Isaak Citroën
Isaak Citroën (eesnimi ka Isak, Itsõk, perekonnanimi ka Citron, Tsitron; 19. jaanuar 1878 – 22. veebruar 1942) oli juudi päritolu Eesti ärimees.
Tema perekond oli pärit Leedust. Citroën tegutses enne Esimest maailmasõda Tallinnas väikeärimehena, nagu tema isagi.[1] Tema karjäär suurärimehena sai hoo sisse Vabadussõja lõpus. Temast sai Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku, Sindi Tekstiilivabriku, Kreenbalti, Eesti Niidi, Unioni nahatööstuse, tööstuslik-kaubandusliku grupi Silva ja Kommertspanga osanik ja juhatuse liige.[1] Ta oli Eesti üks rikkamaid inimesi.
Isaak Citroën on kogunud tuntust kui Berliini juudi kogukonna abistaja Weimari Vabariigi aastatel.[viide?]
Isak Citron oli Tallinna restoranide, kohvikute ja söögimajade teenijate ühingu auliige.[viide?]
1932. aastal puhkes Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku ümber skandaal. Firma peaomanikke Isaak Citroëni ja Konstantin Wachmanni süüdistati aktsiaseltsi raamatupidamise ning aruannete võltsimises kuue aasta jooksul, et saada aktsiaemissioonidest 20 miljonit krooni. Firma oli Eesti Panga kõige suurem võlglane.[2]
Citroën määrati kaheks aastaks vanglasse. Ta vabastati 1935. aastal pool aastat enne tähtaega tervislikel põhjustel.[3] Citroën säilitas aktsiad firmas kuni 1940. aastani. Citroën omas siis pea 50% aktsiatest, Robert Bang 25% ja Wachmann 10% aktsiatest.
Nõukogude okupatsiooni ajal novembris 1940 ta arreteeriti NKVD poolt. 1941. aastal viidi ta Unžlagi vangilaagrisse Gorki oblastis, kust ta vabanes (?) 22. veebruaril 1942. Ta surmaaeg on registreeritud Kommunismiohvrite andmebaasis.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Isaak Citroëni tütre Reeli poeg on Tallinnas tegutsev kinnisvaraärimees Eduard Klas-Glass (sündinud 1948), kes on Eri Klasi lelle Leopoldi poeg.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Isaak Citron - 50. aastane". Päewaleht, nr. 20. 21. jaanuar 1928. Vaadatud 24.05.2017.
- ↑ "Isaak Citron likvideerib "asju"". Postimees (1886-1944), nr. 176. 30. juuli 1933. Vaadatud 24.05.2017.
- ↑ "Isaak Citron vabastati". Uudisleht, nr. 80, 24. Mai 1935. Vaadatud 24.05.2017.