Armeenia kliima

Vaade Sevani järvele Sevanavanki kloostrist

Kuna Armeenia maastik on üsna suurte kõrguseerinevustega (kõrguse amplituud <2800 m), on ka kliima Armeenia piires väga varieeruv. Hoolimata Armeenia asumisest subtroopilises kliimavöötmes võib subtroopilist kliimat kohata riiki läbiva Väike-Kaukasuse mäestiku tõttu ainult Armeenia lõunaosas (Metgri regioonis), mis on piirkond, kus kasvavad ka selliseid vilju nagu apelsinid, sidrunid, oliivid andvad subtroopilised taimed.

Teistes Armeenia regioonides on kliima märkimisväärselt kontinentaalsem. Suved on kuivad ja päikselised ning kestavad juunist septembri keskpaigani. Talved on lühikesed ja suhteliselt külmad ning lumerohked. Mägedes jääb keskmine suvine temperatuur +10 ja +22 °C vahele ning talviti on see +2 kuni −14 °C. Tasandikel on jaanuari keskmine temperatuur −5 °C ja juulis +25 °C.

Sügiseti ja kevaditi võib esineda üsna madalaid temperatuure ning pinnase temperatuur võib langeda kohati kuni −28 °C. Õhutemperatuur Armeenias sõltub otseselt asukoha kõrgusest merepinnast. Isegi näiteks linna piires võib temperatuur kahe naaberlinnaosa vahel erineda 2–3 °C võrra. Keskmine temperatuur Armeenias, nagu ka teistes mägistes riikides, langeb 1 °C iga 200-meetrise tõusu kohta.

Aastane sademete hulk sõltub samuti piirkonna kõrgusest merepinnast, olles keskmiselt 200–800 mm aastas. Üks vihmasem periood Armeenias kestab kevadest varasuveni ning oktoober ja november on samuti vihmased. Talvel esineb mägipiirkondades rohket lumesadu (kuni 100–150 mm), mis kestab kuni märtsi-aprillini mäe nõlvadele, lumesadu on aastaringne mäetippudel.

Armeenia kliima ajalugu

Ajalooliste andmete kohaselt on Armeenias talv varem olnud samasugune nagu on praegu, küllaltki külm nii mägedes kui ka madalamatel aladel. Xenophon kirjeldab oma memuaarteoses "Anabasis" ("Sõjaretk") 10 000 Kreeka palgasõduri naasmist sügisel läbi Armeenia mägede ning märgib, et öösel, kui sõdurid magasid, sadas mägedes maha nii paks lumi, mis kattis mehed ja nende relvad meetripaksuse kihiga. Samas teoses kirjeldab Xenophon, et armeenlased määrisid oma keha rasva või mandliõliga, et kaitsta ennast külma eest. Armeenia ajaloolane Movses Khorenatsi (5. sajand A.D.) kirjeldab suvist Ararati tasandikku kliimat kuuma ja kuivana.

Ilmastikuparameetrite sõltuvus kõrgusest

Asula	Kõrgus merepinnast	Sademed, aasta keskmine (mm)	Päevane keskmine °C	Keskmine lume sügavus	Minimaalne lume sügavus	Maksimaalne lume sügavus	Lumega kaetud päevi aastas	Niiskuse%
Bagratašen	453	444	11,7	−	−	−	−	72
Idževan	732	563	10,6	10	28	1	38	73
Vanadzor	1350	586	7,4	17	38	3	72	71
Stepanavan	1397	683	6,6	19	53	4	73	73
Tašir	1507	713	5,8	17	37	2	72	75
Spitak	1552	439	7,1	12	56	2	63	69
Tšambarak	1861	557	4,8	16	37	5	102	74
Meghri	627	259	13,8	5	27	0	21	61
Kapan	705	544	11,5	10	32	2	34	71
Artašat	829	235	11,1	10	44	0	39	65
Armavir	861	244	11,3	10	42	0	45	60
Jerevan	942	316	11,4	12	46	0	44	60
Eghvard	1317	407	9,8	28	68	0	74	62
Areni	1009	357	11,8	14	−	−	40	56
Eghegnadzor	1267	398	10,8	18	−	−	50	66
Sisian	1580	365	6,6	12	34	3	73	68
Gjumri	1556	477	5,8	26	61	4	96	70
Talin	1582	435	7,9	24	64	2	82	59
Artik	1750	516	5,8	22	51	5	95	66
Fontan	1798	640	6,0	50	79	13	124	66
Aparan	1291	651	4,3	56	92	10	125	69
Sevan	1936	556	4,0	36	83	3	136	74
Mets Mazra	1940	390	4,2	21	35	7	109	69
Martuni	1995	457	5,6	26	75	2	98	67
Janh	2334	488	2,7	64	102	33	160	72
Pahakn (Šurabad)	2004	574	1,8	53	81	17	138	74
Aragats	3329	1065	−2,7	166	235	66	252	73