Zlatá Koruna klooster

Zlatá Koruna klooster (tšehhi keeles Klášter Zlatá Koruna, saksa keeles Kloster Goldenkron) on endine tsistertslaste klooster, mis asutati 1263. aastal nime Svatá Koruna ('püha kroon') all. Klooster asub Zlatá Korunas Česky Krumlovi ringkonnas Lõuna-Tšehhi maakonnas. 1995. aastast alates kuulub see Tšehhi rahvuslike kultuurimälestiste hulka. Český Krumlovi ajaloolise keskuse koosseisus kuulub see ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajaloost

Kloostri asutas Tšehhi kuningas Otakar II Přemysl 1263. aastal. Kuningas andis kloostrile üle reliikvia, ühe okka Kristuse okaskroonist, mille talle oli andnud Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha. Přemysli soov oli, et klooster saaks nime püha reliikvia auks (ladina keeles Sancta Corona Spinea). 14. sajandi alguses nimetati kloostrit Zlatá Koruna 'kuldkroon', võib-olla seoses kloostri õnneliku käekäiguga. See nimi jäi ka külale, mis kloostri juurde tekkis, kuid klooster kandis ikka edasi oma algset nime.^[1]

Arhitektuur

Klooster asub maaninal, mis on kolmest küljest ümbritsetud Vltava jõega. Klooster on piiratud müüridega ja edelast piirneb see eesõuega, mis on samuti müüridega ümbritsetud. Kloostri arhitektuurilise keskme moodustab kirik, kolmelööviline transeptiga basiilika. Kiriku lõunaküljel on konvendihoone koos ristikäiguga. Põhjaküljel on Kaitseingli kabel ja selle küljes omakorda on niinimetatud väike konvendihoone. Hiljem ehitati kloostri põhjatiiba pruulikoda.^[1]

13.–15. sajand

Kloostrikompleksi vanem osa on varagooti ehitised. Vanim tänaseni säilinud ehitis on ühekorruseline Kaitseingli kabel, mis on dateeritud ligikaudu 1370. aastatesse. Kabeli ehitusstiil on väga sarnane Vyšší Brodi kloostri vanima osa arhitektuuriga. Tsistertslaste ordu lakoonilise arhitektuuri kontekstis on kabel ebatavaliselt rikkaliku kujundusega ja oli võib-olla inspireeritud kuningliku õukonna ehitistest. Paralleele võib tõmmata ka Pariisi Sainte-Chapelle'iga. Kloostrile nime andnud reliikviat, püha okaskrooni okast pidi hoitama seal.

Kloostrit ehitati tükk-tükilt, selle põhiplaan pärineb arvatavasti 1260. või 1270. aastate teisest poolest. Arvatavasti alustati 1278. aasta paiku kloostrikiriku transepti, kooriruumi, hiljem purustatud koorikabelite ja basiilika pikihoone ehitusega neljanda piilaripaarini, mis pidid toetama võlvi. See ehitusfaas lõpetati 1320. aastal. Kolmelöövilise kiriku ehitus, millele hiljem lisati põhjaküljele neljas lööv, kestis 14. sajandi teisest veerandist 14. sajandi teise poole alguseni. 1359. aastal osales ehituses ka Michal Parléř. Kooriruumi välisküljel on tänaseni säilinud jälgi 13.–14. sajandi arhitektuurielementidest fiaalidest ja veesülititest. Rikkaliku raiddekooriga roosaken, mis paikneb transepti seinas, on võimalik Michal Parléři töö, samuti nagu lõunaportaali ja seitsmetahulise kaevukabeli ažuursed raidkaunistused.^[1]

Kloostri teised gooti ehitised pärinevad erinevatest perioodidest nagu kirikki. Kapiitlisaal ehitati aastail 1280–1300 ja see kahele piilarile toetuvate võlvidega hoone on hea näide varagootika lineaarsest stiilist, refektoorium rajati enne 1350. aastat. Kloostri ehitus lõpetati kaevukabeli valmimisega 14. sajandi keskpaigas ja see liideti ristikäigu idatiivaga.^[1]

17.–18. sajand

Kloostri teisi gooti ehitisi uuendati 16. sajandil ja 17. sajandi alguses. Algselt samuti gooti stiilis ehitatud väikese konvendihoone ümberehitamine ja laiendamine algas 17. sajandi alguses ja lõpetati 1661. aastal. Ainus ruum, mis jäi ümberehitustest puutumata, on Kaitseingli kabel, mida kirjalikes allikates mainitakse esimest korda 1387. aastal. 1420. aastal said klooster ja kirik rüüstamises tugevasti kannatada ja see oli põhjus, mis need 17. sajandi teisel poolel barokkstiilis uuesti ehitati. 1663. aastal kujundati kirik, enamik kloostrihooneid ja refektooriumi sisustus barokselt ümber. Kirik sai uued võlvid, põhjapoolne lisalööv lammutati ja kloostri põhjatiiba pikendati ida suunas latriinide jaoks. 18. sajandi teisel poolel kaunistati kloostri siseruumid stukkdekoori ja rokokoomaalingutega (maalikunstnik František Jakub Prokyš), aastail 1755–1785 anti ristikäigule rokokookujundus.^[1]

Pildid

Kaitseingli kabel
Kaitseingli kabeli maalitud võlvlagi
Kapiitlisaali gooti võlvid, rocaille-motiiviga maalingud pärinevad 18. sajandist
Siseõu ja ristikäigu aknad
Portaali raidkaunistus ja eeskoja võlvide jäänused seinal
Vaade kloostrikiriku kooriruumile väljast
Kloostrikiriku gooti arkaadid ja barokkvõlvid
Kloostrikiriku nelitis ja transepti roosaken
Refektoorium
Ristikäik