфактура.
  • 1946–1948, vene keeles Хлопчатобумажная фабрика "Балтийская мануфактура"
  • 1948–1966, vene keeles Хлопчатобумажный комбинат "Балтийская мануфактура"
  • 1966–1990, Kombinaat "Balti Manufaktuur"
  • 1990–1991, Tekstiilikombinaat "Balti Manufaktuur"
  • 1991–1995, Riiklik Aktsiaselts Balti Manufaktuur
  • 1995–2006, AS Baltex 2000

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Balti manufaktuuri tootmissaal

Aktsiaseltsi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik põhikirja kinnitas keiser Nikolai II 28. oktoobril 1898. Aktsiaseltsi asutajad olid John Elfenbein (Austria-Ungari konsul ja Tallinna aukodanik) ja Eugen Block (Tallinna kodanik). Aktsiaseltsi juhatus asus Peterburis.

Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus
Balti manufaktuuri fassaad
Vaade Balti Puuvillavabriku direktori elamule (1899)), (Kopli tänav 35A), Manufaktuuri tänava vana osal. 1.03.2019

Tehase ettevalmistustööd algasid aga juba varem, kui 24. augustil 1898 otsustas Tallinna Linnavalitsus müüa John Elfenbeinile tehase ehitamiseks 1,09 ha (50 tiinu) maad tollase Telliskopli tee ja Telliskopli lahe vahel. Sama aasta septembris müüs linnavalitsus John Elfenbeinile veel 33 tiinu maad. Peale põhikirja kinnitamist ostis aktsiaselts John Elfenbeinilt mõlemad maatükid ära. Märtsis 1899 müüs Tallinna Linnavalitsus aktsiaseltsile veel raudtee ehitamiseks 3250 ruutsülda. Kokku osteti linnalt vabriku aktsiaseltsi tarbeks 84,4 tiinu maad.[1]

23. veebruaril 1899 alustati ehistamata alale tehase-ja eluhoonete ehitamist. Arhitekt Rudolf von Knüpfferi projekti järgi ehitatud vabrik oli tollal Tallinna suuremaid ehitisi – 234 meetri pikkune peakorpus oli 4-korruseline. 1909. aastal valmis uus Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus[2], mis 1920. aastal ühendati vanaga. Hoone põhikorpusega liitus neli 5-korruselist torni.[3]

Ehitustöid juhtis insener Urnaski. Vabriku esimene direktor oli John Carr (endine Kreenholmi Manufaktuuri direktor) ja juhatuse esimees Aleksei Prosorov (tõeline salanõunik, hilisem Vene riigiduuma liige).[4]

Balti Puuvillavabriku asula

[muuda | muuda lähteteksti]
Puuvillavabriku koolihoone, Sitsi tn 1
Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, Sitsi tänav 3
Balti Puuvillavabriku Tarvitajate Ühistu hoone, Sitsi 16
Ametnike elamu, Sitsi tn 5
Balti manufaktuuri uus ja vana korpus
Riiklik Balti Puuvillavabrik, 1940

Koos tööstuskompleksiga ehitati ka Sitsi tänava piirkonda elamud: direktori elamu[5] (Manufaktuuri tn 6, arhitekt R. Knüpffer, 1899, põles 2019 maani maha), meistrite[6] (Sitsi tn 3) ja ametnike[7] (Sitsi tn 5) elamud (arhitektid R. Knüpffer, E. Bernhard, 1901-1905), tööliselamud Sitsi tänav 5a[8], 5b[9], 7[10], 9[11], 11[12], 13[13] (arhitektid Rudolf von Knüpffer, Erwin Bernhard, 1901-1905).

Tööliselamu Sitsi tn 5A
Tööliselamu, Sitsi tn 5B
Tööliselamu, Sitsi tn 9
Balti manufaktuuri varemed, 2. märts 2023
Tööliselamu, Sitsi tn 11
Tööliselamu, Sitsi tn 13

Vabriku asulasse ehitati endise töölisbarakis paiknenud koolimaja asemele Jacques Rosenbaumi projekti järgi 1913. aastal Balti Puuvillavabriku koolihoone[14] (Sitsi tn 1), tehaseasula õigeusu kirik[15] (Sitsi tn 15a), asula saun[16] (Sitsi tn 15b), pesuköök[17] (Sitsi tn 3a) ja abihooned[18] (Sitsi tn 3b).

1920-1930 aastal ehitati Eugen Habermanni projekti järgi Balti Puuvillavabriku Tarvitajate Ühistu hoone[19] (Sitsi tn 16). 1927. aastal ehitati suur juurdeehitis, millega hoonele lisandus sama suur maht. Mõlemad hooneosad – uus ja vana ühendati omavahel, hoone fassaad muutus kolm korda laiemaks ja maja saavutas oma praeguse ehitusmahu. Uuele tiivaosale ehitati ka kivist trepikoda, mille fassaadil aastaarv "1927". Hoone tagaosas asus Balti Puuvillavabriku haridusseltsi väikese lava ja filminäitamise võimalusega saal.

1900. aastal ehitati vabriku juurde raudteeharu, ligi 2,5-kilomeetrine laiarööpmeline raudtee. Vabrikus oli ka ligi 2-kilomeetrine kitsarööpmeline raudtee, mida kasutati peamiselt kütuseveoks katlamajja, kütusena tarvitati kuni Esimese maailmasõjani Inglise kivisütt. 1900. aastal töötas Balti Puuvillavabrikus 175 töölist ja 13 ametnikku, 1901. aastal juba 910 töölist ja 13 ametnikku, 1903. aastal 1264 töölist ja 25 ametnikku.

Enne I maailmasõda töötas vabrikus kuni 1900 töölist. Vabrik tootis Venemaa siseturu jaoks puuvillast lõnga, vatti ja pleegitamata riiet, mida viimistleti Peterburi tekstiilitehastes.

Balti Puuvillavabriku viiest direktorist koosnenud juhatus asus kuni 1921. aastani Petrogradis. 17. veebruaril 1921 registreeriti a/s “Balti Puuvillavabrik” põhikiri uuesti ning selle järgi pidi juhatus asuma Tallinna. Tehase peadirektoriks sai alates 1919. aastast Isaak Citron. Peaomanikud olid Citron ja tehase kommertsdirektor Konstantin Karl Wachmann, üks juhtivaid osanikke oli ka Eesti Panga nõukogu liige, a/s “Silva” direktor Eduard Kuusik. Citron, Wachmann ja Kuusik olid äripartnerid ka Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pangas. 1919. aastal sõlmisid Balti Puuvillavabrik ja Sindi Kalevivabrik koostööleppe ja hiljem moodustasid aga Balti Puuvillavabrik, Sindi Kalevivabrik ja Kreenholmi Puuvillavabrikute valitsus sündikaadi. Konstantin Karl Wachmann oli ka Sindi Kalevivabriku juhatuse liige ja koos Citroniga üks Sindi Kalevivabriku omanikke.[20]

Puuvillavabriku asula kirik, Sitsi tn 15a
Balti Puuvillavabriku asula saun, Sitsi tn 15b

1932. aastal puhkes Balti Puuvillavabriku ümber skandaal. Firma peaomanikke Isaak Citroni ja Konstantin Wachmanni süüdistati aktsiaseltsi raamatupidamise ning aruannete võltsimises kuue aasta jooksul, et saada aktsiaemissioonidest 20 miljonit krooni. Firma oli Eesti Panga kõige suurem võlglane.[21] Citroën määrati kaheks aastaks vanglasse. Ta vabastati 1935. aastal pool aastat enne tähtaega tervislikel põhjustel.[22] Citroën säilitas aktsiad firmas kuni 1940. aastani. Citron omas siis pea 50% aktsiatest, Robert Bang 25% ja Wachmann 10% aktsiatest.

1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti.

Balti Puuvillavabriku hobusetall, Sitsi tn 3b

1941. aasta suvel süüdati ja õhiti puuvillavabrik enne Nõukogude vägede lahkumist Tallinnast.

Eesti NSV-s asuti 1945. aastal tööstushooneid taastama, 1970. aastal moderniseeriti sisseseadet ja 1984. aastal töötas ettevõttes 2140 töötajat.

1990. aastatel läks vabrik Singapuri tekstiilifirma Tolaram Grupp omandusse. Tekstiilifirma Baltex 2000 esimese poolaasta käive oli 185 mln krooni, 1999. aasta esimese poolaastaga võrreldes on käive tõusnud 69 mln krooni võrra. Baltex 2000 kuulus Singapuri firmale Tolaram Grupp, kellele kuulusid Eestis veel tekstiiliettevõtted Qualitex ja Baltex Nonwovens, paberivabrik Horizon Pulp Paper ning kinnisvara haldamise ja arendamisega tegelev Tolaram Investeeringud ja Al Mare spordi- ja vaba-aja keskus.[23] 2006. aastal lõpetas Tallinna vanim ketrusvabrik tegevuse.[24]

Balti Puuvillavabriku territooriumil moodustati 05. mail 2010 Manufaktuuri tänav[25].

2020. aastal teavitasid AS Hepsor ja Tolaram Grupp, et investeerivad koos 100 miljonit eurot endise Balti Manufaktuuri kompleksi ala arendamisse, mille tulemusena tekib äripindade ja 550 korteriga uus elupiirkond. Piirkonna, Manufaktuuri kvartali arenduse esimene etapina arendati Sitsi Õunaaia arenduse projekti käigus valmis 269 korterit. Uus elupiirkond on Manufaktuuri kvartali arenduse teine etapp.[26]

Seotud ühingud ja asutused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kroonika- ja reklaamfilmid

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Filmi Andmebaas[29]:

Telesaated

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Heino Linnuse (1965). Balti Manufaktuur 1898-1963. Ajalooline ja majanduslik ülevaade. Tallinn: Eesti Raamat.
  2. ↑ Tootmishoone peakorpus (1900–1909) kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. ↑ Robert Nerman, Karin Paulus (2006). Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 80.
  4. ↑ Jaak Juske (15.10.2012). "Kuidas Sitsi mäele vabrik kerkis". Blogi. Siit saate lugeda, mida arvan elust Eestis ja laias maailmas. Vaadatud 12.12.2017.
  5. ↑ Direktori elamu (1899) kultuurimälestiste riiklikus registris
  6. ↑ Meistrite elamu (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
  7. ↑ Ametnike elamu (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
  8. ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 5a (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
  9. ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 5b (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
  10. ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 7 (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
  11. ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 9 (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
  12. ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 11 (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
  13. ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 13 (1923) kultuurimälestiste riiklikus registris
  14. ↑ Koolihoone (1913) kultuurimälestiste riiklikus registris
  15. ↑ Asula kirik (Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik) (1913) kultuurimälestiste riiklikus registris
  16. ↑ Asula saun (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
  17. ↑ Asula pesuköök (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
  18. ↑ Hobusetall (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
  19. ↑ Tarvitajate Ühistu hoone (1920–1930) kultuurimälestiste riiklikus registris
  20. ↑ Jaak Valge. Eesti Panga rahakraanide kallal, Tuna, 2002 nr 3, lk 6
  21. ↑ "Isaak Citron likvideerib "asju"". Postimees (1886-1944), nr. 176. 30. juuli 1933. Vaadatud 24.05.2017.
  22. ↑ "Isaak Citron vabastati". Uudisleht, nr. 80, 24. Mai 1935. Vaadatud 24.05.2017.
  23. ↑ Baltex 2000 käive tõusis ligi poole võrra. www.aripaev.ee, 12. juuli 2000
  24. ↑ Aivar Reinap (03.05.2006). "Tallinna vanim ketrusvabrik lõpetab tegevuse". Postimees. Vaadatud 09.12.2017.
  25. ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lk 281. ISBN 978-9949-33-215-1.
  26. ↑ Kinnisvaraarendaja investeerib Balti Manufaktuuri alale 100 miljonit. www.err.ee, 17. juuni 2020
  27. ↑ Tallinna Ülikool. "Balti Puuvillavabriku algkool". Koolivõrgu rakendus. Vaadatud 20.02.2018.
  28. ↑ Robert Nerman (2002). Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940 (Teine täiendatud trükk). Tallinn. Lk 250. ISBN 9985-78-036-1.
  29. ↑ "Balti Manufaktuur". Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 19.02.2018.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Balti_Puuvillavabrik&oldid=6619609"