Aron Christian Lehrberg

Aron Christian Lehrberg (7. (vkj) / 18. august 1770 Tartu – 24. juuli (vkj) / 5. august (ukj) 1813 Peterburi) oli Venemaa keisririigi teadlane, Keiserliku Teaduste Akadeemia liige.

Aron Christian Lehrberg isa oli Tartus kuldsepp, kes suri juba enne poja sündi. Aron Christianit aitas koolitada Tartu tolleaegse Dörptsche Hauptschule rektor, pärastine Tartu ülikooli professor Lorenz Ewers. Lehrberg astus Jena ülikooli, kus huvitus filosoofiast, psühholoogiast, pedagoogikast, rahvateadusest (Völkerkunde), matemaatikast ja loodusteadustest ning eriti ajaloost. Üliõpilaspõlves muutis Aron oma eesnime Augustiks. Tema õpinguid toetas ka Võisiku mõisnik, kreisimarssal H. v. Bock. Lehrberg õppis ühe aasta Göttingenis ja seejärel pool aastat Inglismaal inglise keelt.

1794. aastal naasis Lehrberg Tartusse ja hakkas koduõpetajana õpetama kreisimarssal Georg Karl Heinrich von Bocki lapsi, nende hulgas ka Timotheus Eberhard von Bocki.

Lehrberg tegeles teadusega, eriti Venemaa ajaloo vanemate ajajärkude uurimisega. 1807. aastal sai ta Peterburi Teaduste Akadeemia adjunktiks ja 1810. aastal erakorraliseks akadeemikuks Peterburis.

Uurimuste tulemused avaldati alles pärast tema surma raamatuna "Untersuchungen zur Erläuterung der älteren Geschichte Russlands". Raamatu kaks esimest kirjutist käsitlevad Soome-ugri rahvaid. Kirjutises «Ueber die geographische Lage und die Geschichte der im Russisch-Kaiserlichen Titel genannten Jugrischen Lande» («Vene keisri tiitlis nimetatud Jugramaa geograafilisest asendist ja ajaloost», lk. 1–101) näitas Lehrberg, et jugralased on sama rahvas, keda tänapäeval tuntakse manside ehk vogulitena ja Obi jõe mail asuvate handide ehk ostjakitena. Allikate põhjal osutas Lehrberg, et vogulitel ja Obi ostjakitel on ühine nimetus mansi ning et nende keel on tegelikult üks keel, mida räägitakse eri murretes.

Kirjutises «Ueber die Wohnsitze der Jemen, ein Beitrag zur Geschichte Neu-Finnlands» («Jeemide asualast. Lisand Uus-Soome ajaloole», lk. 103–236). Uus-Soomeks nimetati tollal seda osa Soomest, mis 1809. aasta Hamina rahuga liideti Venemaa keisririigiga ja kus rahvastiku suure koostisosa moodustasid hämelased. Lehrberg osutas, et nimetusega "jeemid" on tähistatud hämelasi, kes juba õige vanast ajast peale on asunud tänapäeva Soome lääne- ja lõunaosas. Lehrberg uuringute järgi kuulusid 19. sajandi alguses tšuudide ehk läänemerelaste hulka kreevinid Lõuna-Lätis Bauska linna läheduses, liivlased, eestlased, ingerlased, karjalased ja soomlased. Hääbunud tšuudi rahvaiks pidas ta merjalasi, Zavolotšje tšuude ja vesse ehk vepslasi^[1]. Lehrbergi hinnangul olid karjalased vanast ajast peale soomlastest erinev rahvas oma erineva keelega, kelle omaaegne levila oli Päijännest ja Kymi jõst ida pool.

Laplasi ei pidanud Lehrberg tšuudideks, vaid Soome ja Euroopa põhjaosa algrahvaks, kes elasid tšuudidest kaugemal kõrvalistel aladel.

Viited

↑ Paul Ariste, "200 aastat ühe Tartu mehe sünnist". Keel ja Kirjandus, 1970 nr 8, lk 500

Kirjandus

"Untersuchungen zur Erläuterung der älteren Geschichte Russlands" von А. С Lehrberg. Herausgegeben von der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften durch Ph. Krug», Peterburi 1816

Välislingid

Paul Ariste, "200 aastat ühe Tartu mehe sünnist" Keel ja Kirjandus, 1970 nr 8, lk 499-501

[1] Paul Ariste, "200 aastat ühe Tartu mehe sünnist". Keel ja Kirjandus, 1970 nr 8, lk 500

[1]