Voldemar Sassi
Voldemar Sassi (19. oktoober 1899 Raadi vald, Tartumaa – juuli 1941 Pärnumaa)[1] oli Eesti NSV poliitik ja kommunistlik ühiskonnategelane.
Voldemar Sassi oli üks kommunistliku liikumise eestvedajaid Tartus. Ta oli Üle-Eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu liige, 1922. aastast EK(b)P liige. 1923. aastal valiti ta Töörahva Ühise Väerinde nimekirjas Tartu linna volikokku.
1924. aastal mõisteti V. Sassi 149 protsessil eluaegsele sunnitööle. Vabanes 1938. aasta amnestiaga. Aastatel 1940–1941 oli ta EK(b)P Tartu Maakonnakomitee sekretär,15. maist 1941 Ametiühingute Kesknõukogu esimees.[2]
Voldemar Sassi oli II Riigivolikogu ja Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseisu liige, Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja alates 25. augustist 1940 kuni 1941. aasta juulini. 1941. aastal valiti ta NSV Liidu Ülemnõukogu liikmeks.
Voldemar Sassi hukkus Suvesõjas Nõukogude poolel võideldes Pärnumaal.[2]Viimati nähti teda elusana 8. juuli hommikul 1941 Pärnus.
Tema järgi sai nime Voldemar Sassi nimeline sovhoos.