Windischgarsten

Windischgarsten
Vaade Windischgarstenile Wurbauerkogelilt
Windischgarsteni vapp
Pindala: 4,9 km²
Elanikke: 2392 (1.01.2018)
Koordinaadid: 47° 43′ N, 14° 20′ E
Asend Kirchdorfi ringkonnas

Windischgarsten on vald (Marktgemeinde) Austrias Ülem-Austria liidumaal Kirchdorfi ringkonnas. Alates 1964. aastast on linn arvatud mägikuurortlinnaks.

Windischgarsten asub Traunviertelis ja seda ümbritsevad mäed: Haller Mauern lõunas, Sengsengebirge põhjas ja Totes Gebirge läänes.

Jõed: Dambach, Teichl, Steyr, Enns ja Doonau.

Ajalugu

Rooma Windischgarsten ("Gabromagus") asus edelas ja oli mansio (peatuskoht) Noricumi peateel (vaata Tabula Peutingeriana), mis eksisteeris 2. ja 5. sajandi vahel. Nimel "Gabromagus" on keldi juured ja see võimaldab kahte tõlgendust: Gabro on keldi nimi, kuid tähendab ka kitse (isane ja emane). Ja Magus on selgelt põld. Saksa keeles "Bocksfeld" (jäära põld) või Gabro põld. Arheoloogilised kaevamised näitavad üsna keerulisi ehitisi, mis võivad viidata kauplemiseks rajatud asulale. Kuid taastatud tellised 2. Itaalia leegioni templiga viitavad ka võimalikule sõjalisele rajatisele. Asula saavutas oma kõrgpunkti umbes 200. aastal ja seejärel mandus. Järgmisena kuuleme Windischgarstenist 1200. aasta paiku: selleks, et eristada Steyri "Garstenist", mis oli suures osas saksa päritolu, ja orus asuvast asulast, mille asustasid suures osas "Windische" või vendid (sloveenid). Garsteni juured on slaavi mägimetsade terminist. Keele arengu põhjal oletatakse, et nimi oli kasutusel juba 800. aasta paiku.

Tolleaegne Windischgarsten asutati Baieri hertsogkonna osana. Karolingide ajal, 800. aasta paiku, loodi tõenäoliselt käsupunkt nimega "Waldbergland", kuhu oli koondunud rühm alpislaavlasi. 11. sajandil sai sellest asulast Bambergi peapiiskopkonna keskne koht. Kuna palverändurite arv Esimese ristisõja ajaga kasvas, sai asulast religioosse tegevuse keskus. Tõenäoliselt asutati kirik 1119. aastal ("in garsten capellam"), mis on ligikaudu dateeritud Bambergi piiskopi Otto I valitsemisajaga aastatel 1102–1139. Praegune Windischgarsteni (Suurema Jaakobuse) kirik, 14. august 1462, ja kaitsetorn (Wehrturm) ehitati 1495. aastal. Mõistet "Garsten" kasutati nii asula kui ka kogu oru ("in Garsten situm") kohta kuni 1300. aastani. Järgnenud sajanditel kasvas rahvaarv palverändurite ja põllumeeste pideva sissevoolu tõttu. Dokumendid näitavad, et elanikkond valis külavanema (Dorfmeister - magister villae) 1269. aastal. 1492. aastal oli külas: kaks nahatöökoda, üks köösner, kolm sepikoda, kaks veskit (jahu), üks rätsep, kaks lihunikku, üks kuduja, üks lukksepp, üks köiemeister ja üks kiviraidur. Köie valmistamine ja traadi tõmbamine said 1577. aastaks kaheks tugevaimaks ametiks. Aastaks 1600 elas ja töötas külas 41 erinevat ametit ning talle anti privileeg olla "turulinn".

Pärast anšlussi sai piirkond Reichsgau Oberdonau osaks. 10. aprillil 1938 toimunud hääletusel loeti ainult üks hääl Saksamaaga ühinemise vastu. Teise maailmasõja lõpuks oli 122 Windischgarsteni elanikku kas surnud või kadunud. 1945. aastal oli turulinnas 220 maja, 1993. aastaks oli see kasvanud üle 600. Pärast sõda sai turulinn tuntuks oma alpiturismi poolest ning on eriti populaarne suusatajate ja matkajate seas. 1. septembril 1964 sai turulinnast tervisekeskus "Luftkurort".

Turulinn jõudis ajakirjandusse aastatuhande vahetusel, kui endine linnapea Franz Hufnagl mõisteti kolmeks aastaks vangi, süüdistatuna vägistamises, seksuaalses rünnakus ja võimu kuritarvitamises.

31. jaanuaril 2009 määras paavst Benedictus XVI kohaliku preestri Gerhard Maria Wagneri Linzi abipiiskopiks. Ta keeldus ametist viisteist päeva hiljem keset vaidlusi tema veendumuse üle, et patt põhjustas orkaani Katrina.