Sõpruse sild (Tartu)
Sõpruse sild on Tartu ja ühtlasi ka Eesti kõige pikem sild. Silla pikkus on 488,2 meetrit ja laius 26,5 meetrit.[1]
Sild kulgeb üle Anne kanali, Emajõe ja Turu tänava. Sillal on 4 sõidurada autodele ja 2 rada jalakäijatele. Sõpruse sillal kulgeb Sõpruse puiestee.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vajadus uue silla järele tekkis Tartus 1960. aastate lõpus, kui rajatav elamurajoon Annelinn sooviti ühendada paremkalda linnaosadega. Projekteerimist alustati 1970. aastate alguses. Tolleaegsete normide kohaselt tohtisid Eesti projekteerimisasutused projekteerida sildu, mille pikkus jäi alla 100 meetri, seega projekteeriti Sõpruse silda Leningradis. Kahe eraldatud sõidusuunaga silla ööpäevaseks läbilaskevõimeks kavandati 20 000 autot, mis arvestuste kohaselt pidi vastama 1990. aastate liikluskoormusele.[2]
Sõpruse silla projekt valmis 1977. aastal.[3]
Silda toetama ehitati projekti kohaselt 20 sambapaari, neist Emajõkke 4. Esimesel kahel aastal kulgesid ehitustööd tõrgeteta, kuid 1979. aastal hakkas kimbutama materjalipuudus, mis seiskas tööd mitmeks kuuks. Silla valmimistähtaeg lükati 1980. aasta pealt edasi.[2]
Vahetult enne silla avamist poolitati muldvalliga selle alla jääv sõudekanal. Poolitamist põhjendati sellega, et kanali linnavälises osas oli avastatud veereostus ning täidetud kanali lõik pidi tõkestama reovete pääsu ujulapoolsesse otsa. Rajatud muldvall eraldab Anne kanalit praeguseni.[2]
Sõpruse sild avati 5. detsembril 1981.[1] Silla ehitusmaksumus oli 5 miljonit rubla.[4]
Rahvasuus nimetati silda tollase linna täitevkomitee esimehe Nikolai Preimani järgi "Preimani purdeks"[5], hiljem aga ka lihtsalt "uueks sillaks".
Pärast avamist ei ole sillale suuremat kapitaalremonti tehtud, mille tõttu on sild halvas seisus.[6] Küll korrastati 2013. aastal ühe miljoni euro eest kõige kriitilisemad kohad.[6] Silla remondiprojekt valmis 2024. aasta alguses ning hinnati, et silla ja lähiala rekonstrueerimine maksab kokku ligi 12 miljonit eurot.[7] Sõpruse silla ning selle lähiala ümberehituse hanke võitis AS TREF pakkumisega ligi 18,4 miljonit eurot ning ehitusega plaaniti alustada enne 2024. aasta lõppu.[8]
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
Sõpruse sild 2009. aastal pildistatuna Turu tänava äärest -
Silla alumine osa 2010. aastal -
Sõpruse sild Anne kanali kohal 2021. aastal -
Vaade Emajõele ja Tartu kesklinnale Sõpruse sillalt 2019. aastal -
Vaade Sõpruse sillalt Anne kanali teisele osale varakevadel
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Aimar Jugaste. Siia- ja sinnapoole Emajõge. Edasi, 8. detsember 1981
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Tartu Sõpruse sild. Maanteemuuseum (vaadatud 27. veebruar 2012)
- ↑ Tartu.ee, Tartu sillad (II). (vaadatud 22. jaanuar 2009)
- ↑ Meelis Lokk. 488,2 meetrit. Edasi, 4. november 1981
- ↑ "Mälumäng". Postimees, 15. september 2009 (vaadatud 13. august 2011)
- ↑ 6,0 6,1 "Insener: Tartu Sõpruse silla remonti tuleb alustada kohe" ERR, 22. september 2021
- ↑ "Tartu Sõpruse silla remondi algus venib" ERR, 29. aprill 2024
- ↑ "Tartu Sõpruse silla ümberehitus algab veel sel aastal" ERR, 9. november 2024
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sõpruse sild (Tartu) |
- Margus Ansu. "Fotograaf nägi: Sõpruse sild" Postimees, 21. märts 2012
- "Avariiohtlikus seisus Eesti pikimal sillal kehtestati kiiruspiirang" ERR, 2. jaanuar 2022