Mine sisu juurde

1957. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised

Allikas: Vikipeedia
1957. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised

← 1953
1961 →
Registreeritud valijaid 35 400 923
Osavõtt 87,77%


Valimistulemused piirkonniti

Valimiste tulemusel moodustatud Liidupäeva III koosseis

Lääne-Saksamaa 1957. aasta parlamendivalimised olid 15. septembril 1957 toimunud Lääne-Saksamaa valimised, kus valiti Bundestagi 3. koosseis. Valimiste eel oli võimul Konrad Adenaueri parempoolne koalitsioonivalitsus, milles osalesid CDU-CSU, FDP, DP, GB/BHE. Valimiste tulemusel võitis CDU-CSU 270 kohta ja saavutas sellega absoluutenamuse parlamendis, mis on siiani Saksamaa ajaloo ühe partei edukaim tulemus. Sellest hoolimata moodustas Adenhauer koalitsioonivalitsuse Saksa Parteiga.

Esmakordselt osales valimistel Saarimaa, mis liidendati Lääne-Saksamaaga 1. jaanuaril 1957. Ainsat korda kandideeris CSU väljaspool Baierit ning CDU ja CSU kandideerisid üksteise vastu - Saarimaa kohalik konservatiivne Saarimaa Kristlik Rahvapartei (Christliche Volkspartei des Saarlandes, CVP) kandideeris kahasse Baieri CSUga, lisaks kandideeris Saarimaal ka CDU. Valimistelt jäi kõrvale Saksamaa Kommunistlik Partei, mille tegevuse keelustas 1956. aasta augustis föderaalne konstitutsioonikohus. Esimest korda sai hääletada ka posti teel.

Valimiste eellugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kantslerikandidaadid olid samad mis 1953. aastal valimistel: CDU-CSU-l Konrad Adenauer ja SPD-l Erich Ollenhauer.

Adenaueril oli Ollenhaueri ees mitmeid eeliseid: tema all oli Lääne-Saksamaa saavutanud suveräänsuse taastamise 1955. aastal ja lisaks oli tema uus pensionireformi seadus populaarne. Ka majanduskasv arenes majandusime (Wirtschaftswunder) tõttu jõudsalt, suuresti tänu noorte kõrgeltharitud oskustööliste põgenemisele kommunistlikust Saksa DV-st oli valimiste vahel keskmiseks majanduskasvuks olnud seitse protsenti aastas. Põgenenud idasakslased hoidsid produktiivsuse kõrge ja sissetulekute kasvu madalal, lisaks oli 25. märtsil Lääne-Saksamaa saanud ka Euroopa Majandusühenduse liikmeks.[1] Stabiilse majanduskasvu ja madala tööpuuduse tõttu oli läänesakslaste sotsiaalne turvatunne palju parem kui 1949. või 1953. aasta valimiste ajal. Kuigi majanduskasvu taga oli rohkem majandusminister Ludwig Erhardi sotsiaalse turumajanduse poliitika, seostati seda Adenaueriga.[2][3] CDU-CSU loosungiks oli "Keine Experimente!" ('ei mingeid eksperimente').

Teiseks peamiseks valimisküsimuseks olid ka taktikalised tuumarelvad. Kuigi Adenauer oli varem arvamusel, et Bundeswehrile jäävad konventsionaalsed relvad, teatas ta 5. aprillil, et taktikalised tuumarelvad on suurtükiväe edasiarenduseks ja neid oleks siiski vaja. Kuid juba 12. aprillil avaldasid 18 Göttingeni Ülikooli Max Plancki Instituudi tuumafüüsikut, nn. Göttingeni kaheksateist (teiste hulgas Nobeli auhinna laureaadid Max Born, Otto Hahn, Werner Heisenberg, Max von Laue, Wolfgang Paul, Fritz Strassmann) Göttingeni Manifesti kutsumaks Lääne-Saksamaad üles tuumarelvi mitte tootma, katsetama ega kasutama.[4] Adenauer proovis algselt sellest hoiduda, kuid peale pressi kriitikat otsustas siiski viie füüsikuga Bonnis kohtuda. Pärast seitsmetunnist kohtumist teatati, et tuumarelvade tootmist ei tule. Aprillis saatis ka Nõukogude Liit agressiivse noodi. See oli aga liiga kaugel valimistest, et Adenaueri häid valimisväljavaateid mõjutada.[1]

Valimiste ajal oli Lääne-Saksamaal kokku 35 400 923 hääleõiguslikku inimest. Valimas käis kokku 31 072 894 inimest ehk 87.77% valijaskonnast.

Partei[5] Valimisnimekirja hääled % Kohad Ühemandaadilised hääled % Kohad Kokku kohti Võrreldes eelmisega Lääne-Berliini delegaadid
Eesti keeles Saksa keeles Lühend
Kristlik-Demokraatlik Liit Christlich Demokratische Union CDU 11 875 339 39.71 68 11 975 400 39.71 147 215 +24 7
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei Sozialdemokratische Partei Deutschlands SPD 9 495 571 31.75 123 9 651 669 32.01 46 169 +18 12
Kristlik-Sotsiaalne Liit Christlich-Soziale Union in Bayern CSU 3 133 060 10.48 8 3 186 150 10.57 47 55 +3
Vaba Demokraatlik Partei Freie Demokratische Partei FDP 2 307 135 7.71 40 2 276 234 7.55 1 41 -7 2
Ülesaksamaaline Blokk/Ümberasustatute ja Õiguste Kaotanute Ühendus Gesamtdeutscher Block/Bund der Heimatvertriebenen und Entrechteten GB/BHE 1 374 066 4.59 0 1 324 636 4.39 0 0 -27
Saksa Partei Deutsche Partei DP 1 007 282 3.37 11 1 062 293 3.52 6 17 +2
Föderaalne Liit Föderalistische Union FU 254 322 0.85 0 295 533 0.98 0 0 -2
Vaba Saksa Rahvapartei Freie Deutsche Volkspartei FDV (ainult Lääne-Berliinis) 0 1
Muud 458 653 1.54 0 384 299 1.27 0 0
Kokku kehtivaid sedeleid 29 905 428 100 250 30 156 214 100 247 497 +10 22
Kehtetuid sedeleid 1 167 466 3.76 916 680 2.95

Liidumaade kaupa jagunesid kohad järgmiselt:

Ühemandaadilised[6]
Liidumaa Kokku CDU/CSU SPD DP FDP
Baden-Württemberg 33 32 1
Baieri 47 47
Bremen 3 3
Hamburg 8 1 7
Hessen 22 11 10 1
Alam-Saksi 34 21 8 5
Põhja-Rein-Vestfaal 66 53 13
Reinimaa-Pfalz 15 12 3
Saarimaa 5 3 (CDU) 1 1
Schleswig-Holstein 14 14
Kokku 247 194 46 6 1
Mitmemandaadilised[7]
Liidumaa Kokku SPD CDU/CSU FDP DP
Baden-Württemberg 34 17 5 11 1
Baieri 35 25 6 4
Bremen 3 2 1
Hamburg 11 2 6 2 1
Hessen 24 9 9 4 2
Alam-Saksi 27 14 6 4 3
Põhja-Rein-Vestfaal 88 41 34 11 2
Reinimaa-Pfalz 16 7 6 3
Saarimaa 3 1 2 (CSU/CVP)
Schleswig-Holstein 9 7 1 1
Kokku 250 123 76 40 11

Valimise tagajärjed

[muuda | muuda lähteteksti]

Valimiste tulemusena võitis CDU-CSU absoluutenamuse parlamendis (270 kohta 497st). See on ainus kord Saksamaa ajaloos, kui ükski partei on nii edukas olnud. Kuigi Adenauer saanuks valitseda ilma koalitsioonita, moodustas ta siiski koalitsiooni DPga.

  1. 1,0 1,1 Williams, Charles (2000). Adenauer: The Father of the New Germany (inglise). Abacus. Lk 442–445. ISBN 9780349113692.
  2. Bjöl, Erling (1985). A Giant Dwarf: West Germany. Grimberg's History of the Nations (inglise). Kd 23. Helsinki: WSOY.
  3. Bark, Dennis, L.; Gress, David R. (1989). A History of West Germany: Vol 1: 1945–1963: From Shadow to Substance (inglise). London: Basil Blackwell. ISBN 9780631167877.
  4. "Text des Göttinger Manifests" [Göttingeni Manifest] (saksa). Göttingeni ülikool. 12. aprill 1957. Vaadatud 1. märtsil 2023.
  5. "Bundestag election 1965 - The Federal Returning Officer". www.bundeswahlleiter.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.
  6. "Deutscher Bundestag seit 1949 - Wahl zum 3. Bundestag am 15.09.1957". www.wahlen-in-deutschland.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.
  7. "Bundestagswahl 1957 - Zweitstimmen und Sitze in den Bundesländern". www.election.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.