10. Üksik Jalaväepataljon
| 10. jalaväepolk 10. üksik jalaväepataljon | |
|---|---|
| Tegev | 1922–1940 |
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus | Eesti sõjavägi |
| Haru | Eesti maavägi |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | polk/pataljon |
| Tähtpäevad | 25. veebruar |
| Ülemad | |
| Praegune ülem | - |
10. üksik jalaväepataljon oli Eesti Rahvaväe üksik jalaväepataljon.
10. jalaväepolk formeeriti 1922. aasta suvel Tallinna Vahipataljonist, Scoutspataljonist ja Kalevi Pataljonist alampolkovnik Jakob Vende juhtimisel.
10. üksik jalaväepataljon (endise nimega Vahipataljon, Tallinna Vahipataljon, 10. jalaväerügemendi III pataljon) iseseisvus 10. jalaväerügemendi likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal.
Ülemad
[muuda | muuda lähteteksti]- Vabadussõja lõpul kapten August Tõnishof, VR II/3, Tallinna Vahipataljoni ülem
- 1. juuni 1920 – 11. september 1921 alampolkovnik Verner Trossi, Tallinna Vahipataljoni ülem
- 11. september 1921 – 13. juuni 1922 kapten Oskar-Johannes Schmidt, kt
- 13. juuni 1922 – 1. juuli 1922 alampolkovnik Jakob Vende
- 1. juuli 1922 – 21. juuni 1923 kapten Oskar-Johannes Schmidt, III pataljoni ülem
- 21. juuni 1923 – 1. oktoober 1927 kolonel Viktor Liivak,
- 1. oktoober 1927 – 5. märts 1934 kolonelleitnant Eduard Rüütel, 10. üksik jalaväepataljoni ülem
- 10. oktoober 1931 – 2. oktoober 1933 kolonelleitnant Jaan Junkur, 10. üksik jalaväepataljoni ülema kohusetäitja
- 5. märts 1934 – kolonelleitnant Alfred Luts, 10. üksik jalaväepataljoni ülem
- 1938 – kolonelleitnant Jaan Lepp, 10. üksik jalaväepataljoni ülem.
1920–1940
[muuda | muuda lähteteksti]10. jalaväepolk formeeriti 1922. aasta suvel Tallinna Vahipataljonist, Scoutspataljonist ja Kalevi Pataljonist alampolkovnik Jakob Vende juhtimisel. 1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.
10. üksik jalaväepataljon (endise nimega Vahipataljon, Tallinna Vahipataljon, 10. jalaväerügemendi III pataljon) iseseisvus 10. jalaväerügemendi likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal.
10. jalaväerügemendi pataljonidest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt:
- Kalevi pataljonist – Kalevi üksik jalaväepataljon,
- Scoutspataljonist – Scouts üksik jalaväepataljon,
- III pataljonist – 10. üksik jalaväepataljon.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadluse § 31 kohaselt oli Igas üksikus jalaväe pataljonis: staap, kolm kompaniid, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igasse kompaniisse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Robert Nerman, Sõjaväeasutused, TALLINNA JUHKENTALI ASUMI AJALOOST
- ↑ Leho Lõhmus, Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940–1941. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi Aastaraamat 6/2006, 2007, lk 27