Vysokaje

Vysokaje
	[ Võsokaje ]
valgevene	Высокае * / Vysokaje *transkriptsioon: Võssokaje
vene	Высокое (Võssokoje)
	Vysokaje vapp
	Pindala: 5,6 km²
	Elanikke: 4913 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 52° 22′ N, 23° 22′ E

Vysokaje (transkribeerituna Võssokaje) on linn Valgevenes Bresti oblastis Kamienieci rajoonis. Poola keeles Wysokie. Linn asub Pulva jõe kaldal, 152 meetrit üle merepinna.

Haridust annavad keskkool, kolledž ja sanatoorne kool. Vysokajes on ka kultuurimaja ja 2 raamatukogu. Linnas on toiduainetetööstus, seal valmistatakse ka ehitusmaterjale.

Vaatamisväärsusteks on Potockite mõisakompleks, juudi kool (XVII sajand), aastal 1772 ehitatud katoliku kabel ja õigeusu kirik aastast 1869. Linna ääres asub klooster aastast 1785, seal asub ka park, mis on rajatud endise Sapiehade lossi asemele.

Ajalugu

Vysokajet mainitakse esimest korda XIV sajandil, seda külastas toona Gediminas. Leedu suurvürst Aleksander andis asulale aastal 1481 linnaõigused. XV sajandil lasi Vytautas sinna katoliku kiriku ehitada.

Aastal 1511 andis Zygmunt I linna Chreptowiczite valdusse. Asula käis käest kätte, kuuludes sel sajandil veel Piatkiewiczitele, Jodkaviczitele ja Chliaviczitele. Tol ajal hakati seal tootma tikitud diivaneid ja tekke. Aastal 1618 kuulus asula Wojnadele, Andzej Wojna lasi sinna ehitada uue katoliku kiriku, mis on rekonstrueeritult ja ümberehitatult säilinud tänapäevani.

Aastal 1647 said asula omanikeks Sapiehad. Linna juurde ehitati kindlus, mis sai algul uputuse ja seejärel Põhjasõja ajal kannatada. Aastal 1671 sai linn õiguse pidada laata, mille kestus oli neli päeva. Aastal 1748 põlesid kindlus ja selle juures asunud Sapiehade loss maha, neid enam ei taastatud. Sajandi teisel poolel rajasid Sapiehad linna juurde kloostri, mille juurde kuulus ka haigla. Samuti asus linnas tellisevabrik.

Aastal 1795 läks asula kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Vysokaje hakkas kuuluma Hrodna kubermangu. Ühtlasi sai Vysokajest alev. Aastaks 1816 oli Vysokaje läinud Potockite valdusse, need rajasid sinna uue lossi. Ühtlasi laiendasid nad vana lossi juures olnud 30 hektari suurust parki vana lossi müüride vahele, nii et selle pindala kasvas enam kui 50 hektari suuruseks.

Kastuś Kalinoŭski ülestõusu ajal (1863) hõivasid linna ülestõusnute väed. Aastal 1869 ehitasid Venemaa võimud asulasse õigeusu kiriku. Aastal 1886 oli linnas kaks turuplatsi, seal peeti 15 korda aastas laata.

Aastast 1921 oli asula Poola koosseisus. Vysokajest sai taas linn.

1939. aastal liideti linn Valgevene NSV-ga. Aastast 1962 on linn Kamienieci rajooni koosseisus.