Von der Leyeni teine komisjon
Von der Leyeni teine komisjon on Euroopa Komisjoni kaheksas koosseis, mis astus ametisse 1. detsembril 2024 ja mille ametiaeg kestab 2029. aasta lõpuni. Sellesse kuulub üks volinik igast Euroopa Liidu liikmesriigist, sealhulgas Saksamaalt pärit ametisseastuv president Ursula von der Leyen.
Euroopa Parlament kiitis komisjoni koosseisu heaks 51% häälteenamusega 27. novembril 2024. See on väikseim toetus, mille Euroopa Parlament on komisjonile andnud alates 1993. aastast, mil Euroopa Parlament sai komisjoni koosseisu üle otsustamise õiguse.
Komisjoni moodustamine
[muuda | muuda lähteteksti]18. juulil 2024 esitas Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen Euroopa Parlamendile poliitilised suunised, millele järgnes arutelu parlamendiliikmetega. Ursula von der Leyen valiti salajasel hääletusel Euroopa Komisjoni presidendiks tagasi 401 poolt-, 284 vastuhäälega ja 22 tühja või kehtetu häälega.
25. juulil 2024 saatis ametisseastuv president Ursula von der Leyen liikmesriikidele kirjad, milles palus neil enne 30. augustit 2024 esitada Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadid. Nagu oma esimese komisjoni kokkupanemisel kutsus von der Leyen liikmesriike üles esitama kaks Euroopa Komisjoni kandidaati, ühe naise ja ühe mehe. Von der Leyeni soovi järgis üksnes Bulgaaria. Kõigi ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide juhid esitasid ainult ühe kandidaadi, seejuures olid neist enamik mehed. Rumeenia esitas alguses Euroopa Parlamendi sotsialistist saadiku Victor Negrescu, hiljem aga Roxana Mînzatu, vahetades meeskandidaadi naiskandidaadi vastu.
17. septembril 2024 tutvustas Ursula von der Leyen pressikonverentsil uue komisjoni volinike kolleegiumi ja nende portfelle. Naiste osakaal on tulevases komisjonis 40,7% (von der Leyeni esimeses komisjonis ehk seitsmendas komisjonis (2019–2024) oli see 44,4%) Komisjoni uute kandidaatide keskmine vanus on 52 aastat (seitsmendas komisjonis 56 aastat). Komisjonil on kuus juhtivat asepresidenti. Uues komisjoni kolleegiumis on viis varasemat volinikku: kolmel (Dubravka Šuica, Olíver Várhelyi, Wopke Hoekstra) on teine ametiaeg, Valdis Dombrovskisel on kolmas ja Maroš Šefčovičil neljas ametiaeg. Portfellide jaotus kajastab väljakuulutatud prioriteete, keskendudes konkurentsivõimele, tööstuspoliitikale ja kaitsele.
19. septembril 2024 võttis Euroopa Liidu Nõukogu ühisel kokkuleppel koos komisjoni ametisseastuva presidendiga vastu nimekirja isikutest, kelle peaks Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni presidendi ettepanekul nimetama uue komisjoni liikmeteks. Vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 129 viivad kinnituse kuulamise läbi iga voliniku asjakohane komisjon või komisjonid. Vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra VII lisale peab Euroopa Parlament hindama volinikukandidaate nende üldise pädevuse, Euroopale pühendumuse ja isikliku sõltumatuse alusel. Hinnatakse nende teadmisi tulevase portfelli kohta ja suhtlemisoskust. Ajalooliselt on Euroopa Parlament alates 2004. aastast iga mandaadi jooksul tagasi lükanud vähemalt ühe kandidaadi.
Komisjoni kinnitamine Euroopa Parlamendis
[muuda | muuda lähteteksti]3. oktoobril 2024 leppis Euroopa Parlamendi presidentide konverents kokku 4. novembrist 12. novembrini toimuvate kuulamiste ajakavas.
Esimest korda Euroopa Komisjoni koosseisu heakskiitmise ajaloos ei lükanud Euroopa Parlament ühtegi volinikukandidaati tagasi. Üksnes tervishoiu ja loomade heaolu volinikukandidaadil Olivér Várhelyil paluti vastata täiendavalt parlamendiliikmetele kirjalikele küsimustele. Kuulamistel heitsid eurosaadikud Várhelyile ette, et ta kaitses Ungari piiravat abordipoliitikat ja otsust kasutada koroonapandeemia ajal Venemaa ja Hiina vaktsiine. Viimaks võeti Olivér Várhelyilt ära reproduktiivõigusi ja tervishoiukriise, näiteks pandeemiaid, puudutavad vastutusvaldkonnad. Need anti võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje volinikule Hadja Lahbibile.[1]
Kõrge esindaja kandidaat Kaja Kallas ja komisjoni juhtivad asepresidendid pidi Euroopa Parlament heaks kiitma korraga, kuid see takerdus enam kui nädalaks ajaks Euroopa Rahvapartei (EPP) ning Euroopa Sotsialistliku Partei ja Uueneva Euroopa omavahelisse kraaklemise tõttu: sotsialistid keeldusid toetamast Itaalia kandidaadi Raffaele Fitto saamist Euroopa Komisjoni asepresidendiks ja paremkonservatiivid tõrkusid kinnitamast ametisse Hispaania kandidaati Teresa Riberat. Euroopa Parlament nõustus andma heakskiidu 20. novembril 2024.[1]
Ametlikult kiitis Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni uue koosseisu heaks 27. novembril 2024 Strasbourgis toimunud Euroopa Parlamendi täiskogu istungil. Uue volinike kolleegiumi poolt hääletas 370 ja vastu 282 parlamendiliiget, erapooletuid oli 36. Et uus komisjon saaks ametisse astuda, oli vajalik antud häälte enamus, kuid selle hääletuse tulemus on läbi aegade madalaim toetus Euroopa Komisjonile.[2]
Komisjoni koosseis[3]
[muuda | muuda lähteteksti]President
[muuda | muuda lähteteksti]| Ametinimetus | Foto | Nimi | Liikmesriik | Euroopa partei | Riiklik partei | Peadirektoraadid | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| President | 
|
Ursula von der Leyen |  Saksamaa
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | CDU | SG, SJ, COMM, IDEA |
Juhtivad asepresidendid (volinikud)
[muuda | muuda lähteteksti]Nagu Junckeri komisjonis ja von der Leyeni esimeses komisjonis on ka von der Leyeni teises komisjonis juhtivate asepresidentide volinikerühm. Lihtsalt asepresidente selles komisjonis enam ei ole.
| Valdkond | Foto | Nimi | Liikmesriik | Euroopa partei | Riiklik partei | Astus ametisse | Peadirektoraadid | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja | .jpg)
|
Kaja Kallas |  Eesti
|
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit | ALDE | RE | 1. dets 2024 | EEAS |
| Tehniline suveräänsus, julgeolek ja demokraatia | .jpg)
|
Henna Virkkunen |  Soome
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | KOK | 1. dets 2024 | CNECT, DIGIT |
| Heaolu ja tööstusstrateegia | .jpg)
|
Stéphane Séjourné |  Prantsusmaa
|
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit | ALDE | RE | 1. dets 2024 | GROW |
| Ühtekuuluvuspoliitika ja reformid | .jpg)
|
Raffaele Fitto |  Itaalia
|
Euroopa Konservatiivid ja Reformistid | EKR | FdI | 1. dets 2024 | REGIO |
| Inimesed, oskused ja valmisolek | .jpg)
|
Roxana Mînzatu |  Rumeenia
|
Euroopa Sotsialistlik Partei | ESP | PSD | 1. dets 2024 | EMPL, EAC |
| Puhas, õiglane ja konkurentsivõimeline üleminek | .jpg)
|
Teresa Ribera Rodríguez |  Hispaania
|
Euroopa Sotsialistlik Partei | ESP | PSOE | 1. dets 2024 | COMP |
Volinikud
[muuda | muuda lähteteksti]Hadja Lahbibil, Valdis Dombrovskisel ja Maroš Šefčovičil on kaks portfelli. Teise portfelli (vastavalt võrdõiguslikkus, rakendamine ja lihtsustamine ning institutsioonidevahelised suhted ja läbipaistvus) küsimustes annavad nad aru otse Euroopa Komisjoni presidendile.
| Valdkond | Foto | Nimi | Liikmesriik | Euroopa partei | Riiklik partei | Astus ametisse | Peadirektoraadid | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Võrdõiguslikkus
Kriisivalmidus ja -ohje |
.jpg)
|
Hadja Lahbib |  Belgia
|
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit | ALDE | MR | 1. dets 2024 | ECHO, HERA |
| Idufirmad, teadusuuringud ja innovatsioon | .jpg)
|
Ekaterina Zaharieva |  Bulgaaria
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | GERB | 1. dets 2024 | RTD, JRC |
| Energeetika ja elamumajandus | .jpg)
|
Dan Jørgensen |  Taani
|
Euroopa Sotsialistlik Partei | ESP | S | 1. dets 2024 | ENER |
| Kestlik transport ja turism | .jpg)
|
Apóstolos Tzitzikóstas |  Kreeka
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | ND | 1. dets 2024 | MOVE |
| Demokraatia, õigusküsimused ja õigusriik | .jpg)
|
Michael McGrath |  Iirimaa
|
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit | ALDE | FF | 1. dets 2024 | JUST |
| Vahemere piirkond | .jpg)
|
Dubravka Šuica |  Horvaatia
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | HDZ | 1. dets 2024 | MEDI |
| Majandus ja tootmine
Rakendamine ja lihtsustamine |
.jpg)
|
Valdis Dombrovskis |  Läti
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | V | 1. dets 2024 | ECFIN, EUROSTAT |
| Kaitse ja kosmos | .jpg)
|
Andrius Kubilius |  Leedu
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | TS-LKD | 1. dets 2024 | DEFIS |
| Põllumajandus ja toit | .jpg)
|
Christophe Hansen |  Luksemburg
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | CSV | 1. dets 2024 | AGRI |
| Põlvkondadevaheline õiglus, noored, kultuur ja sport | .jpg)
|
Glenn Micallef |  Malta
|
Euroopa Sotsialistlik Partei | ESP | PL | 1. dets 2024 | EAC |
| Kliima, nullnetoheide ja puhas majanduskasv | .jpg)
|
Wopke Hoekstra |  Madalmaad
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | CDA | 1. dets 2024 | CLIMA, TAXUD |
| Siseasjad ja ränne | .jpg)
|
Magnus Brunner |  Austria
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | ÖVP | 1. dets 2024 | HOME |
| Eelarve, pettusevastane võitlus ja avalik haldus | .jpg)
|
Piotr Serafin |  Poola
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | PO | 1. dets 2024 | BUDG, HR, DGT, SCIC, OLAF, IAS, OIL, OIB, EPSO, PMO, EuSA |
| Finantsteenused ning hoiuste ja investeeringute liit | .jpg)
|
Maria Luís Albuquerque |  Portugal
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | PSD | 1. dets 2024 | FISMA |
| Keskkond, veemajanduse kriisivalmidus ja konkurentsivõimeline ringmajandus | .jpg)
|
Jessika Roswall |  Rootsi
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | M | 1. dets 2024 | ENV |
| Kaubandus- ja majandusjulgeolek
Institutsioonidevahelised suhted ja läbipaistvus |
.jpg)
|
Maroš Šefčovič |  Slovakkia
|
parteitu
(varem ESP) |
SMER | 1. dets 2024 | TRADE, TAXUD, OP | |
| Laienemine | .jpg)
|
Marta Kos |  Sloveenia
|
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit | ALDE | parteitu
(varem Svoboda) |
1. dets 2024 | NEAR |
| Rahvusvaheline partnerlus | .jpg)
|
Jozef Síkela |  Tšehhi
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | parteitu | 1. dets 2024 | INTPA |
| Tervishoid ja loomade heaolu | .jpg)
|
Olivér Várhelyi |  Ungari
|
parteitu | parteitu | parteitu | 1. dets 2024 | SANTE, HERA |
| Kalandus ja ookeanid | .jpg)
|
Kóstas Kadís |  Küpros
|
Euroopa Rahvapartei | EPP | parteitu | 1. dets 2024 | MARE |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 KALLAS SAI HEAKSKIIDU ⟩ Euroopa Parlament andis kõigile volinikele rohelise tule. Postimees, 20. november 2024.
- ↑ Parlament kiitis heaks Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu. Pressiteade, Euroopa Parlamendi veebisait.
- ↑ Volinike kolleegium. Euroopa Komisjoni veebisait.
