Yggdrasil
 | Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2023) |
Yggdrasil ("hirmutav ratsu", "Yggri – Odini ratsu") oli germaani mütoloogias üheksat maailma "hoidev" ilmapuu. Puud toetasid kolm suurt juurt, mis lõppesid:
- härmahiidude maal Jötunheimis Mimiri kaevu juures;
- Niflheimis Hvergelmiri allika juures, kus seda näris aeg-ajalt laipade söömisest tüdinenud lohe Nidhöggr;
- jumalate igapäevase nõupidamiskoha ja nornide elupaiga Urdri kaevu all Asgardis.
Allikatest ilmneb, et puu ei pruukinud olla mitte üksnes kujutluspilt, vaid võis asuda hiiglasliku puu kujul ka reaalselt inimeste maailmas. "Uppsala templi lähedal seisab üks hiiglaslik puu ja sirutab oma oksi kaugele laiali, roheline nii suvel kui talvel ning keegi ei tea, mis liiki puuga on tegemist. Sealsamas asub ka püha allikas, mille juurde ohvriande tuuaks," kirjutab Adam Bremenist.
Yggdrasili kirjeldati kui kõige suuremat ja võimsamat puud, mis kunagi on kasvanud. Kolm saatusejumalannat norni (Urdr, Skuld ja Verdandi) võtsid Urdri kaevust iga päev vett ja segasid seda mullaga, et maailmapuu koor mädanema ei läheks. Yggdrasili ladvas istuvat kotkast õrritas päevast päeva orav Ratatoskr, kes tõi alt Nidhöggilt ebameeldivaid kommentaare ja solvanguid. Puu okste vahel elutses veel teinegi lind – haugas Vedrfölnir.
Yggdrasil oli saarepuu, mille otsa Odin end üheksaks päevaks riputas, et õppida surnute saladusi. Just siit tuleneb ka arusaam Odinist kui poodute jumalast ja temale ohverdamisest poomise läbi.