6. Üksik Jalaväepataljon
6. Jalaväepolk 6. Jalaväerügement 6. Üksik Jalaväepataljon | |
---|---|
Tegev | 1918–1940 |
Riik | Eesti Vabariik |
Kuuluvus | Eesti kaitsevägi |
Haru | Eesti maavägi |
Liik | jalavägi |
Suurus | polk/pataljon |
Osa | 1. Diviis |
Garnison/staap | Pärnu |
Tähtpäevad | 21. november 1918 |
Lahingud |
6. Üksik Jalaväepataljon oli Eesti sõjaväeosa asukohaga Pärnus.
6. Jalaväepolgu, hilisema üksikpataljoni asutamise päevaks loeti 21. novembrit 1918, kui Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 6. Jalaväepolgu moodustamiseks.
6. Üksik Jalaväepataljon tegutses kuni 1940. aasta 23. detsembrini, mil ta lõplikult likvideeriti.
Polgu ülemate loend
[muuda | muuda lähteteksti]- 21. november 1918 – 26. aprill 1919, alampolkovnik Johann Puskar, 6. Jalaväepolgu ülem
- 1. mai 1919 – 17. detsember 1920, alamkapten Karl Tallo, 6. Jalaväepolgu ülem
Pataljoni ülemate loend
[muuda | muuda lähteteksti]- jaanuarist – juulini 1920, kapten Egbert Jürman, ülema kohusetäitja
- alampolkovnik Jaan Kruus
- alampolkovnik Johan Schmidt
- kolonel Erich Rosenberg
- kolonelleitnant Ants Lõhmus
- kolonelleitnant August Kivi
- kolonelleitnant Hermann-Hans-Joachim Stockeby
6. Jalaväepolk
[muuda | muuda lähteteksti]- 6. jalaväepolgu I pataljon, ülem alamkapten Egbert Michael Jürmann (02.1919-)
- 6. jalaväepolgu 1. rood
- 6. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamkapten Egbert Michael Jürmann
- 6. jalaväepolgu 3. rood
- 6. jalaväepolgu 4. rood
- 6. jalaväepolgu II pataljon
- 6. jalaväepolgu 5. rood
- 6. jalaväepolgu 6. rood
- 6. jalaväepolgu 7. rood
- 6. jalaväepolgu 8. rood
- Kuulipildurite komando, ülem[1] kapten Peeter Univer
- Jalamaakuulajate komando,
- Suurtükipatarei
Eesti Vabadussõjas
[muuda | muuda lähteteksti]6. jalaväepolk formeeriti Pärnus ja Viljandis, mille isikkoosseis oli detsembris 1918 ligi 1800 inimest. Mobiliseeritutega moodustati detsembri teisel poolel ka kolmas pataljon. 19. detsembril allutas Operatiivstaabi ülem Johan Laidoner 1. Pärnus formeeritavad 6. jalaväepolgu roodud Viljandisse ning Mõisakülla koondada, kus nende väljaõpet tuli jätkata. 6. jalaväepolk pidi kaitsma Viljandi- ja Pärnumaad vaenlase pealetungide vastu idast ning kagust.
- Pikemalt artiklis Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)#Ruhja katastroof
6. jalaväepolgu koosseisus oli maist 1919 Viljandi kooliõpilaste rood. 6. jalaväepolk võttis sõjategevusest osa peamiselt Lõunarindel, Põhja-Lätis ja Pihkva lähistel ning kaitsel Irboska ja Laura rajoonis, 1919. aasta novembri lõpul viidi üle Viru rindele Narva jõe joonele.
Tartu rahulepingu järel asus 6. jalaväepolk riigipiirile Narva jõe taha piirivalveteenistusse kuni 20. maini 1920. aastal.
1920–1940
[muuda | muuda lähteteksti]6. jalaväepolk paigutati 3. juunil 1920. aastal ümber Viljandisse. Aastatel 1920–1921 vähendati sõjaväe koosseis 12 pataljonini kuue (hiljem viie) polgu alluvuses, 1. jaanuaril 1921 allutati 6. jalaväepolk ajutiselt 4. Jalaväepolgu koosseisu 6. pataljonina. 12. juulil 1921 viidi 6. pataljon Viljandist Pärnu ja liideti 9. pataljoniga ning moodustati 6. Jalaväepolk.
1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks, 25. novembril 1922 nimetati 6. Jalaväepolk ümber 6. Jalaväerügemendiks.
1928. aastal kehtestati "Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega", mis määratles Eesti kaitseväe rahuaegse organisatsiooni. Eestis kehtestati üheaastane ajateenistus, ajateenistuse aja vähendamisega kaasnes ka sõjaväeteenistuses olevate ajateenijate arv kolmandiku võrra, mis tingis ka vajaduse vähendada väeosade isikkoosseise ja vähendada väeosade suurusi. Väeosa nimetati 6. Üksikuks jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.
8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud ladina keeles REGIMENTUM INFANTERIAE VI.
Eesti sõjaväe kujundamisel Punaarmee 22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks, formeeriti 3.-st, 6.-st ja 9. Üksikust Jalaväepataljonist 182. Eesti Laskurdiviisi 171. laskurpolk.