Vjatšeslav Leedo hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vjatšeslav Leedo hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks on kaasus, milles Vjatšeslav Leedo esitas 17. aprillil 2006 Harju Maakohtule hagi AS Delfi vastu, millega taotles, et kostjalt mõistetaks välja kohtu äranägemisel õiglane hüvitis talle mittevaralise kahju tekitamise eest.

Asjaolud

24. jaanuaril 2006 avaldas internetiportaal Delfi artikli „SLK lõhkus plaanitava jäätrassi“. Vaidlusalusel artiklil oli 185 kommentaari, millest 20 rikkusid hageja isiklikke õigusi, alandades tema au ja inimväärikust. Kommentaaride hulgas oli otseseid ja tõsiseid ähvardusi Leedo pihta, mis põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust jne. Vjatšeslav Leedol on suur mõju avalikku veoteenust osutavas äriühingus, mis lõhkus mandri ja saarte vahele plaanitava jäätee. Leedot häiris artikli kommentaariumis ligikaudu 10% kommentaaridest, mille otsene kontekst on ettevõtja kui avaliku teenuse osutaja tegevus avalikkuse ees ning need ei puuduta otseselt hageja väärikust ja mainet.

Delfi on loonud ja teinud avalikkusele kättesaadavaks tehnilise lahenduse, mille kaudu saab avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare. Seega on kostja võlaõigusseaduse sätete järgi kommentaaride avaldaja ja vastutab nende avaldamise tagajärgede eest. Portaalil on võimalik haldajana kontrollida kommentaaride avaldamist ja neid kõrvaldada. Delfi on valinud aga kulude kokkuhoiu tõttu tehnilise lahenduse, mille kohaselt tehakse vaid kommentaaride automatiseeritud eelkontrolli.

Delfi (kostja) hagi ei tunnistanud, tuues põhjuseks, et internetiportaali kasutajate lisatud kommentaarid salvestuvad automaatselt pärast kommentaari sisestamist ilma igasuguse kontrolli või tsensuurita ning on seeläbi kättesaadavad kõigile portaali külastajatele. Portaalipidajad ja traditsiooniline ajakirjandus on seisukohal, et kommentaaride kirjutajad ka vastutavad oma kommentaaride sisu eest. Samuti ei tulene seadusest, et internetikommentaaride toimetamata jätmine tähendab kommentaaridega nõustumist või soovi need avalikustada.

Menetluskäik

17. aprillil 2006 esitas Vjatšeslav Leedo Harju Maakohtule hagi AS Delfi vastu, milles palus kostjalt välja mõista kohtu äranägemisel õiglase hüvitise mittevaralise kahju hüvitamiseks. 25. juunil 2007 jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata, kuid 22. oktoobril 2007 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtuotsuse ning saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Teisel vaatlusel leidis maakohus, et Delfile kuulub vastutus oma internetilehel avaldatud kommentaaride eest ning tema tegevus ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna Eesti kohtupraktikas ei oldud seni kujundatud seisukohta internetiportaali pidaja vastutusest kommentaaride ees, lähtuti Saksamaa kohtupraktikast, kus portaalipidaja kannab vastutust nii anonüümsete kui ka avaldajana identifitseeritavate kommenteerijate avaldatu eest. Ehk Delfit tuleb käsitada kommentaaride avaldajana.

Kohus pidas usutavaks ka Leedo väiteid, et kommentaarid põhjustasid talle negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust ja töövõime langust, kuna vaidlusalusest artiklist ajendatud kommentaarid peavad silmas kommenteerijate omakasu ja rahuldavad vajadust keelepeksu järele. Kohus märkis, et kommentaaride väärtushinnangud on spekulatiivsed, need ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Kommentaarides ei diskuteerita enam teema üle, vaid solvatakse lihtsalt massimeedia vahendusel hagejat. Tegemist on õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjusel ei olnud hageja au teotamine õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusevastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega.

Rikkumist peeti raskeks, sest kommentaaride sisu oli räige, kommentaarid avaldati üleriigilise levikuga meediaväljaandes ja need rippusid üleval 24.01.–09.03.2006.

27. juunil 2008 rahuldas Harju Maakohus hagi ning mõistis Delfi AS-lt Leedo kasuks välja 5000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonikaebuse Delfi, kuid 2008. aasta 16. detsembri otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus täheldas, et maakohus on leidnud õigesti, et kostjale saab ette heita tegevusetust, st Delfi lasi avaldada kommentaare neid enne kontrollimata või ilmumise järel kõrvaldamata.

Kassatsioonikaebuse nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada jättis Riigikohus 10. juunil 2009 rahuldamata.

Euroopa Inimõiguste Kohus

4. detsembril 2009 esitas Delfi Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse, tuginedes sõnavabaduse kaitsele. Euroopa Inimõiguste kohus leidis ühehäälselt, et Delfi pidamine kommetaaride eest vastutajaks ei kujuta endast ebaproportsionaalset sõnavabaduse riivet.

Delfi otsustas seepeale minna Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkogu ette. Suurkogu leidis nagu Eesti Vabariigi Ringkonnakohus, et Delfi ei ole kommentaaride passiivne vahendaja, vaid ta teeb kommentaaride üle märkimisväärset kontrolli. Selle tõenduseks peeti ka asjaolu, et Delfi kutsub, oma majanduslikest huvidest lähtuvalt, inimesi lugusid kommenteerima.

Suurkogu nõustus seega Eesti kohtute otsustega – Delfi on koos kommentaaride tegelike autoritega kommentaaride avaldaja, mis tähendab, et ta vastutab ka nende sisu eest. Suurkogu hinnangul ei olnud kommentaare vaja isegi enne avaldamist kontrollida, piisanuks kui Delfi oleks avaldatud solvavad kommentaarid kiiresti eemaldanud, ei saaks Delfit pidada vastutavaks. Suurkogu hinnanguks jäi, et Delfi poolt rakendatavad meetmed solvavate kommentaaride vältimiseks ei olnud piisavad ning selle tõestuseks peeti ka asjaolu, kus äärmiselt solvavad kommentaarid olid portaalis üleval kuus nädalat enne, kui need kannatanu taotlusel maha võeti.

16. juunil 2015 tegi Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkogu otsuse asjas AS Delfi Eesti Vabariigi vastu, mis sarnaselt kõigi eelnevate kohtuinstantsidega kinnitas, et Delfi oli vastutav enda portaalis avaldatud kommentaaride eest.