2011. aasta terrorirünnakud Norras

2011. aasta terrorirünnakud Norras
[[File:{{{pilt}}}|250x260px]]
Vaade Oslole 31 minutit peale autopommiplahvatust.
Koht	Norra
Kuupäev	22. juuli 2011
Kellaaeg	umbes 15.26 kohaliku aja järgi
Liik	pommiplahvatus ja tulistamine
Hukkunuid	77
Vigastatuid	319

2011. aasta terrorirünnakud Norras olid 22. juulil 2011 Norras toime pandud kaks terroriakti, milles hukkus kokku 77 inimest.

Norra pealinnas Oslos toimus (umbes kell 15.26 kohaliku aja järgi) pommiplahvatus Norra peaministri büroo ning nafta- ja energiaministeeriumi lähedal. Hukkus kaheksa inimest. Kuigi varsti pärast uudiste avaldamist terroriteost väitis terrorirühmitus Anşār al-Jihād al-‘Alāmī, et terrorirünnaku eest vastutavad nemad, ja teatasid, et rünnak oli vastuseks "Norra vägede kohalolekule Afganistanis ning prohvet Muhamedi solvamise eest", tunnistas end hiljem pommirünnaku korraldajana süüdi Anders Behring Breivik, kes võttis omaks ka samal päeval toimunud teise massimõrva.

Kaks tundi hiljem tappis politseinikuks maskeerunud Anders Behring Breivik Utøya saarel, kus toimus Norra Töölispartei noortekogu kokkutulek, 69 laagris olnud inimest, kasutades suurema purustusjõu saavutamiseks illegaalseid dum-dum-kuule, mille killud paiskuvad tulistatu kehas laiali ning tekitavad suurt kahju kudedele ja siseelunditele. Breivik peeti kohapeal politsei poolt kinni ja ta ei osutanud vastupanu.

Norra ajalehe Aftenposten teatel tahtis Breivik tappa endise Norra peaministri ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juhi Gro Harlem Brundtlandi, kes külastas noortelaagrit Utøya saarel mõni tund enne massimõrva. Plaan luhtus viivituse tõttu. Breivik on kritiseerinud Brundtlandi ka varem.

Soome uudisteportaali MTV3 teatel finantseeris Breivik oma tegevust 25 krediitkaardi abil, mille oli saanud 12 firmalt. Algselt kavatses ta rahastada oma poliitilist tegevust börsil mängides.

Sündmuste käik

Oslo pommiplahvatus

22. juuli pärastlõunal plahvatas Oslo kesklinnas valitsuskvartalis pomm, mis oli paigutatud valgesse Volkswagen Crafterisse.

Crafteri saabumise olid registreerinud mitmed turvakaamerad ja valves olnud turvamehed nägid politseivormis meest auto juurest lahkumas. Lisaks olid nad saanud telefonikõne ühelt kvartali töötajalt, kes kurtis, et keegi on parkinud auto parkimiskeelualasse. Kuna autojuht kandis kiivrit, ei jäänud ta nägu turvakaamerate salvestistele.

Auto oli pargitud H-hoone ette. H-hoones asusid peaministri büroo ja justiitsministeerium. Autopommiplahvatus toimus kohaliku aja järgi kell 15.25. Pomm tappis kaheksa inimest ja purustas enamiku ümbruskonna valitsushoonete akendest. Plahvatus oli nii võimas, et seda oli kuulda 7 kilomeetri kaugusel.

Politsei sai esimese väljakutse kell 15.26 ja esimene patrull saabus 15.28. Samal ajal laekus meediale info, et peaminister on elus ja terve, ning viidud kindlasse kohta.

Pärast plahvatust tegi politsei tõsise vea sellega, et jättis tähelepanuta ühe tunnistaja teate, et nägi, kuidas relva käes hoidnud politseivormis mees istus sõiduautosse. Tunnistaja oli andnud ka auto registreerimismärgi numbri ja isikukirjelduse, aga see info edastati patrullidele alles kaks tundi hiljem.

Pärast plahvatust evakueeris politsei kogu kvartali ja pommirühm otsis piirkonna läbi. Lisaks andis politsei korralduse võimalusel Oslo kesklinnast lahkuda ja piirkonda vältida.

Utøya massimõrv

 Pikemalt artiklis Utøya massimõrv

Umbes poolteist tundi pärast Oslo pommiplahvatust saabus Utøya saarele politseivormis mees, kes tutvustas end Martin Nilsenina, kes olevat Oslo politseist saadetud saarel peetavat noortelaagrit turvama. Laagri ülem Monica Bøsei muutus kahtlustavaks ja informeeris sellest saare turvameest Trond Berntsenit. Kui nad politseinikuga vestelda soovisid, lasi viimane Berntseni ja Bøsei maha.

Seejärel hakkas mees inimesi tulistama, mille tagajärjel said mitmed inimesed surma ja vigastada. Esialgu keskendus ta saarel viibijatele, aga hiljem asus tulistama neid, kes üritasid saarelt minema ujuda. Lisaks tulistas ta ka inimesi, kes lootsid surnut teeseldes ellu jääda. Tulistaja halastas ainult ühele 11-aastasele poisile, kes oli kaotanud oma isa (Berntseni), öeldes, et too on liiga noor, et surra, ning ühele 22-aastasele noormehele, kes anus oma elu eest.

Tulistamine kestis ligemale poolteist tundi ja lõppes siis, kui saarele saabunud Delta võitlejad tulistaja sisse piirasid. Tapja andis alla pärast seda, kui üks eriüksuslastest hoiatas, et kui ta ei alistu, lastakse ta maha.

Viimane Utøyal hukkunu oli 16-aastane Andrine Bakkene Espeland, kes lasti maha tund pärast tulistamise algust.

Hukkunud ja vigastatud

Oslo

H-hoone autopommiplahvatuse järel

Oslos toimunud autopommiplahvatuses hukkus plahvatuse, lööklaine ja rusude tagajärjel kohe kuus inimest. Varsti surid veel kaks oma vigastustesse. Umbes 325 läheduses asunud hoonetes viibinud inimesest said 209 inimest vigastada. Enamuse vigastused olid kerged, aga 12 inimest said raskelt viga.

Hukkunute ja vigastatute arvu vähendas märkimisväärselt asjaolu, et kvartalit pommitati juulis, kui paljud norrakad on puhkusel, ja kuna oli reede, olid paljud töötajad juba koju läinud.

Utøya

Saarel toimunud tulistamise ümber oli alguses palju segadust ja esimese ametliku info järgi oli saarel hukkunud 10 inimest. Järgmisel päeval toimunud pressikonverentsil teatati, et saarel oli hukkunud vähemalt 80 inimest, ja arvati, et hukkunute arv tõuseb.

25. juulil kinnitas politsei pressiesindaja, et hukkunute arv on siiski varem teatatust väiksem. See oli selgunud siis, kui politsei oli hukkunute surnukehad saarelt ära toonud ja need uuesti üle lugenud. Uueks hukkunute arvuks oli 68 ja see tõusis ühe võrra, kui üks vigastatu haiglas suri. Lõplikuks hukkunute arvuks jäi 69.

Mitmed saarel hukkunute ja vigastatute vanemad olid Norra kõrgete riigiametnike sõbrad. Trond Berntsen, saare turvamees ja tulistamise esimene ohver, oli Norra kroonprintsessi Mette-Mariti kasuvend.

Vastukaja Eestis

Oma kaastundekirjad saatsid Norrale president Toomas Hendrik Ilves ja välisminister Urmas Paet.

Terroriaktide järelekajana on Eesti avalikkuses tõstatatud ka küsimus, kuidas ja mil määral tuleks selliseid sündmusi ajakirjanduses kajastada. Ilmar Raag rõhutas probleemi ambivalentsust: veretööst rääkimine justkui näitaks, et ühiskond aktsepteerib meetodit, kuidas Breivik teema ühiskonna tähelepanu keskmesse tõi, teisalt aga riskitaks teemat maha vaikides ja Breiviki motiive tähelepanuta jättes sellega, et sarnased sündmused toimuvad uuesti. Rain Kooli nimetas Breiviki peamiseks motiiviks tähelepanuvajadust: "Avaldades haige inimese manifesti või videopöördumise, andes talle avalikul kohtuprotsessil võimaluse avalike avaldustega esineda ning käivitades tema teo põhjal diskussiooni teemadel, mida ta on soovinud, õilistame me tema poolt korda saadetud veretöö moel, mis solvab kõiki selle ohvreid."

Samuti kritiseeris Kooli Eesti ajakirjanduse aeglust sündmuste kajastamisel, mistõttu nii Postimees kui ka Eesti Päevaleht nimetasid järgmisel päeval süüdlaseks end sündmuste eest vastutavaks kuulutanud islamirühmituse Ansar al-Jihad al-Alami ("Ülemaailmse džihaadi abistajad"): "Samal ajal kui Eesti ajalehed rääkisid veel islamistide rünnakust ning kokku kümmekonnast ohvrist, teadis Helsingin Sanomat juba, et arreteeritud on 32-aastane norralane ning et tema tegudel ei ole mingit pistmist rahvusvahelise terrorismi või Afganistani sõjaga."

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri hinnangul lisavad Norra sündmused enesekindlust surmanuhtluse pooldajatele. Tema ise seda küll ei poolda, ent tema sõnul õigustab end Breiviki näitel Norra karistusjärgne kinnipidamissüsteem.

Endine turvatöötaja ja nüüdne poliitik Jaanus Rahumägi nimetas Norra politsei reageerimist käpardlikuks: "Kui kiirreageerimine olnuks oma nime vääriline, oleks suudetud päästa palju rohkem inimelusid."

Breiviki tegevuse üldise hukkamõistu taustal eristus Eesti Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito sõnavõtt uudisteportaalile Delfi antud intervjuus. Leito väitel pressiti Breivikilt välja alusetu ülestunnistus, et "paremäärmuslaste nime kaudu mustata riigi patrioote". Leito nimetas Norra politseid terroriakti kaasosaliseks ning viitas rahvusvahelisele vandenõule "kõikide Euroopa maade ja riikide patriootide vastu, seejuures ka Eesti Iseseisvuspartei patriootide vastu".

Välislingid

• Stor eksplosjon i Oslo sentrum. Aftenposten.
• Allvarligt bombattentat skakar Oslo. Sveriges Radio.
• LIVE: Oslo explosion. BBC News, live news broadcast on the bombing in Oslo.
• Rein Veidemann "Norra veresaun ja infotehnoloogiaajastu" Postimees, 25.07.2011
• Hukkunute nimekiri

Pildid

• Oslo Attacks: A Bloody Aftermath. Life magazine
• Norway Massacre: Island Under Siege. Life magazine