Arutelu:Vitamiinid

Vitamiinid oli hea artikli kandidaat, kuid ei osutunud valituks.
Palun aita artiklit parandada, et selle saaks uuesti hea artikli kandidaadiks esitada.

Mõisted tuleb viia omaette artiklitesse. Andres 13. oktoober 2006, kell 14:25 (UTC)

"Inimorganism" tuleb asendada mõistega "organism" või "loomne organism". Vitamiinid ei ole yksnes inimesele spetsiifilised ained. --Lulu 13. oktoober 2006, kell 17:32 (UTC)

Kitsamas ja levinumas mõttes määratletakse vitamiinid just inimorganismi suhtes. Andres 17. oktoober 2006, kell 06:27 (UTC)

Aga see on õige küll, et kõigepealt tuleks rääkida vitamiinidest üldse ning seejärel spetsiifiliselt vitamiinidest inimese jaoks. Andres 17. oktoober 2006, kell 06:42 (UTC)

Kontseptuaalse segaduse vältimiseks tuleks see asi selgeks teha, milliste organismide puhul vitamiinidest räägitakse ja kuidas selles suhtes vitamiinide rühma erinevalt määratletakse. Mul ei ole selle kohta selgeid andmeid. Andres 17. oktoober 2006, kell 06:56 (UTC)

Või peaks alustama hoopis vitamiinide määratlusest inimeste jaoks ning seejärel rääkida selle üldistusest teistele organismidele. Andres 17. oktoober 2006, kell 07:06 (UTC)

Mis tähendab sõna "heterogeensed" artikli alguses? Andres 17. oktoober 2006, kell 06:27 (UTC)

Kas on mõeldud seda, et vitamiinide rühma kuuluvate ained on keemiliste ühenditena üsna erinevad? Andres 17. oktoober 2006, kell 06:42 (UTC)

Kirjutasin praegu, et vitamiinid on keemiliste ainete rühm, aga võib-olla oleks õigem öelda, et vähemalt osalt on tegu keemiliste ainete rühmade rühmaga. Andres 17. oktoober 2006, kell 06:42 (UTC)

Peab vist leppima sellega, et tegemist on kokkuleppelise rühmaga ning sellesse kuulumise täpset kriteeriumi ei õnnestu anda. Andres 17. oktoober 2006, kell 07:06 (UTC)

Ma loodan, et nüüd sai parem.. Kas siin leheküljel on veel midagi, mis jääb natuke selgusetuks? Ma püüdsin neid mõisteid võimalikult lihtsalt selgitada. Katriko13siki 17. oktoober 2006, kell 18:37 (UTC)

See on hea, et Sa püüdsid asju lihtsalt selgitada.

Esitan mõned märkused. Esiteks, kas Sa tahad öelda, et vitamiini mõiste on rakendatav ainult inimorganismile?

Teiseks, viisin Su selgituse bioaktiivsete ühendite kohta artiklisse Bioaktiivne ühend. Mulle tundub, et kui artikli sisse pikkida selliseid selgitusi, siis on seda raske jälgida. Kui keegi tahab teada, mis bioaktiivne ühend on, siis ta võib ju klikkida. Nii on minu meelest lihtsam lugeda. Aga too definitsioon ise võiks ehk olla selgem. Vaata seda artiklit ja selle arutelu.

Heterogeensuse selgitust ei ole minu meelest üldse vaja, sest seda sõna võib vältida. Võib ju alguses öelda, et vitamiinid on erineva struktuuri ja omadustega ainete rühm. Heterogeensus ei ole ju vitamiinide endi, vaid ainete klassi omadus. Andres 17. oktoober 2006, kell 18:44 (UTC)

Vitamiinid on jah ainult inimorganismile rakendatav mõiste ja minu meelest on see kenasti kirjas ka inglise keelses wikis.. Vähemalt kõik asjakohased raamatud kinnitavad seda.

Minu meelest on inglise vikis eraldi välja toodud inimese vitamiinid. Minu kogemuse järgi on eri allikates kontseptsioonid erinevad. Andres 17. oktoober 2006, kell 19:28 (UTC)

See oleneb võib-olla kontekstist. Kui me räägime mõne looma füsioloogiast, kas me siis väldime vitamiini mõistet? Andres 17. oktoober 2006, kell 19:30 (UTC)

Ma võtan siis selle hetrogeensuse maha siit lihtsalt. Ja hakkan vesilahustuvaid tegema..Katriko13siki 17. oktoober 2006, kell 19:21 (UTC)

Välja jäetud:

Heterogeensus' väljendab seda, et vitamiinid on väga erinevate keemiliste struktuuridega ning erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ühendid.

Kuna rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab nimetus (nt vitamiin A) tervet gruppi sarnase ehituse ja toimega ühendeid (vitameerid), siis võib ka siin rääkida teatavast heterogeensusest grupi sisesi erineva bioaktiivsuse tasemel.
Samuti esineb heterogeensus vitameeri tasandil tänu isomerisatsioonile.

Andres 17. oktoober 2006, kell 19:38 (UTC)

No igapäevaselt võib muidugi rääkida kasvõi ma ei tea koera vitamiinidest, aga see on valdavalt siiski noh.. kuidas seda öeldagi.. see pole otseselt vale aga... no, tegelikult definitsiooni kohaselt on küll vale. Lihtsalt igapäevaselt ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu sest tavainimesele on väga raske erinevust ikkagi selgeks teha. Biokeemikud on ikkagi konkreetsel arvamusel selles osas minu meelest. Jah, tavaelus ei hakka keegi sind parandama kui sa koera vitamiinidest räägid. Aga noh..Katriko13siki 18. oktoober 2006, kell 14:14 (UTC)

See on tähtis asi, see tuleb võimalikult täpselt selgeks teha. Kas on äkki nii, et kui öeldakse lihtsalt "vitamiinid", siis peetakse silmas inimese vitamiine? Ma püüan asja ise ka uurida, aga kui Sul on asjakohased raamatud käepärast, siis palun tsiteeri nende vastavaid kohti.

Ma ei usu, et asi on nii keeruline, et seda pole võimalik tavainimesele selgeks teha. Andres 18. oktoober 2006, kell 14:21 (UTC)

Võib-olla see on nii, et vitamiinid kui aineklass defineeritakse lähtudes sellest, millised ained on inimese jaoks vitamiinid? Andres 18. oktoober 2006, kell 14:28 (UTC)

Tegin alguse ümber. Palun vaata üle, kas kõik on õigesti. Andres 18. oktoober 2006, kell 15:01 (UTC)

Väga hea kusjuures:) Ma ainult paar pisiparandust tegin.

Tsiteerin biokeemia professor Mihkel Zilmeri raamatut: " Seoses vitamiinidega ilmneb mõnede isikute kangekaelne püüd paigutada kindlasti just vitamiinide hulka mõnda suvalist ühendit. Tegelikult on selle taga väga tugev finantshuvi, sest märksõna vitamiin ülituntus tagaks kuulsuse ja müügiedu ka sellisele ühendile. Seetõttu olgu siinkohal toonitatud, et vitamiinide loetelu ei koostata suvaliselt ja vitamiinide hulka saab lugeda vaid neid orgaanilisi aineid, mis vastavad inimorganismi seisukohalt vitamiini määratluse põhilistele punktidele."

Mul on Cambridge'i oma ka kuskil, aga ma hiljem otsin sealt Sulle vastava koha..

Igatahes on kindel see, et vitamiiniks ei nimetata mitte kunagi seda ühendit, mis ei ole vitamiin inimese organismis. See ei ole vale kui sa ütled vitamiin biotiini kohta ütleme roti organismis, aga kui me räägime juba täpselt samasugust rolli omavast ühendist, mis aga on hoopis teine aine, siis see ei ole vitamiin, mõistad, mitte kunagi ei saa seda nimetada vitamiiniks. Sellisel juhul on see essentsiaalne mikrotoitaine (st organismis mittesünteesitav ja saadakse ainult toiduga...) Loomade puhul vitamiinidest rääkides on see rohkem kopeerimine. Seda ma tahangi öelda koguaeg, mul on sõnastamisega raskusi. sest nimetus vitamiin iseenesest tuleneb ainult tema funktsioonist. See ei olene tema keemislisest koostisest ega mitte millestki muust. See peab omama just kofaktoriaalset funktsiooni ja just nimelt inimorganismis. See kas tal on ka muid funktsioone, see on juba iseasi. Kofaktori roll metabolismi võtmeensüümis on see mis teeb temast vitamiini. Asjaolu, et see on suuresti kattuv ka teistes imetajates, see on juba kõrvaline asi. Katriko13siki 18. oktoober 2006, kell 18:46 (UTC)

Ma muutsin omakorda pisut esimest lõiku. Lähtusin sellest, et esimeses lauses olev definitsioon ei tohi vajada täiendust järgnevate lausete poolt, muidu ta on eksitav, võimaldades tõlgendust, mille järgi jutt tervikuna on vastuoluline.

Arvan, et ma sain enam-vähem selgeks küll, kuidas ja mis mõttes vitamiini definitsioon on seotud inimorganismiga. Võimalik, et ilmneb veel nüansse, mis vajavad täpsustamist.

Essentsiaalsete mikrotoitainete hulka saab minu meelest arvata ka mikroelemendid. Kui see nii on, siis on tarvis vitamiinide analoogide jaoks teiste loomade puhul tarvis veel mingit eraldi terminit.

Kas kofaktori roll metabolismi võtmeensüümis tähendabki, et tegu on koensüümiga? Kas kõik vitamiinid on koensüümid? Koensüümi mõiste saab eraldi lahti seletada artiklis Koensüüm. Kui aga on selliseid vitamiine, mis ei ole koensüümid, siis on tarvis täpsemaid selgitusi.

Arvan, et osa sellest, mis Sa ütlesid, on tarvis panna artikli teksti. Vitamiini mõiste tuleb võimalikult selgelt lahti kirjutada. Arvan, et selles artiklis tuleb nainida ka võimalus, et üks vitamiin esineb mitmes vormis, st mitme erineva keemilise ühendina. Sellest tuleneb minu meelest muide ka see, et vitamiine ei saa üldjuhul käsitada keemiliste ainetena: mõnikord on vitamiin ainete rühm. Andres 18. oktoober 2006, kell 20:22 (UTC)

Ma leidsin vist 4 vitamiini, mis ei ole otseselt koensüümid (või vähemalt ei ole seda rolli otseselt mainitud) ja see tegi juba enne mulle kerget peavalu... Ma saan aru, et vitamiin A ja D on selles nimekirjas eeskätt oma hormonaalse toimemehhanismi tõttu ja mõni neist vitamiinist on koensüümi sünteesil vajalik eelühend, bioaktiveerija või protsessi reguleerija... Ma kirjutasin paar kirja ja esitasin küsimusi, et saaks seda definitsiooni kuidagi paremini lahti seletada. Kahjuks on lugu paha nagu selles suhtes, et teistmoodi definitsiooni ei ole olemas. Samuti on kõik biokeemikud ühel nõul, et on defineeritud inimorganismi seisukohast. Siit aga tuleneb juba mul endal paar segadusse ajavat asjaolu, mida ei suuda jälle keegi mulle ära seletada..

Kofaktor liitensüümi ehituslik-funktsionaalne osa. Liitensüümid koosnevad valkosast ja mittevalkosast, milleks võivad olla ioonid, anorgaanilised ühendid või madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (ehk koensüümid) nagu vitamiinid.

Mis puutub sellesse erinevatesse vormidesse jne, siis sellepärast ma seletasingi ju enne lahti mõiste heterogeensus. Põhimõte jääb samaks, mis ma ka siis ütlesin. Kuna see on orgaaniline keemia, siis põhineb see varieerumine sellistel meeldivatel nähtustel nagu nt isomerism. Kuidas sa seletad sellist nähet ma ei tea. Mina olen orgaanikat õppind, mina saan aru, aga kuidas ma põhjendan seda varieeruvust teistele? Igatahes ma mõtlen selle peale.Katriko13siki 18. oktoober 2006, kell 21:09 (UTC)

Ja kes oleks osanud arvata et selle väikse asjaga niipalju probleeme tuleb? Uskumatu.Katriko13siki 18. oktoober 2006, kell 21:09 (UTC)

Nii et vitamiini definitsiooniga tuleb veel tööd teha. Definitsioon ei pea olema lühike ning sellele võib pühendada ka eraldi alajaotuse. Peaasi, et artikli algust ei saaks nii tõlgendada, et tegu on ammendava definitsiooniga.

Ensüümi kofaktori kohta tuleb kirjutada eraldi artikkel, et seletus siin ei segaks. Samamoodi saab eraldi kirjutada Isomeeriast. Seda ei pea tingimata Sina tegema, kõigest korraga niikuinii ei saa kirjutada. See osa heterogeensuse kohta, mille Sa kustutasid ja mille ma arutelusse tõstsin, on sisuliselt asjakohane, ainult et see tuleks pisut teisiti vormistada.

Jah, ära imesta:-) Entsüklopeedia kirjutamine on üpris keeruline. Andres 18. oktoober 2006, kell 21:19 (UTC)

Ajalugu

Tingimata peaks lisama siia artiklisse vitamiinide avastamise ajaloo. See on veidi seotud ka Tartu Ylikooliga. Kopeerisin paar l6iku ingliskeelsest Vikipeediast siia:

In 1881, Russian surgeon Nikolai Lunin studied the effects of scurvy while at the University of Tartu (in present day Estonia).[4] He fed mice an artificial mixture of all the separate constituents of milk known at that time, namely the proteins, fats, carbohydrates, and salts. The mice that received only the individual constituents died, while the mice fed by milk itself developed normally. He made a conclusion that "a natural food such as milk must therefore contain, besides these known principal ingredients, small quantities of unknown substances essential to life".[4] However, his conclusions were rejected by other researchers when they were unable to reproduce his results. One difference was that he had used table sugar (sucrose), while other researchers had used milk sugar (lactose) which still contained small amounts of vitamin B.

In 1905, William Fletcher discovered that eating unpolished rice instead of the polished variety helped to prevent the disease beriberi. The following year, Frederick Hopkins postulated that some foods contained "accessory factors"—in addition to proteins, carbohydrates, fats, etc.—that were necessary for the functions of the human body.[3] Kazimierz Funk was the first to isolate the water-soluble complex of micronutrients, whose bioactivity Fletcher had identified, and Funk proposed the complex be named "Vitamine".[5] The name soon became synonymous with Hopkins' "accessory factors", and by the time it was shown that not all vitamins were amines, the word was already ubiquitous. In 1920, Jack Cecil Drummond proposed that the final "e" be dropped, to deemphasize the "amine" reference, after the discovery that vitamin C had no amine component.

Ja teine asi, mis kysimusi tekitab: siin on praegu nimetatud vitamiine toitaineteks. Minu meelest ei ole see p2ris korrektne. Toitained on vist need, mil on mingi toitev22rtus, st rasvad, sysivesikud ja valgud. Vitamiinidel teatavasti seda "toitev22rtust" ehk, teises l2henduses, "kaloreid" ei ole. Asjaolu, et vitamiine manustatakse oraalselt ja nad j6uavad organismi seedetrakti kaudu, ei t2henda ju veel, et tegemist oleks toitainetega. Samamoodi saaks siis ju ka vett nimetada toitaineks.

See on vaieldav. Näiteks ENE 1. väljaandes ei ole toitained defineeritud energiaväärtuse kaudu. Oluline näib olevat suu kaudu manustatavus ja eluline vajalikkus (see hõlmab energiakulu katmist ning ainevahetuse, kasvamise ja rakkude uuenemise tagamist). Vitamiinid on seal otsesõnu sees. Sama loogika järgi on ka vesi toitaine, võib-olla ka ballastained. Andres 30. oktoober 2006, kell 17:32 (UTC)

Ja kolmas asi, millest on juba varem juttu olnud. Ehkki vitamiinid avastati ja kirjeldati nende toime p6hjal inimorganismile, on needsamad ained t2pselt samamoodi vajalikud nii k2rbsele kui elevandile. See l6ik, mis artikli alguse l6pus seda mainib, v6iks olla paremini s6nastatud. Soovitaksin enam-v2hem igal pool asendada s6na "inimene" v6i "inimorganism" s6naga "organism" v6i "loomorganism". --Lulu 30. oktoober 2006, kell 16:34 (UTC)

Eri organismidele ei ole vajalikud täpselt samad ained, kuigi ligikaudu samad tõesti.

Ligikaudu samad ained on vajalikud ka taimedele ja teistele organismide, kuid taimed sünteesivad neid reeglina ise.

Vitamiinid kui aineklass on defineeritud laias laastus lähtudes eksogeensusest inimese jaoks.

Mis oleks tarvis alguse lõpus teisiti sõnastada? Andres 30. oktoober 2006, kell 17:32 (UTC)

vitamiinid on ikkagi eelõige keemilised ühendid, mis on vajalikud keemiliste protsesside toimumisel. Katalüsaatorid. See, kuidas erinevad organismid vitamiine kasutavad, ei ole oluline vitamiini mõiste defineerimisel. C-vitamiin jääb ikka C-vitamiiniks, sõltumata sellest, milleses organismis ta kasutust leiab. Liigne inimkesksus antud artikli juures võib jätta kergesti mulje, et vitamiinid on inimorganismile spetsiifiline nähtus.--Hendrix 19. jaanuar 2008, kell 08:16 (UTC)

Selles suhtes tuleb esitust parandada, aga niipalju kui mina aru saam, nimetatakse vitamiinideks ainult inimese vitamiine. Andres 19. jaanuar 2008, kell 08:57 (UTC)

ei lähe kaugelt definitsiooni otsima, vaid kohe üle aia, ehk inglise vikist - "A vitamin is a nutrient that is an organic compound required in tiny amounts for essential metabolic reactions in a living organism"--Hendrix 19. jaanuar 2008, kell 09:53 (UTC)

Tuleb kuidagi arvestada, et defineerida saab erinevalt. Ühe tähtsa definitsiooni järgi ei lubata vitamiinideks nimetada ained, mis ei ole inimese vitamiinid. Andres 19. jaanuar 2008, kell 12:32 (UTC)

ükskõik kuidas defineerida, aga ära ei tohiks unustada asjaolu, et vitamiinid on katalüsaatorid ja osalevad elusolendites toimuvates keemilistes reakstioonides. Pole vahet kas me nimetame ühendit C-vitamiiniks või askorbiinhappe L-isomeeriks. Ja on vajalik C-vitamiin nii inimesele kui koerale.--Hendrix 19. jaanuar 2008, kell 12:46 (UTC)

Jah. Aga vajalike vitamiinide komplektid on liigiti erinevad. Ka mitte kõik katalüsaatorid pole vitamiinid. Andres 19. jaanuar 2008, kell 12:54 (UTC)

nõus, et kõik katalüsaatorid pole vitamiinid, kuid kõik vitamiinid on katalüsaatorid. Ja komplektid on lihtsalt erinevate ainete segud ja kutsutakse neid näiteks polüvitamiiniks, mitte C- või B-vitaminiiks, mis seal sees on. Muide, eesti valitsus ei pea vajalikuks vitamiinide juures rõhutada inimorganismi [1]--Hendrix 19. jaanuar 2008, kell 12:58 (UTC)

Vitamiinide komplekti all pean silmas konkreetsele liigile vajalike vitamiinide kogumit.

Kas selles dokumendis on vitamiinid defineeritud? kui ei, siis võidakse ju eelödada, et peetakse silmas inimese vitamiine. Andres 19. jaanuar 2008, kell 13:04 (UTC)

defineeritud ei ole. Aga siin on artikkel, kus öeldakse, et kassile on vitamiinid head asjad...[2] --Hendrix 19. jaanuar 2008, kell 13:19 (UTC)

Noh, inimese vitamiinid võivad ka kassile head olla. Andres 19. jaanuar 2008, kell 15:00 (UTC)

arvan, et kui me alljärgnevat definitsiooni ei võta tõena, siis mida me üldse tõena võtame...

"any of various organic substances that are essential in minute quantities to the nutrition of most animals and some plants, act especially as coenzymes and precursors of coenzymes in the regulation of metabolic processes but do not provide energy or serve as building units, and are present in natural foodstuffs or are sometimes produced within the body" - [3]--Hendrix 19. märts 2008, kell 08:12 (UTC)

See ei tee teist käsitlust olematuks. Pealegi pole selge, et tegu on autoriteetse definitsiooniga. Andres 21. märts 2008, kell 15:22 (UTC)

teise käsitluse puhul tekib arusaam, et vitamiinid on midagi inimorganismile spetsiifilist. Aga nii see ei ole. Lihtsalt ei ole ja kogu lugu...--Hendrix 21. märts 2008, kell 15:33 (UTC)

Muidugi, nähtus ise ei ole. Jutt on ainult sellest, kuidas seda nimetada. Andres 22. märts 2008, kell 18:09 (UTC)

minu arust Nikolai Lunin nimetas neid elu amiinideks ja seega võiks vitamiini mõistet kasutada nii inimeste, loomade ja taimede juures--Hendrix 22. märts 2008, kell 18:20 (UTC)

Küsimus ei ole selles, kuidas võiks kasutada, vaid selles, kuidas tegelikult kasutatakse. Andres 22. märts 2008, kell 22:25 (UTC)

Britannica ütleb, et "any of several organic substances that are necessary in small quantities for normal health and growth in higher forms of animal life. Vitamins are distinct in several ways from other biologically important compounds such as proteins, carbohydrates, and lipids. Although these latter substances also are indispensable for proper bodily functions, almost all of them can be synthesized by animals in adequate quantities. Vitamins, on the other hand, generally cannot be synthesized in amounts sufficient to meet bodily needs and therefore must be obtained from the diet or from some synthetic source. For this reason, vitamins are called essential nutrients. Vitamins also differ from the other biological compounds in that relatively small quantities are needed to complete their functions. In general these functions are of a catalytic or regulatory nature, facilitating or controlling vital chemical reactions in the body’s cells. If a vitamin is absent from the diet or is not properly absorbed by the body, a specific deficiency disease may develop." [4]. Pole sõnakesti juttu inimesest. Raske oleks otsida veel autoriteetsemat allikat.--Hendrix 9. august 2008, kell 12:29 (UTC)

Eesti viki kõrval on veel tšehhi viki, kes ütleb, et vitamiinid on inimesega seostuv nähtus. Suuremate maade vikid ei ole nii inimkesksed. Vähem inimkeskset lähenemist Vitamiinid, veterinaari aspektist vitamiinide sisaldus loomasöötades - Söödalisandi loa taotlus; botaaniku aspektist Taimede meristeempaljundus; sordiaretaja aspektist [5], [6]; In Vitro Embryo Culture of Apricot, Prunus armeniaca L. cv. Hacıhaliloglu jne. Vast loobuks artiklis esindatud inimkesksusest.--Rünno 14. märts 2009, kell 20:07 (UTC)

Teatud kontekstis peetakse vitamiinide all silmas inimese vitamiine. Näiteks inimeste apteegis ja toidupoes ei tohi nimetada vitamiinideks neid aineid, mis inimese vitamiinid ei ole. See kahemõttelisus tuleb selgelt välja tuua. Andres 14. märts 2009, kell 20:21 (UTC)

Kindlasti on eksogeensed vitamiinid inimesele väga tähtsad, sest inimorganism ei ole suuteline neid eriti sünteesima ja sellest tulenevalt on hüpovitaminoos kerge tulema. Kuid osalus keemistes reaktsioonides siis sellepärast ei muutu. Lähtuda tuleb ikka sellest, mida vitamiinid elusorganismis/keemilistes reaktsioonides teevad, mitte sellest, kuidas neid keskkonnast hankida.--Rünno 14. märts 2009, kell 20:50 (UTC)

Nõus. Kogu probleem on minu mulje järgi alguse saanud sellest, et inimestele on vitamiinide nime all reklaamitud selliseid aineid, mida inimene ei pea valmiskujul (ega provitamiinidena) manustama. Keelepiirangud puudutavad minu teada kaupu. Teaduslikus kasutuses neid ei pruugi olla. Aga ma räägin ainult kuulu järgi. Igatahes, kui need asjad peavad paika, tuleks neid artiklis kuidagi mainida. Ja kui ma ei eksi, siis nimetatakse sageli vitamiinideks ainult eksogeenseid vitamiine, ja kui see nii on, siis on ka seda oluline mainida. Andres 14. märts 2009, kell 21:06 (UTC)

Selles artiklis on see raskus, et vitamiine võidakse mõista erinevalt: lähtudes inimestest ja lähtudes mis tahes liigist. Vaata diskusiooni ülalpool. Andres (arutelu) 9. aprill 2013, kell 15:41 (EEST)[vasta]

Abipalve ja muu...

Mariina: Kui võimalik, siis palun abi artikli Vitamiinid toimetamisel vikipeedia korda. Püüan vitamiinidest pisut eemalduda ja loetul taas esile kerkida lasta- inimesed ja vitamiinid artiklis ei kao ju kuhugi...

Mariina 19. september 2013, kell 07:43 (EEST) alias Простота

Vaidlustatud?

Mis on siin vaidlustatud? Andres (arutelu) 21. juuni 2016, kell 22:12 (EEST)[vasta]

Kasutaja:Mariina kasutajalehelt viitamata infot vitamiinide kohta

Vitamiinide roll inimkeha füsioloogias

Inimorganism vajab vitamiine väga väikestes kogustes ja nende funktsioonideks on aidata kaasa füsioloogiliste funktsionide toimele ja samuti on neid vaja arenguks. Vitamiinideks võib lugeda mikrotoitaineid, mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil) ja/või puuduvad sünteesiks geneetilised faktorid (geenid, ensüümid, tuumaretseptorid).

Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone.

Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A).

Kuigi vitamiinid kui toitained (ka kasvufaktorid) on hädavajalikud kõikide loodusteaduse kaudu klassifitseeritud riikide (taimed, viirused, bakterid, seened, loomad ) elutegevuseks, on vitamiinid kui keemiliselt aktiivsed ühendid tänapäeval mitmete teadusdistsipliinide kaudu määratletud eelkõige inimese organismi mudelist lähtuvalt (nii loomkatsete kui statistliste meetodite alusel)^[viide?]. Imetajate hulgas enamikul on vajadus vitamiinide järele lähedane inimese vajadustele, kuigi on ka erinevusi. Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad ained, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida. Vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.

Inimorganism vajab vitamiine väga väikestes kogustes ja nende funktsioonikdeks on aidata kaasa füsioloogiliste funktsionide toimele ja samuti on neid vaja arenguks. Vitamiinideks võib lugeda mikrotoitaineid, mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil) ja/või puuduvad sünteesiks geneetilised faktorid (geenid, ensüümid, tuumaretseptorid).

Vitamiinid on ...inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil).

Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone.

Vitamiinide allikad inimese jaoks

toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust)
seedekulgla mikrofloora tegevus
vitamiinpreparaadid.

Vitamiinide defitsiit

Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, nii näiteks on söögiga sadud karotinoide sisaldava eelvitamiin A ühendite eluiga vereplasmas ligi 12 päeva. Rasvlahustuvate vitamiinide varud, millede peamisteks depoodeks on maks ja aju ja lümfisüsteemi ning teised rakud, eluaeg on pisut pikem kuni 6 kuud ja kauem (sõltuvalt sellest kuidas on toimunud toitainete metabolism ja salvestamine rasvarikastes kudedes.

--Estopedist1 (arutelu) 7. juuli 2019, kell 09:03 (EEST)[vasta]