Mine sisu juurde

Nurgatromp

Allikas: Vikipeedia
11. sajandi astmeline nurgatromp[1]
12. sajandi kooniline nurgatromp[1]
Wormsi toomkiriku nelitise kuppeljas nurgatromp, mis toetab kaheksakandilist torni

Nurgatromp, ka tromp[2][3] on võlvitud veerandkerakujuline nišš täisnurkse müürinurga kohal, mis loob ülemineku ruudukujuliselt põhiplaanilt oktogonaalse või ümmarguse põhiplaaniga tornile, tambuurile või kuplile[4].

Nurgatrompide ruumilahenduslik alternatiiv on viklid. Nurgatromp võib olla nii aheneva koonilise kujuga kui ka ümara kuppelniši taoline, kuid võrreldes elegantse vikliga on selle ruumimõju jässakam ja nurgelisem[5].

Kaarsillusega nurgatrompi kasutati samaaegselt Rooma hilise keisririigi ja Bütsantsi keisririigi varases arhitektuuris, Armeenia sakraalehitistes, Sassaniidide Pärsias ning hiljem islami arhitektuuris.

Pärsia kuningas Ardašir I lossi kuppelsaal Firuzabadis on vanim säilinud näide nurgatrombi kasutusest, mis on andnud aluse oletada, et detail on idamaist algupära.

Islami arhitektuuris jätkab nurgatromp Sassaniidide arhitektuurist alguse saanud võidukäiku. Nurgatrompe kujundati kaarega nagu romaani arhitektuuriski, ent ka islami arhitektuurile omane stalaktiitdekoor (muqarnas) leidis sageli kasutust nurgatrompide kujunduses (tegemist on pseudovõlvlahendusega) kombineerituna kividest laotud kaartega.

Islami arhitektuuri traditsioone järgides ehitati ümarate või stalaktiitdekooriga nurgatrompidega kuppelehitisi ka 19. sajandi India islamiusulises piirkonnas.

Bütsants ja Armeenia

[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Euroopa

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa romaani ehitistes oli nurgatromp sage motiiv nelitistorni või -kupli toetajana. Kujult võis nurgatromp olla kas kooniline nagu Sant'Ambrogio basiilikas Milanos või astmeline kaarte rida nagu Chiaravalle kloostrikiriku nelitises. Sitsiilia-normanni San Cataldo kirikus Palermos on piklikud kaheastmelise võlvniši kujulised nurgatrombid, mis toetavad kolme kesklöövi katvat kuplit. Keerukamaid ümarniššide ja sambakestega nurgatrompe leiab Auvergne'i 11.-12. sajandi romaani ehitistes, Lõuna-Prantsusmaa romaanikas säilitavad need itaaliapärase koonilise kuju.

Gooti arhitektuuris rakendati nurgatrompe sageli nelinurksetes tornides, millele toetus kaheksanurkne katusekiiver.

Venemaa ehitistes esineb nurgatrompe pigem harva ja erandlikult. Erandlikult on Kirde-Venemaal kasutatud nurgatrompe Vladimiri Jumalaema Uinumise peakirikus. Hilisematest hoonetest leiab sarnast ruumilahendust oktogoon-kuubil-tüüpi vanavene ja baroki segastiilis 17.-18. sajandi kirikutes.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]