Arutelu:Eesti mõisate loend

Vormistus

Tuleb vormistada esimeste eeskujul. Andres 22. märts 2006, kell 13.49 (UTC)

Mis ma valesti tegin? See artikkel on väga ebaühtlane. Millisest osast pean eskuju võtma?

Neljast esimesest A-tähe all. Ma ei tea, kas Sina tegid midagi valesti. Andres 23. märts 2006, kell 19.09 (UTC)

Vormistusest veel

Akra, miks Sa paned komade asemele kriipsud? Andres 26. märts 2006, kell 05.47 (UTC)

Sirvisin Vikis olevaid loendeid, kasutusel on: koolon, kriips ja koma. Kas see on kusagil kokku lepitud, et ei tohi. Kuna enamus loendeid on selgituseta Eesti mõisate loendis on aga nime järgi selgitus seepärast kriips, kuna nii ei muutu tekst loetamatuks massiiviks ja on paremini loetav.

Ei, kokku lepitud ei ole. Andres 26. märts 2006, kell 07.06 (UTC)

Puuduolevad mõisad

puudub linnamäe mõis,

== puudulik ==

Puuduvad linnamäe, peetrimõisa, mustja, kärgula,truuta, vaabina, boose tahaks ju väga leida informatsiooni nende mõisate kohta kuid see ju vist ei ole õige koht Mõtetu töö kui on ainult osaliselt tehtud – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 84.50.145.198 (arutelu • kaastöö) 26.05.2006.

Vikipeedia on toode/teenus, mis on alati pooleli. See on ka koht, kus meil kõigil on võimalus olla autoriks. Kui Sul on infot nende mõisade kohta, siis keegi ei keela Sul lisada neid siia loendisse ja miks mitte ka kirjutamast artiklit neist igaühe kohta. Juba asjaolu, et Sa sellele puudusele tähelepanu juhtisid, on tervitatav, aga ülejäänud emotsioonid on märksa mõttetumad kui see poolik loend siin :) -- Sacerdos79 25. mai 2006, kell 10.30 (UTC)

Lingistasin arutelus mainitud mõisad Linnamäe mõis, Peetrimõisa mõis, Mustja mõis, Kärgula mõis, Truuta mõis, Vaabina mõis, Boose mõis

Saksakeelse nime vormistus

Saksakeelne nimi sulgudes peab olema kursiivis, aga sulud mitte. Andres 31. mai 2006, kell 05.51 (UTC)

Keegi pani selle algul nii paika või muutis vahepeal ära mina jätkasin. Muudan ära, kui aega saan.Akra 31. mai 2006, kell 10.06 (UTC)

viide mõisaportaalile?

Ilus oleks olnud viidata minu mõisaportaalile www.mois.ee, kui sealt kopeerisite mõisate loendi.

Tegu on ikkagi mingil määral autoriõigusaluse materjaliga, mille sõnasõnaline kopeerimine võiks minuga olla kooskõlastatud.

Jah. Palume vabandust selle kasutaja käitumise pärast, kes seda loendit sõna-sõnalt kasutas. Me ei märganud seda autoriõiguse rikkumist. Kas lahenduseks oleks välislinkide all Teie vastava lehekülje märkimine allikana või kopeeritud sisu kõrvaldamine?

Vikipeedias on teisigi lehekülgi, mille puhul on kahtlus, et sellelt portaalilt on loata kopeeritud. Kui Te seda luba kellegi ei ole andnud, siis me kõrvaldame neilt lehekülgedelt kopeeritud sisu. Andres 9. juuni 2006, kell 13.45 (UTC)

Praeguse sõnastuse säilitamine on mõeldav ainult juhul, kui Te lubate kasutada seda sisu GNU FDL litsentsi tingimustel. Andres 9. juuni 2006, kell 13.49 (UTC)

Saadan eeltoodud sõnumi ka e-postiga portaali autorile. Andres 9. juuni 2006, kell 13.50 (UTC)

Tekstide näited.

Mõisaportaali tekst

Aimla (Aimel) — rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal

Aitsra (Adscher) — Ala kõrvalmõis Helme kihelkonnas Viljandimaal

Viki tekst

• Aimla mõis (Aimel) – rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal
• Aitsra mõis (Adscher) – Ala mõisa kõrvalmõis Helme kihelkonnas Viljandimaal

Tegelikult tekst ei ole copy info ilmselt kohati küll. Ehki seda on erinevate autorite poolt algul copy'tud. Kui tegemist oleks 100% copy'ga

oleks kõik tähed (kogu nimekiri) olemas. Mis, puudutab mõningaid uuemaid mõisaartikleid, siis ilmselt on nad copy'd. Samas tean, et mõisaportaalis on mõningaid näpukaid, siin aga mitte. (selgus, kui tegelesin mõningate mõisaandmete kontrollimisega).

Samas on loendit teisiti väga keeruline üles ehitada. Siit ka sisuline sarnasus. Parem saada muidugi luba.Akra 9. juuni 2006, kell 20.49 (UTC)

Muudatused, mis siin on tehtud, on ebaolulised. Kohati on kopeeritud täpselt, isegi pikk mõttekriips on säilitatud. Ülesehitus võiks minimaalseltki erineda.

See on tõsi, et kopeeritud on tähtede kaupa. Originaalis on eri tähed eri lehekülgedel. Ja igatahes ei ole andmeid ise kogutud. Mõisaportaalis ei ole kõiki mõisu (vaata ülalpool), puuduvad tuleks lisada. Andres 9. juuni 2006, kell 21.38 (UTC)

Ka suunamised on kopeeritud. Hiiu-Suuremõis on siin nimetatud Hiiu-Suuremõisa mõisaks ja suunatud Suuremõisa mõisale, mis meil on täpsustuslehekülg. See näitab, et on toimunud mehhaaniline kopeerimine. Andres 9. juuni 2006, kell 21.42 (UTC)

Vaatasin natuke artikli ajalugu, sellepärast oligi algul tehtud üldine loendi massiiv (A, E, h kuna oli copy'tud) mille üle me Sinuga vaidlesime, kas koma või sidekriips.

Kas on võimalik portaali autorilt luba saada, see oleks kõige parem lahendus. Olen isegi mõne tähe nimekirja ja mõningaid andmeid sealt kontrollinud. Mis puutub loendi aukudesse siis täiendan ka seda, kui midagi välja tuleb.

http://www.eha.ee/kaardidreg/eaagis/?txtZoomFactor=2&ROSA_CMD=ZOOM_IN&coordDisplay=&searchlayer=&searchtext=&layer_status%5B%5D=1839+-+1882.+a&layer_status%5B%5D=M%F5is+kuni+1917&layer_status%5B%5D=Kihelkond+kuni+1917&layer_status%5B%5D=Maakond+kuni+1917&laye

Kasutan ise ka Kupitsat päris paljude andmete saamiseks mõisate ja kihelkondade kohta.Akra 9. juuni 2006, kell 22.11 (UTC)

Eesti kolhooside ja sovhooside loend

Hädasti oleks vaja veel Eesti kolhooside loend ja Eesti sovhooside loend. Kas keegi teab mingeid allikmaterjale soovitada? --Lulu 9. juuni 2006, kell 22.47 (UTC)

70 aastate lõppu seisu saab kätte raamatust Nõukogude Eesti lk 353-381 on rajoonide kaupa rajooni põllumajandusettevõtted ja nende andmed tuleb ainul tähestiku järjekorda panna. Selliste majanditega mindi kuni Eesti Vabariigini. Kui aga mõtled kogu kolhooside sovhooside nimistut, mis eesti territooriumil on olnud, siis on asi keerulisem. Arvan, et esialgu piisab nendes tabelites olevatest andmetest. Pärast saab seda loetelu täiendada. Millised andmed võiksid selles loetelus olla.Akra 10. juuni 2006, kell 18.48 (UTC)

Võib-olla keskuse asukoht ja eksisteerimise aastad, vähemalt asutamise või moodustamise aasta. Andres 10. juuni 2006, kell 20.53 (UTC)

Aidu mõis

Kas Ida-Virumaal asub samuti Aidu mõis? - Ahsoous 27. jaanuar 2007, kell 14:32 (UTC)

Jah Aidu külas. Aidu mõis (Aitz) Lüganuse kihelkond – teated aastast 1543.Akra 27. jaanuar 2007, kell 14:49 (UTC)

Tühistatud muudatused

Andres, miks Sa need muudatused tagasi keerasid. Mina tegin need.Akra 30. jaanuar 2007, kell 19:13 (UTC)

Need muudavad mõtet. Ja tulemus on arusaamatu. Andres 30. jaanuar 2007, kell 19:16 (UTC)

Kopipeisti märkus

Mõisaportaali] koppipeisti märkus on millegipärast kustutatud. Andres 21. aprill 2007, kell 09:34 (UTC)

Endine ja nüüdne haldusjaotus

Ära kasuta kihelkonnas ja maal vaid kihelkond ja maa seda sellepärast et mull oli juba nende lõppude pärast probleem kuna asi muutus väga müisaportaali nimekirja saranaseks, et neid nimekirju vähegi eristadasai mindud selliste sõnalõppude teed. Muidugi osa tähti oligi Copy.Akra 25. detsember 2007, kell 19:20 (UTC)

Selle panen kõrva taha ja eks püüan ka loendis ümber muuta. Samas minuarust ei tohiks loendis olla märgitud ka valda. Mõisad olid ajaloolised haldusüksused ja seega ei sobi neid tänapäeva raamidesse suruda. - WooteleF 26. detsember 2007, kell 01:08 (UTC)

See on siia samal põhimõttel kirjutatud nagu mõisaartikliski endine ja nüüdne haldusjaotus. Kuid kindlasti peab seljuhul olema nii vald kui maakond. Kui keegi otsib mingi mõisa asukohta nimekirjast, siis on see info kohe kättesaadav. See on küll puhtalt minu arvamus, et see siin hea oleks.Akra 26. detsember 2007, kell 16:09 (UTC)

Mina jään siiski oma arvamuse juurde. – WooteleF 26. detsember 2007, kell 19:32 (UTC)

Kui mõtled oma arvamuse all tänapäevast haldusjaotust siis see on juba artikli sissejuhatavas osas kirjas pärast mingid pikemat vaidlust kusagil mõisaartiklis või siin ei mäleta täpselt. Samuti oli leondite lisaväärtusest juttu ka seminaril leian, et see täiendav info kuulub samuti selle loendi lisaväärtuse alla.Akra 26. detsember 2007, kell 20:52 (UTC)

Pean tunnistama, et mul oli kahe silma vahele jäänud see, et see oli sissejuhatuses kirjas. - WooteleF 26. detsember 2007, kell 22:34 (UTC)

Suvemõisad

Kas suvemõisad olid ikka tõelised mõisad või olid nad lihtsalt suvilad mida kutsuti suvemõisaks ehk siis kas suvemõisu on õige siia nimekirja panna. Küsin kuna pole selle suvemõisandusega absoluutselt kursis.--WooteleF 19. november 2008, kell 09:45 (UTC)

Eesti alal oli mõisa staatus vaid järgmistel valdustel: rüütlimõis, kõrvalmõis, poolmõis, karjamõis, linnamõis, riigimõis. Kui mõni uhke hoone, mida mõisaks nimetatakse, ametlikult/juriidiliselt ei esine, siis ei ole õiguslikult tegemist mõisaga. Üks selline näide on Maarjamäe loss, mis esineb Ivar Sakki reisijuhis "Eesti mõisad". See ei ole kunagi ametlikult mõis olnud. Vastupidine näide on Järvere mõis Võrumaal. See oli suvemõis, aga ametlikult Sõmerpalu kõrvalmõis. - The Prince of Tartu 19. november 2008, kell 17:15 (UTC)

Seega tuleb eemaldada loendist?--WooteleF 19. november 2008, kell 15:17 (UTC)

See tuleks vast kuidagi eristada. Kui ikka rahvasuus mõnda uhket lossi mõisaks nimetatakse ja seda sellena tuntakse, siis võib ju seda nii nimetada. - The Prince of Tartu

Jah kuid nad ei ole ju tegelikult mõisad. Neid vaid kutsutakse nii. Pean silmas just neid täna lisatud Clementinenthali, Rocca al Maret jne.--WooteleF 19. november 2008, kell 15:39 (UTC)

Eesti ajaloarhiivi mõisate nimekirjas sellenimelisi ei ole. Need on suvemajad, mis asuvad mingi teise mõisa maadel, ja ei ole eraldiseivad üksuse, seega sellesse nimekirja ei kuulu.Akra 19. november 2008, kell 18:11 (UTC)

Nende puhul on tegemist pigem villadega. Nt Maarjamäe ei esine teatmeteoses Baltisches Historisches Ortslexikon (I kd), kus kirjeldatakse Eesti kohanimesid ja nende paikade ajalugu. Kui see oleks olnud mõis, siis oleks seda kindlasti ka nii mainitud. Kõnekas on ka asjaolu, et seda ei mainita üheski aadressraamatus (1893., 1900. ja 1913. a omas) kordagi mõisana.- The Prince of Tartu

Praegu lisati ka Löwenruh' suvemõis. Andres

Ma eemaldasin. Selgitatud on seda eespool.--WooteleF 22. jaanuar 2009, kell 16:55 (UTC)

lingistasin igaks juhuk selle Löwenruh' suvemõisa--Estopedist1 (arutelu) 5. jaanuar 2016, kell 10:35 (EET)

Pealkiri

Õige on 'mõisate'. Adeliine 10. september 2009, kell 15:19 (UTC)

Vanasti oli see küll ainuõige, aga kaasaegse eesti keele reeglite järgi on lubatud mõlemad nimekujud. Mina näiteks ei ole kunagi vormi "mõisate" kasutanud ega hakkagi kasutama.

Palun tutvu ÕS 2006 sissekandega: http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=mõis&F=M&O=0&E=0

Selliseid teisaldamisi võiks enne arutada ja ümbersuunamine ühelt vormilt teisele peaks igal juhul alles jääma. -- Toomas 11. september 2009, kell 12:27 (UTC)

Enda arvates tutvusin, aga ei lugenud lõpuni :). Oktav ka ei arutanud, enne kui teisaldas. Ümbersuunamine on täiesti alles. Adeliine 11. september 2009, kell 12:36 (UTC)

Voore mõis

Lehte Voore mõis üldse pole, aga sellele läheb 20 linki. Andres 26. veebruar 2011, kell 20:20 (EET)

Vormistus

See kriipsudega vormistus on imelik. --Epp 16. märts 2011, kell 14:57 (EET)

Arvan sama. Pakun välja ühe tabeli, mida on küll tüütu täita, kuid eks vaikselt toksides saaks selle tehtud (PS. Pildid on suvalised)--WooteleF 4. august 2011, kell 19:43 (EEST):

Nimi	Saksakeelne nimi	Tüüp	Asukoht ndisaegse haldusjaotuse järgi	Asukoht kaasaegse haldusjaotuse järgi	Pilt	Märkused
Ädara mõis	Eddara	poolmõis	Viru-Jaagupi kihelkond, Virumaa
Ämari mõis	Habbinem, Emmern	rüütlimõis	Harju-Madise kihelkond, Harjumaa	Vasalemma vald, Harju maakond
Ängi mõis	Enge	rüütlimõis	Suure-Jaani kihelkond, Viljandimaa	Suure-Jaani vald, Viljandi maakond
Äntu mõis	Engdes	rüütlimõis	Väike-Maarja kihelkond, Virumaa
Ärina mõis	Errinal		Väike-Maarja kihelkond, Virumaa			Koonu kõrvalmõis
Ätte mõis	Aette	rüütlimõis	Maarja-Magdaleena kihelkond, Tartumaa	Vara vald, Tartu maakond		Vara kõrvalmõis
Ääsmäe mõis	Essemäggi	rüütlimõis	Keila kihelkond, Harjumaa	Saue vald, Harju maakond

Tabel oleks tore, kui keegi selle teha viitsiks. Mina vaatasin kadedusega Eesti mõisate malli vene vikis, ehkki Poola omast võiks laenata kaardi ja koordinaadid. Kes oskaks järele teha? Me võiks selle veel kuidagi maakondade-valdadega siduda, kui tahame. --Oop 30. september 2011, kell 12:52 (EEST)

Suvemõisad

Suvemõisad ei ole mõisad, need ei peaks siin olema. Andres (arutelu) 26. september 2012, kell 21:00 (EEST)

Õigupoolest küll jah, kannan artiklisse suvemõis. Flying Saucer (arutelu) 27. september 2012, kell 00:30 (EEST)

Kahtlased mõisad

Mõisat Ülemõisa mõis on mainitud vaid siin loendis. Seda pole mainitud ka Mõisaportaalis--Estopedist1 (arutelu) 5. jaanuar 2016, kell 10:39 (EET)

sama Antsimõisa või Antsimõisa mõis (Antzen)? Seda mainitud vaid etwikis--Estopedist1 (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 20:40 (EET)

sama Kaare mõis (Friedrichshof?). Seda mainitud vaid etwikis?--Estopedist1 (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 23:38 (EET)

sama Rõula mõis (3 ühetaolist linki Vabadussõja artiklitest). Samuti ei leia KNABist ega mujalt kohanime Rõula--Estopedist1 (arutelu) 25. detsember 2016, kell 13:43 (EET)

on link Loemäe mõis. See on RA Mõisaregistris (vt [1]), ent puudulike andmetega. KNAB ei maini sellist mõisat, küll aga oletatavat paikkonda Loemäe--Estopedist1 (arutelu) 21. aprill 2019, kell 14:44 (EEST)

on link Luiste-Loodna mõis (Luiste mõis ja Loodna mõis). KNAB mainib midagi siin: [2]--Estopedist1 (arutelu) 21. aprill 2019, kell 14:49 (EEST)

See mõis ei ole sugugi "kahtlane". XIX sajandi lõpul ja XX sajandil toimus areng, mil mitmed varem iseseisvad mõisavaldused liideti üheks mõisaks. Sellised kaksiknimed nagu a la Luiste-Loodna on nimetus, millega need kanti kinnistusraamatusse. Loomulikult jäid mõlemad füüsiliselt alles, aga juriidiliselt oli tegemist Luiste-Loodna mõisaga.--The Prince of Tartu (arutelu) 21. aprill 2019, kell 15:41 (EEST)

on link Sälundi mõis. Pole RA mõisaregistris ega KNABis. V-o üldse Taanis või Rootsis?--Estopedist1 (arutelu) 27. aprill 2019, kell 23:14 (EEST)

on link Sõõrike-Parasmaa mõis (Sõõrike mõis ja Parasmaa mõis)--Estopedist1 (arutelu) 27. aprill 2019, kell 23:18 (EEST)

Liidetud mõis. Vt kommentaari ülal.--The Prince of Tartu (arutelu) 28. aprill 2019, kell 01:48 (EEST)

on link Udriku-Pala mõis (Udriku mõis ja Pala mõis)--Estopedist1 (arutelu) 27. aprill 2019, kell 23:28 (EEST)

Vt kommentaari ülal.

Loendi täiendamine

Minu meelest on tähtis Estopedisti tehtud artiklid ka siia kanda, kas või sellepärast, et lingid oleksid paigas. Ma ei jõua seda teha, palun tulge appi. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 05:42 (EET)

mõisatega on see hea asi, et neid on piiratud hulk, need on Eesti allikates ka kokku võetult esitatud (Mõisaportaal, Rahvusarhiivi Mõisate register jne) ja mõisaid saab hõlpsalt ka tagantjärele loendisse panna--Estopedist1 (arutelu) 27. jaanuar 2016, kell 11:25 (EET)

lisan veel mõisaid, mis loendisse sisse kandmata (kõik on karjamõisad):

1. Ellavere mõis (Koeru khk]]
2. Juula mõis (Rõngu)
3. Juula mõis (Äksi)
4. Kanepi mõis (Rõngu)
5. Kiisa mõis (Keila)
6. Kiisa mõis (Saarde)
7. Kirbu mõis (Sangaste)
8. Kulli mõis (Rannu)
9. Kuura mõis (Rõuge khk]]
10. Lepa mõis (Hargla)
11. Lepiku mõis (Kambja)
12. Lepiku mõis (Keila)
13. Lepiku mõis (Räpina)
14. Lepiku mõis (Kadrina)
15. Liivaku mõis (Karksi khk]]
16. Lilli mõis (Harju-Jaani)
17. Lilli mõis (Karksi)
18. Maarja mõis (Järva-Madise)
19. Musta mõis (Viljandi)
20. Musta mõis (Võnnu)
21. Mäe mõis (Mihkli)
22. Nõmme mõis (Hageri)
23. Nõmme mõis (Põltsamaa)
24. Oandu mõis (Haljala khk]]
25. Piiri mõis (Sangaste khk]]
26. Põdra mõis (Sangaste)
27. Ranna mõis (Kihelkonna)
28. Ranna mõis (Püha)
29. Reinu mõis (Kambja)
30. Reinu mõis (Viljandi)
31. Roodsi mõis (Põlva khk]]
32. Rootsi mõis (Võnnu)
33. Salu mõis (Rõngu)
34. Salu mõis (Valjala)
35. Saviküla mõis (Rannu khk]]
36. Soe mõis (Helme)
37. Soe mõis (Urvaste)
38. Sooba mõis ( Saarde khk]]
39. Vabriku mõis ( Põltsamaa khk]]
40. Vanaküla mõis (Haljala khk]]
41. Veelikse mõis (Saarde)

--Estopedist1 (arutelu) 21. aprill 2019, kell 10:26 (EEST)