Voldemar Tuberik
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Voldemar Tuberik (vene keeles Туберик Вольдемар Хансович (poliitilises illegaalses tegevuses pseudonüüm Robert Hansu p. Nadson Надсон Роберт Хансович) [15(27. aprill 1897-1942(?), oli Eestimaa Kommunistliku Partei partei ning komsomolitegelane.
Voldemar Tuberik sündis Tallinnas maalri peres.
Pärast Eesti Vabadussõda astus Eestimaa Kommunistliku Parteisse. Voldemar Tuberik oli 1920. aastal üks Eestimaa Noorte Proletaarlaste Liidu organiseerijaid ning juhatuse liige. Alates 1922 Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee liige, Kommunistliku Noorsooühingu Täitevkomitee liige.
Aastatel 1923-24 Töötas NSV Liidus NSV Liidu Välisasjade rahvakomissariaadis.
Alates 1925. aastast illegaalne Eestimaa Kommunistliku Noorsooühing Keskkomitee sekretär Eestis.
Aastail 1926-30 NSV Liidus, Leningradis asuva Julian Marchlewski nimeline Lääne Rahvusvähemuste Kommunistliku Ülikooli jaoskonna sekretär.
Aastail 1931-34 töötas Voldemar Tuberik Kominterni Täitevkomitees.
Alates 1934 oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee vastutav organisaator illegaalselt Eestis asudes; vahistati 1935. aasta 27.juulil ja mõisteti 15 aastaks sunnitööle; vabastati 1938 amnestia alusel augustis. Arreteeriti 14.08.1938 Moskvas NSVLi riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest, saadeti Erinõupidamise otsusega 10.11.1939 vastavalt KrK paragrahvidele 58-6 ja 84 viieks aastaks Sevurallagi, sealt 1.06.1942 Vosturallagi, kust vabastati 14.08.1943 tähtaja saabumisel. Leningradi linnakohtu otsusega 21.09.1956 lõpetati asi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 26.12.1957 saadeti materjalid arhiivi.
Voldemar Tuberik hukkus Teise maailmasõja ajal.