Mine sisu juurde

2024. aasta Brandenburgi parlamendivalimised

Allikas: Vikipeedia
Brandenburgi 2024. aasta Maapäeva valimised

← 2019 22. september 2024

Valitakse kõik 88 Brandenburgi Maapäeva liiget
45 kohta vajalik enamuse saavutamiseks


Arvamusküsitlused Brandenburgis aastatel 2019-2024

Brandenburgi 2024. aasta parlamendivalimised on Saksamaa liidumaa Brandenburgi kavandatud valimised, kus valitakse Brandenburgi Maapäeva (Landtag) 8. koosseis. Valimised on kavandatud toimuma 22. septembril 2024, kolm nädalat peale kavandatud valimisi Saksis ja Tüüringis. Valimiste eel on võimul SPD-CDU-roheliste nn. Keenia koalitsioon eesotsas Dietmar Woidkega (SPD).

Brandenburgi valimisseaduse kohaselt peavad Maapäeva valimised toimuma pühapäeval või riigipühal ametisoleva valitsuse ametiaja algusest mitte varem kui 57 kuud ega hiljem kui 60 kuud, seega vahemikus 30. juuni kuni 22. september 2024. 4. mail 2023 kinnitas Maapäev uute valimiste toimumise 22. septembril 2024.[1]

Valimised toimuvad Liidupäeva valimistele sarnase segasüsteemiga. Minimaalne Maapäeva kohtade arv on 88, millest 44 valitakse otsestes ringkondades majoritaarselt esimeste häältega (Erststimmen), teiste häälte (Zweitstimmen) põhjal jaotatakse kohad liidumaa tasemel proportsionaalselt Hare-Niemeyeri meetodiga, 5% valimiskünnisega või vähemalt ühe kohaliku mandaati saanute vahel. Kui üks partei võidab rohkem kohalikke mandaate, kui talle proportsionaalselt on ette nähtud, lisatakse teisetele parteidele tasandusmandaate, millega Maapäeva kohtade arv suureneb maksimaalselt 110ni. Samas on seda tehtud ainult ühel korral - 1999. aasta valimiste järel, kui SPD sai ühe tasandusmandaadi. Valimiseaks on Brandenburgis 16 eluaastat.

Kolm kuud enne valimisi, 9. juunil toimusid üleriiklikud Euroopa Parlamendi valimised, kus Ida-Saksamaal pääsesid selgelt domineerima parempopulistlik AfD ja uus vasakpopulistlik BSW. Ka Brandenburgis tuli AfD 27.5% häältega esimeseks, BSW tuli 13.8% häältega CDU järel kolmandaks. AfD tuli liidumaal esimeseks kõikides kreisides peale Potsdam-Mittelmarki, kus tuli esimeseks CDU ja Potsdami kreisivaba linna, kus esimeseks tulid rohelised.[2]

Valimisõiguslikke kodanikke Brandenburgis oli 2 076 953, valimas käis 1 513 638 ehk 72,88%.[3]

Partei Valimisnimekirja hääled % Võrreldes eelmisega Kohad Ühemandaadilised hääled % Kohad Võrreldes eelmisega Kokku kohti Võrreldes eelmisega
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei SPD 463 678 30.89 +4.70% 13 500 923 33.57 19 -6 32 +7
Alternatiiv Saksamaale AfD 438 811 29.23 +5.72% 5 470 412 31.52 25 +10 30 +7
Sahra Wagenknechti Liit BSW 202 343 13.48 Uus 14 Ei kandideerinud 0 14 Uus
Kristlik-Demokraatlik Liit CDU 181 632 12.10 -3.47% 12 238 247 15.97 0 -2 12 -3
Rohelised GRÜNE 62 031 4.13 -6.65% 0 51 343 3.44 0 -1 0 -10
Vasakpartei LINKE 44 692 2.98 -7.74% 0 77 123 5.17 0 0 0 -10
Brandenburgi Ühinenud Kodanikuühendus/Vabad Valijad BVB/FW 38 596 2.57 -2.48% 0 104 722 7.02 0 -1 0 -5
Muud 69 405 4.62 0 49 467 3.31 0 0 0 0
Kokku 1 501 188 100 44 1 492 237 100 44 88 0
Kehtetuid sedeleid 12 450 0.85% 21 401 2.44%

Vaba Demokraatlik Partei (FDP), mis eelmistel valimistel jäi 4.1% häältega alla valimiskünnise, sai vaid 0.83% hääli, jäädes alla ka Loomade Heaolu Parteile (Tierschutzpartei) (2%) ja valimisliidule Plus (Ökoloogilis-Demokraatlik Partei (ÖDP), Piraadipartei ja Volt) (0.9%). CDU kaotas mõlemad üksikmandaadilised kohad - Havelland II SPDle ja Oberspreewald-Lausitz I AfDle. Roheliste ainsa üksikmandaadilise koha - Potsdam I võitis SPD[4]; BVB/FW üksikmandaadilise koha - Barnim II võitis AfD[5], mistõttu langesid mõlemad parteid Maapäevast välja.[3] Ka Vasakpartei, mis jäi alla 5% valimiskünnise, langes Maapäevast välja esimest korda ühelgi Ida-Saksa liidumaal.[6]

SPD saavutas ootamatu napi võidu AfD ees, mille põhjusteks võis olla nii taktikaline hääletamine, et hoida ära AfD võitu, kui ka liidumaa peaminister Woidke isiklik populaarsus võrreldes suhteliselt ebapopulaarse Scholzi föderaalvalitsusega (SPD-rohelised-FDP).[7] Valimiste eel hoidis Woidke Scholziga distantsi, kuigi Potsdam kuulub Scholzi Liidupäeva valimisringkonda (Potsdam – Potsdam-Mittelmark II – Teltow-Fläming II).[8][9] Lisaks toetas Woidket isiklikult ka naaberliidumaa Saksimaa peaminister Michael Kretschmer CDUst, kes teatas, "et tugevaim partei peaks olema demokraatlik partei".[10] Lisaks raputas CDUd skandaal peale partei esinumber Jan Redmanni vahistamist juuli keskel Potsdamis, kui ta tabati juhtimast elektritõukeratast 1.28-promillise joobega, mis oli selgelt üle lubatud 0.5 promilli ja lisaks ka üle 1.1 promilli, mis on juba kuritegu ja millega kaasneb ka võimalik vanglakaristus, mitte ainult trahv. Ta jäi aga siiski partei esinumbriks hoolimata küsimusest tema sobivuse üle.[11][12]

Arvamusküsitluste kohaselt oli SPD tugevaim pensionäride ja kõrgema haridusega valijate seas, teised valijad eelistasid AfDd:[13]

Valijad SPD AfD BSW CDU Rohelised Vasakpartei BVB/FW FDP Muud
Kokku 30.89% 29.23% 13.48% 12.1% 4.13% 2.98% 2.57% 0.83% 3.79%
Sugu
Mehed 29% 35% 12% 12% 4% 3% 2% 1% 2%
Naised 33% 24% 16% 11% 5% 3% 3% 1% 4%
Vanus
16-24 19% 31% 13% 9% 6% 7% 2% 2% 11%
25-34 20% 33% 14% 11% 6% 5% 3% 1% 7%
35-44 24% 34% 12% 12% 6% 3% 4% 1% 4%
45-59 29% 32% 13% 13% 4% 2% 3% 1% 3%
60-69 35% 28% 15% 12% 2% 2% 2% 1% 3%
70+ 49% 17% 16% 12% 2% 3% 2% 0% -1%
Haridustase
Põhiharidus 30% 37% 12% 14% 1% 2% 1% 0% 3%
Keskharidus 28% 36% 14% 10% 2% 2% 3% 1% 4%
Kõrgharidus 34% 21% 13% 13% 7% 4% 3% 1% 4%
Tööhõive
Pensionärid 40% 22% 18% 12% 1% 2% 2% 1% 2%
Sinikraed 24% 46% 12% 7% 2% 1% 3% 1% 4%
Valgekraed 31% 29% 12% 11% 5% 4% 3% 1% 4%
Ettevõtjad 24% 34% 11% 18% 6% 1% 2% 2% 2%
Majanduslik olukord
Hea 34% 25% 13% 13% 5% 3% 3% 1% 3%
Halb 15% 46% 16% 9% 2% 3% 2% 0% 7%

Valimiste tulemusena kaotas senine SPD-CDU-roheliste Keenia koalitsioon oma enamuse. Ka SPD-CDU nn. suur koalitsioon jääks 44 kohaga väga napilt alla enamuse. Kuna teised parteid on koostöö AfDga välistanud, oleks ainsaks enamusega koalitsiooniks SPD-BSW (46 kohta). Valimisjärgselt teatas SPD peasekretär Kevin Kühnert, et alustatakse koalitsioonikõnelusi BSWga.[14] Liidumaa BSW haru esimees Robert Crumbach aga ei võtnud parteile kohustust valitsuses osaleda ja pakkus, et suur koalitsioon võiks toimida vähemusvalitsusena. Samas CDU välistas halva valimistulemuse tõttu (12%) oma valitsuses osalemise.[15]

ARD arvamusküsitluses nõustus 75% SPD ja 59% CDU valijatest väitega "Partei ei veennud mind, aga ma hääletan selle poolt, et hoida ära tugevat AfD-d.".[16]

Liidumaa peaminister Woidke kaotas oma kohaliku valimisringkonna Spree-Neiße I AfD kandidaadile kõigest 7 häälega.[17] Ta pääses aga Maapäeva parteinimekirja esinumbrina.

AfD jäi napilt teiseks, kuid sarnaselt Tüüringi valimistele kolme nädala eest saavutas nn. vetovähemuse (Sperrminorität) - üks kolmandik Maapäeva kohtadest (34.1%). Seega saab partei vetostada toiminguid, mille teostamiseks on vaja kaht kolmandikku häälteenamust (59 häält), nagu liidumaa põhiseadusesse paranduste lisamine ja kohtunike ametissenimetamine.[6]

1. oktoobril algasid SPD ja BSW koalitsioonialased uurimiskõnelused.[18][19] 28. oktoobril teatasid mõlemad parteid, et jõudsid rahuküsimuses kokkuleppele, mis avas tee koalitsioonikõneluste alustamisele.[20]

27. novembril teatasid Woidke ja Crumbach, et jõudsid koalitsioonileppele, hääletus koalitsioonileppe üle on kavandatud toimuma detsembri esimesel nädalal ja Woidke peaministriks valimine 11. detsembril. Koalitsioonil on napp kahekohaline enamus, BSW Maapäeva liige Sven Hornauf teatas, et ei hääleta Woidke poolt protestiks Holzdorfi õhuväebaasi plaanitud Arrow 3 rakettide paigutamise vastu. Crumbach aga kritiseeris Hornaufi ja kinnitas, et koalitsioonil oleks endiselt enamus ilma temata.[21]

11. detsembril toimusid peaministri valimised. Et osutuda valituks, peab kandidaat saama kas ühes kahest esimeses voorust absoluutenamuse hääli või lihthäälteenamuse kolmandas voorus. Kuna üks AfD liige ei osalenud hääletusel, oli kohalolijate arv 87, seega vaja olnuks saada 45 häält - just vastav häälte arv, mis SPDl ja BSWl oli kokku ilma Hornaufita. Esimeses voorus aga ootamatult ei osutunud Woidke valituks, saades vaid 43 poolthäält, 40 vastuhäält ja 4 ei hääletanud. Teises voorus aga osutus ta valituks, saades 50 poolt- ja 36 vastuhäält ning 1 ei hääletanud, seega pidi ta saama ka hääli opositsioonilt. CDU ja AfD juhid süüdistasid teineteist Woidke poolt hääletamises.[22][23]

  1. "rbb24 exklusiv: Termin für Landtagswahl 2024 steht". presseportal.de (saksa). 4. mai 2023. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
  2. "Ergebnisse Deutschland - Die Bundeswahlleiterin". www.bundeswahlleiterin.de. Vaadatud 16. septembril 2024.
  3. 3,0 3,1 "Ergebnisse Landtagswahl in Land Brandenburg". wahlergebnisse.brandenburg.de. Vaadatud 23. septembril 2024.
  4. "Ergebnisse Landtagswahl in 21 - Potsdam I". wahlergebnisse.brandenburg.de. Vaadatud 23. septembril 2024.
  5. "Ergebnisse Landtagswahl in 14 - Barnim II". wahlergebnisse.brandenburg.de. Vaadatud 23. septembril 2024.
  6. 6,0 6,1 "Das bedeuten Sperrminorität, Grundmandatsklausel und Überhangmandat". www.rbb24.de (saksa). 23. september 2024. Vaadatud 23. septembril 2024.
  7. ERR (20. september 2024). "Scholzi saatus võib sõltuda Brandenburgi valimistulemustest". ERR. Vaadatud 23. septembril 2024.
  8. ERR (22. september 2024). "Esialgsed tulemused: Brandenburgi valimised võitis napilt SPD". ERR. Vaadatud 23. septembril 2024.
  9. ERR (23. september 2024). "Brandenburgi valimised võitis napilt SPD". ERR. Vaadatud 23. septembril 2024.
  10. "Scholz survives as his party edges far-right AfD in Brandenburg election". POLITICO (Briti inglise). 22. september 2024. Vaadatud 7. novembril 2024.
  11. "Brandenburgs CDU-Spitzenkandidat mit 1,3 Promille: Jan Redmann betrunken bei E-Scooter-Fahrt erwischt". Der Tagesspiegel Online (saksa). ISSN 1865-2263. Vaadatud 7. novembril 2024.
  12. Böger, Frauke (17. juuli 2024). "CDU-Spitzenkandidat Jan Redmann in Brandenburg: Nach Alkoholfahrt mit E-Scooter tauchen neue Fragen auf". Der Spiegel (saksa). ISSN 2195-1349. Vaadatud 7. novembril 2024.
  13. "Wer wählte wen bei der Landtagswahl in Brandenburg?". tagesschau.de (saksa). Vaadatud 24. oktoobril 2024.
  14. "SPD to seek talks with upstart left party BSW – DW – 09/23/2024". dw.com (inglise). Vaadatud 23. septembril 2024.
  15. "Brandenburg-Wahl: CDU lehnt Sondierungsgespräche mit SPD ab". Der Spiegel (saksa). 23. september 2024. ISSN 2195-1349. Vaadatud 23. septembril 2024.
  16. "Germany's Social Democrats hold off far right in Brandenburg election". Financial Times. 22. september 2024. Vaadatud 24. septembril 2024.
  17. "Ergebnisse Landtagswahl in 41 - Spree-Neiße I". wahlergebnisse.brandenburg.de. Vaadatud 23. septembril 2024.
  18. "Brandenburger SPD fordert vom BSW Kompromissbereitschaft". www.rbb24.de (saksa). 29. september 2024. Vaadatud 7. novembril 2024.
  19. dpa (11. oktoober 2024). "Regierungsbildung: Woidke sieht Fortschritte bei Gesprächen von SPD und BSW". Die Zeit (saksa). ISSN 0044-2070. Vaadatud 7. novembril 2024.
  20. "SPD und BSW billigen Koalitionsgespräche". www.rbb24.de (saksa). 28. oktoober 2024. Vaadatud 7. novembril 2024.
  21. "SPD und BSW einigen sich auf Koalitionsvertrag". www.rbb24.de (saksa). 28. november 2024. Vaadatud 9. detsembril 2024.
  22. tagesschau.de. "Brandenburg: Dietmar Woidke im zweiten Wahlgang zum Brandenburger Ministerpräsidenten gewählt". tagesschau.de (saksa). Vaadatud 11. detsembril 2024.
  23. "Brandenburg: Ministerpräsident Woidke wiedergewählt". ZDFheute (saksa). 11. detsember 2024. Vaadatud 11. detsembril 2024.