Ósios Loukás

Ósios Loukás (Όσιος Λουκάς, vanakreeka Ὅσιος Λουκᾶς Hosios Lukas 'auline Luukas') on ajalooline müüriga ümbritsetud klooster Dístomo linna lähedal Kreekas Boiootias. See on olulisim Bütsantsi keskperioodi (10.–12. sajandi) kunsti- ja arhitektuurimälestis, kuulub 1990. aastast koos Néa Moní ja Dafní kloostriga UNESCO maailmapärandi nimistusse.^[1]

Ajaloost

Kloostri asutas 10. sajandil kohalik eremiit Luukas Steirisest, kes suri 953. aastal. Juba 944. aastal oli ehitatud üks väike kirik, 1011. aastal kloostrit laiendati.^[2]

Arhitektuur

Ósios Loukási kirik on vanim kompleksis ja ühtlasi ainuke Kreeka südamaal, mille kohta kindlalt teada, et see püstitati 10. sajandil. See tsentraalehitis on ka vanim ristkuppelkiriku näide Kreekas; selle plaan järgib täpselt Konstantinoopoli Lipsi kloostri (tänapäeval Fenâri Îsâ mošee) põhiplaani. Ósios Loukási kiriku seinad on laotud erinevatest materjalidest (opus mixtum), osaliselt tellisest, osaliselt marmorist ja osaliselt muust kivist ning sellel on omapärased pseudokufa kirjast ornamentaalsed mustrid.

Eremiit Luukase ehitatud Jumalaemale pühitsetud kiriku külge on ehitatud teine kirik, hilisem peakirik ehk katholikon, dateeritud aastaisse 1011–1012. Katholikon on varaseim näide kuppel-oktogoonil-kirikutüübist, selle naose perimeetrit ümbritsevad kaheksa neljatahulist piilarit. Poolkerakujuline tambuurita kuppel toetub neljale nurgatrompile, mis loovad sujuva ülemineku nelinurkselt ruumilt kuplialusele kaheksanurgale. Kiriku kuubikujulist põhiruumi ümbritsevad igast küljest galeriid ja kabelid.

Peakiriku all on krüpt, millesse pääseb kiriku lõunaküljel asuvast trepikäigust. Krüptis on kolm selgelt eristuvat osa: sissepääsu piirkond, keskne pühamu võlvlae ja apsiidiga, ja kolmes küljes võlvkäigud, mis varasemal ajal olid luude hoiupaigaks.