Timotheus Eberhard von Bock

Timotheus Eberhard von Bock (24. november (13. november vkj) 1787 Tartu – 23. aprill (11. aprill vkj) 1836 Võisiku mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa dissident ja sõjaväelane.

Elulugu

Timotheus Eberhard von Bock sündis Võisiku mõisniku Georg Karl Heinrich von Bocki ja Katharina Margaretha Berens von Rautenfeldi pojana.

Bock astus Venemaa keisririigi sõjaväkke ja võttis osa Napoleoni vastastest sõdadest. Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme.

1816. aastast elas ta Võisiku mõisas Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.

1818. aastal saatis ta keiser Aleksander I-le Venemaa konstitutsiooni projekti^[1], milles taunis isevalitsust ja pärisorjust. Seepeale Bock vahistati ja 1818–1827 oli ta Schlüsselburgi kindluses vangis.

Oma kirjas keisrile on ta öelnud: "Minu süda kuulub tervenisti ainult suurele rahvale, kellega tihedas ühenduses olen ma ette võtnud ja teoks teinud seda, mis kõige suurepärasem siin maailmas (...) Isegi, kui Venemaal puuduks aadelkond, hõivaks tema rahvas ikkagi silmapaistva koha tsiviliseeritud rahvaste hulgas. See, kellel endal on olnud võimalus võrrelda eri maade alamklasse, leiab, et vene habemik on esimesel kohal Euroopas oma religioossuse, kodumaa-armastuse, puhtsüdamlikkuse, toimekuse, taibukuse poolest. Ta kutsus ka liivimaalasi venestuma: "Me peame olema venelased, me võime saada venelasteks, saagem siis venelasteks." Ta loetles vaimustusega suurte vene luuletajate, skulptorite, kunstnike, heliloojate ja näitlejate nimesid ja rõhutas, et Venemaal on olemas suurte teenetega riigimehi, kes suudavad lahendada ülesandeid Euroopa mastaabis.^[2]

Timotheus Eberhard von Bock lõpetas elu enesetapuga. Ta on maetud koos abikaasaga perekonnakalmistule, Võisiku mõisa kalmistul.

Perekond

Timotheus Eberhard von Bock abiellus 1817. aastal eestlasest kutsaritütre Ewa Catharina Mättikuga. Abielust sündis:

Georg von Bock (1818–1876), vene viitseadmiral

Sugupuu

Timotheus Eberhard von Bock	Georg Karl Heinrich von Bock	Berend Johann von Bock	Wolmar Johann von Bock
			Vabaproua Anna Helene von Wrangell
		Helena von Schulze	Wilhelm von Schulze
			Sophia von Fick
	Katharina Margaretha Berens von Rautenfeld	Eberhard Berens von Rautenfeld	Heinrich Berens von Rautenfeld
			Catharina Hedwig Krüger
		Vabaproua Maria Elisabeth von Koskull	Vabahärra Carl Ulrich von Koskull
			Vabaproua Sophia Margarethe Schoultz von Ascheraden

Kujutamine kultuuris

Ta on peategelane Jaan Krossi 1978. aastal ilmunud romaanis "Keisri hull".

Mikk Mikiveri samanimelises Draamateatri lavastuses 1984. aastal kehastas Bocki Paul Poom.^[3] Viljandi Ugala teatri lavastuses esitas seda rolli Peeter Tammearu.^[4]

Vaata ka

Bock (Lahmuse)

Viited

↑ Anatoli Predtetšenski, BOCKI KONSTITUTSIOONI PROJEKT (1818. А.), Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 1952, kd 2, nr 4
↑ Karl Hein. Ajaloolised isikud eesti ilukirjanduses. Estada, Tallinn 2012. Lk. 130
↑ "Keisri hull (1984)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2017. Vaadatud 5. septembril 2017.
↑ "Keisri hull (2006)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2017. Vaadatud 5. septembril 2017.

Välislingid

[1] Anatoli Predtetšenski, BOCKI KONSTITUTSIOONI PROJEKT (1818. А.), Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 1952, kd 2, nr 4

[2] Karl Hein. Ajaloolised isikud eesti ilukirjanduses. Estada, Tallinn 2012. Lk. 130

[3] "Keisri hull (1984)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2017. Vaadatud 5. septembril 2017.

[4] "Keisri hull (2006)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2017. Vaadatud 5. septembril 2017.

[1]

[2]

[3]

[4]