Kuradisild

Lossi tänavat ületav Kuradisild, taamal Riigikohtu hoone

Kuradisild (eelnevalt teatud kui Aleksandri sild) on betoonist jalakäijate sild, mis asub Tartu kesklinnas Toomemäel. Ehitati see pidustusteks, mis tähistasid Romanovite valitsemisaja juubelit aastal 1913.

20. sajandi algusest on see üks väheseid säilinud betoonsildasid Eestis. Elegantse struktuuriga toetub see tugipostide abil kahele saledale kandekaarele. Silla kehand on massiivne, ent rinnatist liigendavad kassetid ja istenishid. 1997. aastast on tumedaks luitunud sild muinsuskaitse all ehitismälestisena.

Silla otstest mõlemale poole suunduvad kõnniteed on jäänud üsnagi räämasteks. Vana Anatoomikumi eest kulgevad need sirgjoonena kunagise kliinikuhooneni aadressil Lossi 21. Tartu muldkindlustusvööndile omaselt on Toomeorgu ulatuva sälkse vallikraavi lähiümbruskond üpris sünge, mida ilmestavad keskpargi juurest algava rohekoridori kõrge haljastusega vanemaealised ja suurekasvulised vahtrapuud.

Tartu sümbolitena moodustab see paarilise südalinnale avaneva vaatega Inglisillale.

Ajalugu

Georg Friedrich Schlateri litograafia aastast 1830, millelt on silmatav varasem puitsild

1809. aastal tarindati silla praegusesse asukohta esmane puitsild (saksa keeles Dombrücke). Uusgootika võlve jäljendav puitkonstruktsioon põhines projektil Tartu Ülikooli arhitektilt Johann Wilhelm Krauselt. Johann Gottlieb Köningsmann projekteeris seejärel samale kohale teise ühesildse puitsilla, mis ehitati valmis aastail 1842–1844.

Aleksandri silla avamine (1913)

Romanovite dünastia 300. aastapäeva pidustusteks valmis arstiteaduse professori ja kirurgi Werner Zoege von Manteuffeli eestvedamisel ning Arved Eichhorni kui linnaarhitekti teostusel praegune ühesildne betoonsild. Kuigi tollane eredam ilme on jäetud tuhmunuks, tähistavad juubelit Toome-poolsel sillaküljel tänaseni aastaarvud 1613 ja 1913. Aleksander I-st meenutab siiani Constanze von Wetter-Rosenthali loodud pronksreljeef koos ladinakeelse kirjaga Alexandro Primo, mis on paigaldatud Toomeoru-poolse külje rinnatisele.

Tollased ajalehed kinnitavad, et kõnekeeles nimetati kuradisillaks juba betoonsillale eelnenud ehk teisena rajatud puitsilda, mis lammutati aastal 1903. Rootsi ajast pärinevate Karl X Gustavi ja Gustav II Adolfi nime kandnud bastionite ehk nii-öeldud mäerinnakute vahelt ületab sild just läbipääsuteed kunagisse ülalinna. Kiek in de Köki nimelise kaitsetorni endisel asukohal tõuseb tee Toomele. Neemkõrgendikku eraldabki eespool sälknevast süvendist vallkindlustustele toetuv ning eritasandil ristuv sillaületus. Põhjasõja laastamisteni asus vahetus läheduses veel Toomevärav, ja selle kõrval eeslinnuse müüris Söetorn.

1800. aastate teises pooles viidi üle 40 hobusekoormaga vallikraavidesse ümbermatmiseks Tartu Ülikooli peahoone krundi ettevalmistamise tööde käigus rohkelt välja kaevatuid inimluustikke. Rahvaste mälestussammas tähistab siiani Tartu piiramises vene jalaväe pommitamistes hävinenud Maarja kirikusse ja ümbritsevasse surnuaeda maetuid. Toometaguse vallikraavide põhjast ja nende nõlvadelt tuhnitakse inimluid välja tänase päevani, see on arvatavasti põhjuseks, miks tolleaegset edelakaarde avanevat linnatagust lähiümbruskonda tajuti kuratlikuna.

Manteuffeli nimest tuletati samas väljend teuffel, mis tähendab saksa keeles kuradit. Paronomaasia taga võisid olla toonased üliõpilased, keda ajendas soov mõtestada nii-öeldud kõrgemate jõudude harmoonilist tasakaalu Toomel. Reussi jõge ületava Teufelsbrückega sarnanev eestikeelne nimi edendas nähtavasti vastandust, kuna 1816. aastaks rajati Kuradisilla lähedusse alllinnapoolne ja tunduvalt heledam Inglisild.

1913. aastal Vene Keisririigi korraldusel juubelipidustusteks avatud betoonsilla ametlikuks nimeks määrati aga võimul oleva keisri Nikolai II vanaisa vanema venna järgi Aleksander I sild (saksa keeles Alexander-Brücke).

• 
  talvepäeval (2012)
• 
  sügisõhtul (2013)
• 
  varahommikul (2014)
• 
  lumesajus (2016)
• 
  jõuluvalgustusega (2021)

Vaata ka

Kuradisilla juurest lähtunud droonilend kuni Inglisillani
(2021. aasta august)

• Kiek in de Kök (Tartu)

Välislingid

• Kuradisild andmebaasis "Tartu ilukirjanduses"
• Kuradisild kultuurimälestiste riiklikus registris
• Hillar Palamets "Sada aastat kolmandat Kuradisilda" Tartu Ekspress, 12/09/2013
• Rene Levoll "100 aastat Kuradisilda ehk ühe vana foto lugu" Horisont 4/2013