Virve Tiirmaa
Virve Tiirmaa (sündinud Kurvits; aastatel 1946–1956 Koost; 25. veebruar 1925 Tartu – 4. jaanuar 2025 Tartu) oli eesti arhitekt.
Ta lõpetas 1943. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi, 1945. aastal Tallinna Ehitustehnikumi, õppis samast aastast Tallinna Polütehnilise Instituudis, mille lõpetas 1952. aastal arhitektina.
Ta töötas 1952–1953 Eesti Projektis ja 1954–1984 Tartu peaarhitekti tootmisgrupis.
Ta on projekteerinud L-kujulisi elamuid Tartus Nisu ja Veeriku tänava vahel[1] ning planeerinud Tartu ja Lõuna-Eesti väikelinnade Võru, Põlva, Räpina, Elva, Otepää, Jõgeva, Mustvee ja Kallaste eramurajoone.
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli pedagoog ja sordiaretaja Aleksander Kurvits, vend oli jurist ja tõlkija Ülo Kurvits.
Koos oma teise abikaasa Udo Tiirmaaga elas ta Tammelinnas ja nad käisid tihti kirikus.[2]
Ta on teadaolevalt kõige vanemaks elanud eesti arhitekt.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Raimu Hanson. "IN MEMORIAM ⟩ Suri arhitekt Virve Tiirmaa". Tartu Postimees, 7. jaanuar 2025
- ↑ "Udo Tiirmaa peab lugu Jumala ja inimese kätetööst". Eesti Kirik, 11. november 2015
Tema kohta
[muuda | muuda lähteteksti]- Oleg Kotšenovski. "Tiirmaa (s. Kurvits, 1946-56 Koost), Virve, arhitekt". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 527
- Raimu Hanson. "IN MEMORIAM ⟩ Suri arhitekt Virve Tiirmaa". Tartu Postimees, 7. jaanuar 2025