Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond

Kaitseväe peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond

Vapp
Asutatud	14. detsember 1918
Eesmärk	kaitseväe operatiivjuhtimine, väljaõpe ja arendus
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Juhkentali tänav 58, 15007 Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Eesti kaitseväe juhataja

Kaitseväe peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond (J3/7), on Eesti Kaitseväe peastaabi allüksus, mille ülesanneteks on Eesti kaitseväe väljaõppe ja arengu operatiivplaneerimine.

Kaitseväe peastaabi 1. (operatiiv)osakonna ülemad

• Paul Lill, Eesti Diviisi-, Eesti Sõjavägede Staabi ja Kindralstaabi Operatiivosakonna ja Kindralstaabi Valitsuse ülem 1918–1925;
• Jaan Maide, Kindralstaabi 1. osakonna juht, – 31. detsember 1926;
• major Richard Tomberg, Kindralstaabi 1. osakonna ülema k.t., 31. detsember 1926–1928;
• kolonelleitnant Jaan Kurvits, Kaitsevägede staabi I osakonna ülema kt 1930–
• kolonelleitnant Herbert Raidna, Kaitsevägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem, –1934
• kolonelleitnant Alfred Luts, Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem, 1939–1940;
• ...
• kolonel Raul Luks nov. 1991, 1992, 1993.a., ühtlasi ka Peastaabi ülema asetäitja

• kolonel Jüri Kadak, Kaitsejõudude Peastaabi Operatiivosakonna ülem, −1996;
• Oskar Mark, KJPS Operatiivosakonna ülem, 1996–;
• kolonel Peeter Hoppe, KJPS Operatiiv- ja väljaõppeosakonna (J3/7) ülem 2000–2002;
• Leo Kunnas, KJPS Operatiivosakonna operatiivosakonna ülem, 2001–2007
• major Leo Kunnas, KJPS Operatiivosakonna ülema kohusetäitja, 2009;
• major Veiko-Vello Palm, KJPS Operatiiv- ja väljaõppeosakonna (J3/7) ülem, −2009;
• kolonel Peeter Hoppe, Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakonna (J3/7) ülem, 2009–2011

Operatiiv- ja väljaõppeosakonna (J3/7) põhiülesanded

1. planeerida sõjalisi operatsioone riigi kaitsepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks olemasolevate sõjaaja üksuste baasil ja toetada kaitseväe juhatajat sõjaliste operatsioonide juhtimisel;
2. ette valmistada kaitseväe juhataja planeerimisjuhised väeliikide ülematele operatsiooniplaanide väljatöötamiseks;
3. ette valmistada sõjalist kriisiplaneerimist käivitavad kaitseväe juhataja eelkäsud ja teostada kriisiplaneerimist;
4. koordineerida jõu kasutamise korra koostamist ja muutmist ning nõustada selles osas kaitseväe juhatajat;
5. korraldada operatsioonide alast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega;
6. hinnata sõjaaja struktuuri üksuste ettevalmistust ning teha ettepanekuid puudujääkide kõrvaldamiseks;
7. juhtida kaitseväe aastaplaani koostamist, kontrollida selle täitmist ning tagada aastaplaani vastavus eelarvega;
8. koordineerida väeliikide vahelist koostegutsemisvõimet;
9. osaleda kaitseväe kavade ja plaanide koostamise protsessis, osaleda kaitseväe doktriinide väljatöötamisel, analüüsimisel ja uuendamisel;
10. koordineerida kaitseväe struktuuriüksuste väljaõpet ja Kaitseliiduga riigikaitselist väljaõpet;
11. korraldada peastaabi staabiharjutusi ja väliõppuseid;
12. korraldada kaitseväe ja Kaitseliidu sõjalise valmisoleku ja mobilisatsioonialase tegevuse planeerimist ning arendamist;
13. koordineerida kaitseväe sõjaaja struktuuri väljatöötamist ja arendamist;
14. osaleda Kaitseliidu tegevuskava koostamises.

Ajalugu

Eesti sõjavägede Operatiivstaap

Asutatud	14. detsember 1918
Eesmärk	Eesti Rahvaväe tegevarmee operatiivjuhtimine
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pagari tänav 1, IV korrus
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Operatiivstaabi ülem alampolkovnik Jaan Rink alampolkovnik Jaan Soots

Operatiivstaap, 1918–1919

Eesti sõjajõudude tegevuse esimene operatiivplaneerimisorgan moodustati 1918. aasta sügisel, 14. detsembril Eesti Rahvaväe Operatiivstaabi ülema Johan Laidonerile alluva Operatiivstaabina, operatiivstaabi ülem oli alampolkovnik Jaan Rink. 23. detsembril nimetati J. Laidoner Sõjavägede Ülemjuhatajaks ning Operatiivstaabi ülemaks nimetati 24. detsembrist alampolkovnik Jaan Soots, ülemjuhataja adjutandiks 14. detsembrist leitnant Richard Maasing.

Operatiivstaabi koosseisu kuulusid:

• Operatiivjaoskond, ülem kindralstaabi kapten Paul Lill. Jaoskonnaülema abid topograaf leitnant Pajos ja admiralteedileitnant Mitt;
• Maakuulamise jaoskond, ülem sõjaväeinsener leitnant Artur Perna
• Sidede jaoskond (Sidejaoskond), ülem 1. järgu posti ja telegraafiametnik Hans Tomson, jaoskonnaülema abi 1. järgu postiametnik Mikk;
• Raudteede liikumise jaoskond, ülem insener E. Sulg. Kapa-Kohila komandant leitnant Gluck, Tallinna Balti jaama komandant ülemleitnant Vunk, komandandi abi leitnant Simonlatser, kes ka Türi-Alliku komandant, Paide komandant leitnant Ant, Viljandi komandant lipnik Kikas, Mõisaküla komandant lipnik Reigas, Tallinna jaamade ülemkomandant kapten Steinpick, Tallinna sadama jaama komandant ülemleitnant Umjärv, Tapa jaama komandant lipnik Raamat, Pärnu jaama komandant Mühlbach, Rakvere jaama komandant Heinrich Lugenberg, Tartu jaama komandant staabikapten Jakobson,
• Teadete jaoskond, mis allutati Operatiivstaabile 28. detsembril, ülem kapten Oskar Mamers, jaoskonnaülema abi staabikapten Helmut Veem;
• 19. jaanuaril 1919. aastal asutati Eesti Vabaduse sõja muuseum.
• Topograafia jaoskond, ülem kapten Bach, jaoskonnaülema abi sõjaväeametnik Orras
• Trükitööde sõjakontroll, ülem lipnik Landsberg

Ülemjuhataja Staabi Kindralstaabi Valitsus
Sõjavägede Staabi Kindralstaabi Valitsus

Asutatud	23. detsember 1918
Eesmärk	Eesti Rahvaväe tegevarmee operatiivjuhtimine
Peakorter	Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Kindralstaabi Valitsuse ülem Paul Lill

Kindralstaabi Valitsus, 1919–1924

1919. aasta 23. veebruaril nimetati Operatiivstaap – Kindralstaabi Valitsuseks, mis allus Ülemjuhataja (Johan Laidoneri) Staabile.

Eesti Vabadussõja võiduka lõpetamise järel, 1920. aasta 26/27. märtsil kaotati Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon ning seoses sellega nimetati senine Ülemjuhataja Staap – Sõjavägede Staabiks, mille ülem – Sõjavägede Staabi ülem, juhtis ja koordineeris ka Kindralstaabi Valitsuse (1924. aastast Kindralstaap) ja Korraldusvalitsuse tegevust.

Kindralstaabi Valitsuse koosseisu kuulusid:

• I (operatiiv)osakond
  • Jaoskond A (operatiivkorraldus)
  • Jaoskond B (mobilisatsioon)
  • Jaoskond C (sõjaväe liikumine)
• II (informatsiooni)osakond
  • Jaoskond A (teadete kogumine Nõukogude Venemaa sõjaväe organisatsiooni ja majanduspoliitilise olukorra kohta)
  • Jaoskond B (teadete kogumine teiste välisriikide kohta)
  • Jaoskond D (trükitoodete kontroll)
• III (vastuluure)jaoskond
• IV (Topo-hüdrograafia)osakond
  • Topograafiajaoskond
  • Hüdrograafia jaoskond
  • Triangulatsiooni jaoskond
  • Kartograafia jaoskond koos Joonestuskoja ja kaartide ning instrumentide laoga
• V (Sidede)osakond (12. mail 1921 anti sideosakond üle Inseneripataljonile)
• Raamatukogu
• Ajakirja Sõdur toimetus

Sõjavägede Staabi Kindralstaap

Eesmärk	Eesti kaitseväe tegevarmee operatiivjuhtimine
Peakorter	Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik

Kindralstaap, 1924–1929

Kindralstaabi koosseisu kuulusid:

• I (operatiiv)osakond
  • Jaoskond A (operatiivkorraldus)
  • Jaoskond C (sõjaväe ne)
• II (informatsiooni)osakond
  • Jaoskond A
  • Jaoskond B
  • Jaoskond C
• III (liikumise)jaoskond
• IV (Topo-hüdrograafia)osakond
• V (Mobilisatsiooni)osakond, ülem (1924–1929) kolonelleitnant Juhan Järver
• VI (Väljaõppe)osakond
  • Jaoskond A
  • Jaoskond B, millele allusid ka raamatukogu ja ajakirja Sõdur toimetus ning Sõjamuuseum.

1929. aastal 1. juunil iseseisev Kindralstaap liideti moodustatud Kaitsevägede Staabiga.

Vaata ka

• J2