Viru-Jaagupi koolimaja

Viru-Jaagupi Koolimaja

Viru-Jaagupi koolimaja asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Viru-Jaagupi asulas.

Koolimajas tegutseb noortekeskus, raamatukogu ja teeninduskeskus.

Viru-Jaagupi Noortekeskus

Viru-Jaagupi Noortekeskus alustas tegutsemist samas hoones 1. aprillil 2003. Noortekeskus tegutseb II korrusel. Noortekeskuse juhataja on Valentin Kurka.

Viru-Jaagupi Raamatukogu

Viru-Jaagupi Raamatukogu on tegutsenud koolimajas 2005. aasta algusest. Siis asus raamatukogu III korrusel.

2022. aastal remonditi Viru-Jaagupi koolimaja esimesel korrusel olevad vanad muuseumi ruumid, et sinna saaks kolida raamatukogu.

14. veebruaril 2023 oli raamatukogu pidulik avamine esimesel korrusel.

Raamatukogu direktor on Ülle Rajamart.

Viru-Jaagupi teeninduskeskus

Vastavalt Vinni, Laekvere ja Rägavere valla liitumisel sõlmitud ühinemislepingule on elanike paremaks teenindamiseks moodustatud piirkondlikud teeninduskeskus Viru-Jaagupisse (vana nimega Viru-Jaagupi Osavald).

Haldusjuht Viru-Jaagupi, Roela ja Tudu piirkonnas on Nele Aart.

Ajalugu

Kool asutati 1908. aastal ning koolimaja projekti valmistas Julius-Osvald Kalkun-Kaljuvee (1869–1940), kes oli ka esimene koolijuht.

Uue koolimaja ehitusraha saamiseks koguti annetusi kogu kihelkonnast, pandi toime näitusmüüke ja loteriisid ning korraldati pidusid. 1908. aasta kevadel pandi pidulikult nurgakivi ja maja valmis 1908 oktoobri lõpus.

Raskustest hoolimata ehitati suur kahekorruseline kivihoone valmis poole aastaga. Ümbruskonna inimesed aitasid materjali tasuta veoga. ”Koorem koorma järele veeti elanikkude poolt suure ja ruumika koolimaja ehitamiseks materjalid kokku, ilma et keegi selle eest tasu oleks küsinud” kirjutati 19.06.1928. aasta ”Virulases”.

Koolimaja valmimisega täitus ümbruskonna inimeste suur soov, mille väljendas Jaan Metsik: ”Annaks taevas, et mõnigi Viru-Jaagupi kihelkonna mees ehk poisijõmpsikas võiks öelda: ”Mul on tee hariduse allikate juurde lahti, mul pole tarvis iga mehe ees hariduse pärast punastada.” Kool kujunes kolmeklassiliseks kõrgemaks algkooliks. Koolimaja oli ruumikas kolmeklassilise kooli jaoks. Kolm klassiruumi asusid II korrusel; samas olid ka poiste magamistuba (praegune saal), riidehoid ning õpetaja elutuba. Koolimaja I korrusel asusid klassijuhataja jaoks ruumikas kolmetoaline korter, kooli kantselei, tuba ühele õpetajale, tütarlaste magamistuba, köök ning sahvrid.

1908. aastal valminud hoones töötanud kooli nimed

• Viru-Jaagupi Noorsoo Kasvatuse Seltsi Kool (1907) 1908–1919
• Viru-Jaagupi Algkool 1919–1940
• Viru-Jaagupi Mittetäielik Keskkool 1940–1941
• Viru-Jaagupi 7-klassiline Kool 1944–1957
• Viru-Jaagupi Keskkool 1957–1965
• Viru-Jaagupi 8-klassiline Kool 1965–1988
• Viru-Jaagupi 9-klassiline Kool 1988–1991
• Viru-Jaagupi Põhikool 1991–1997
• Viru-Jaagupi Algkool 1997–2001

Koolijuhid

KOOLIJUHID VIRU-JAAGUPIS

• 1907–1910 J. Kalkun(Kaljuvee)
• 1910 R. Matiesen
• 1910–1912 M. Kuhlberg
• 1912–1913 A. Koch
• 1913–1919 A. Turp
• 1919–1920 M. Suigussaar
• 1920–1922 V. Käär
• 1922–1923 M. Posti
• 1923–1926 V. Labo
• 1926–1951 V. Raud
• 1951–1953 E. Laud
• 1953–1986 V. Taremaa
• 1986–1990 V. Tyrnpuu
• 1990–1997 K. Lina
• 1997–2000 M. Malmberg
• 2000–2001 T. Randalainen

Viru-Jaagupi Noorsoo Kasvatuse Seltsi Kool (1907) 1908–1919

Kool kujunes kolmeklassiliseks kõrgemaks algkooliks. Koolimaja oli ruumikas kolmeklassilise kooli jaoks. Kolm klassiruumi asusid II korrusel; samas olid ka poiste magamistuba (praegune saal), riietehoid ja õpetaja elutuba.

Koolimaja I korrusel asusid klassijuhataja jaoks ruumikas kolmetoaline korter, kooli kantselei, tuba ühele õpetajale, tütarlaste magamistuba, köök ning sahvrid. Õpetajatele maksti palgaks 300-400 rubla, koolijuhatajale 500–600 rubla. Lisaks sellele prii küte ja valgustus, kasutada anti ka aiamaa.

Esimeseks koolijuhatajaks sai Julius-Osvald Kalkun-Kaljuvee (1869–1940), kes sai tuntuks mitmekülgse tegevuse kaudu: õpetaja, õpikute autor, teadlane. Ta jõudis R. Meieryst varem Kaali kraatri meteoriitse tekke oletuseni. Õpetaja Kaljuvee oli ka muusikameeskoorijuht, juhatades Viru-Jaagupis asutatud laulukoori, laulis ise Eesti Meeskooris ja oli viimase auliige.

Kuus aastat juhatas kooli Hans Turp, kes külastas 1960. aastail Jaagupi kooli ja kinkis maali. Ta tegutses ka kunstnikuna. Enne Viru-Jaagupisse tulekut oli ta lühikest aega ka Viljandis ajalehe Olevik toimetaja. H. Turp oli hea kõnemees ja armastatud õpetaja. 1911/12. õppeaastal oli Viru-Jaagupi esimeseks töökohaks hilisemale akadeemikule, ajaloolasele Hans Kruusile. Kõrgema emakeelse kooli asutamine Viru-Jaagupisse oli iseenesest suur samm ümbruskonna rahva hariduselus, vastu võeti vallakooli III klassi lõpetanuid eksamitega. 1910/11. õppeaastast alates hakati kooli vastu võtma ka õpilasi, kes olid kaks aastat vallakoolis käinud.

Viru-Jaagupi Noorsoo Kasvatuse Seltsi auliikmed

• Georg Stackelberg Kütist (kahekordne auliige)
• Marie Stackelberg Kütist
• Herman von Krause Injust
• Arthur Hoffmann Viru-Jaagupist
• Anna Hoffmann Viru-Jaagupist
• Julius Juhanson Rakverest
• Martin Okas Rakverest
• Peeter Lokk Kütist
• Daniel Palgi Kütist (auesimees)
• Tönis Siil Võhust

Viru-Jaagupi Algkool 1919–1940

Viru-Jaagupi Noorsoo Kasvatuse Seltsi Kool võeti 1919. aastal avalikkude algkoolide võrku.

Koolielu majandusliku külje korraldamine jäi Küti vallavalitsuse hooleks. 1920. aastal sõlmiti vallavolikogu ja seltsi juhatuse vahel leping, mille kohaselt selts andis maja vallale üürile 6-klassilise algkooli sisseseadmiseks.

Hoolekogu otsustas ehitada koolimaja pööningukorrusele kaks tuba, mis 1922. aasta suvel korraldatud peo sissetulekuga valmiski: üks tuba õpetaja korteriks ja teine poiste magamistoaks.1922. aastal ehitati ka koolile laut.1927. aastal pandi pilpakatus. Kuni 1926. aastani oli internaadis isegi üle 60 õpilase. Järgnevatel aastatel see vähenes kahekümneni. Põhjuseks oli 6-klassiliste koolide avamine Kulinal ja Vinni-Pajustis. Viru-Jaagupi kõrgemas algkoolis käisid õpilased Kulinalt, Voorelt, Kehalast, Kütist, Koeraverest. Oli ka õpilasi väljastpoolt Küti valda. Järsult tõusis õpilaste arv 1930/31. õ.-a., kui suleti Voore ja Kehala algkool. Sellest aastast peale töötasid Viru-Jaagupis kõik kuus klassi. Õpetajate kaader jäi püsivamaks 1925. aastast. Kauaaegne Virumaa I jaoskonna koolinõunik Mart Meos oli õpetajate suhtes väga nõudlik Kooli püüdis ta tulla ootamatult ja küsitles ka ise õpilasi. Koolinõunike 1921/22. õ.-a. kontrolli tulemuste põhjal liigitati õpetajad headeks, rahuldavateks, nõrgapoolseteks ja hooletuteks. Heade hulka kuulus Viru-Jaagupist Matilde Posti ja Kehala algkooli,1930. aastast Viru-Jaagupi kooli õpetaja Hindrik Vasmann. Koolinõunik jäi rahule ka 1923. aastal koolijuhatajaks valitud Voldemar Labo tööga.

Pikka aega töötasid koolijuhataja V. Raud ja õpetaja I. Soone, kes omandasid väsimatu tööga ja ümbruskonna kultuurielust osavõtmisega lastevanemate lugupidamise ja rahulolemise. V. Raud juhtis segakoori 25 aastat.

Küti ja Roela valla õpetajatele korraldati näidistunde V-Jaagupis, kus pidid tunde andma neil kordadel ka teiste koolide õpetajad. Püüded koolinõuniku rahulolu ära teenida tõid kaasa koomilisigi juhtumeid. Nii kaotas Voore õpetaja A. Alaküla teel koolimajja koduloo näidistundi kaasavõetud kassi, keda seejärel püüdis terve koolipere. 1930. aastal kehtestati 6-klassiline koolikohustus.

1922/23. õppeaastal asutati Viru-Jaagupi koolis Noorte Punase Risti osakond, kuhu kuulus 95 liiget. Organisatsiooni juhatus oli õpetajatele abiks korra ja viisakuse järelevalvel.1925. aastal asutati koolis õpilaste karskusring, mis kandis nime Lootusring. Anti välja oma ajakirja Sõudja, mis sisaldas peamiselt karskussisulisi ja ilukirjanduslikke palasid. Eesti Karskusliidu instruktorid korraldasid sageli koolimajas kõneõhtuid, kus räägiti ka haridustööst.

1934/35. õppeaastal asutati rühm Noored Kotkad.1935–1940 oli liikmeid 20–30. 1937/38 loodi ka kodutütarde rühm.

Õpilaste koolipeod isetegevusettekannetega olid Viru-Jaagupi koolis traditsioonilised. Koolijuhtajad V. Käär, V. Labo ja V. Raud õpetasid koori ja soololaule. I. Soone erialaks olid võimlemisettekanded ja tantsud. Eesti keele õpetaja J. Kippar õpetas näidendeid ja deklamatsioone. Hiljem spetsialiseerus näidenditele I. Soone, kasvades sel alal Viru-Jaagupis ületamatuks. Erilist tähelepanu pälvis näidend ”Väike džunglinõid”. Pidudest saadud rahaga korraldati lõpuklassi õpilastele ekskursioone Peipsi äärde, Tartusse, Tallinna jm.

25. septembril 1932 tähistati pidulikult kooli 25. aastapäeva ühes Noorsoo Kasvatuse Seltsi ja kohaliku laulukooriga.

Kooli ja kodu vahelisi suhteid korraldas hoolekogu, kuhu kuulusid peale Noorsoo Kasvatuse Seltsi ja õpetajate ka lastevanemate esindajad. Hoolekogu tegeles peamiselt majanduslike küsimustega, nagu toetuse jagamine kehvematele õpilastele, pidude korraldamine, remont jm.

Aastail 1924–1934 oli kooliteenijaks Jaan Martins, 1. maist 1934 kuni selle perioodi lõpuni Oskar Vilu, kes oli tubli töötaja ja tegeles ka noorkotkastega.

Sõja-aastad

1940. aastal jäid tööle endised 3 õpetajat. 1941. aastal lahkus L. Rünkla. Tema asemele tuli Elfride Raudsepp. III klassist hakati õpetama vene keelt, mis 1941. aastal asendati saksa keelega. Õppeaastad olid lühemad,1943/44 kestis vaid 4 kuud. Kooli õnneks oli see, et majas asus ainult staap, seetõttu ei saanud koolimaja kannatada. Kooli inspekteeris endiselt M. Meos, kes ajavooludega kaasas ei käinud, vaid huvitus õpilaste teadmistest.

VIRU-JAAGUPI 7-KLASSILINE KOOL 1944–1957

1944. aastal kool suurenes, kuna juurde tuli 7. klass. Klasse oli nüüd 7, komplekte 4. Nii kasvas ka õpetajate arv viieni. Matemaatikat, füüsikat, keemiat ja poiste kehalist kasvatust hakkas õpetama Heino Vaasma, kes muretses koolile rööbaspuud, võimlemiskangi, trapetsi ja matid. Samal aastal asus lapsi õpetama ka Maire Randla. 1948. aastal jäi haiguse tõttu eemale E. Raudsepp, lahkus ka Maire Randla. Et peagi töötas kool viiekomplektilisena, siis alustas peale RÕS-I lõpetamist tööd õpetajana ja vanempioneerijuhina Aliise Vaasma (Siiber), algklassides Agnes Karik ja Mart Kornet. A. Kariku asemele tuli 1949. aastal Silva Laur (Pihlak). Suured muudatused toimusid 1950. aastal, mil kadusid liitklassid, õppealajuhatajana asus tööle Leida Ilves, õpetajatena Ivi Laud (Raudsepp), Endel Laud, Asta Kuristik (Ainumäe), Valve Pärn, Ella Jürgen ja Maimu Puusaar, kes kahe kuu pärast küüditati. Esimeseks kõrgharidusega õpetajaks sai Tiiu Goidin, kes 1952. aastal hakkas korraldama kehakultuuritööd. 1951. aastal vabastati töölt direktor Voldemar Raud, asemele määrati Endel Laud, kelle omakorda vahetas välja 1953. aastal Vello Taremaa. Koolil oli häid saavutusi töökasvatuses, distsipliin oli hea, klassiväline töö edukas. Kehakultuuri kollektiiv asutati koolis 1944. aastal. Selle juhendajateks olid Heino Vaasma ja Ida Soone, 1950. aastal E. Laud, I. Soone ja 1953. aastast Vello Taremaa, mil hakati ehitama kooli juurde võimlemislinnakut ja spordiväljakut. aastatepikkuse töö tulemusena kasvatas I. Soone võimlemis- ja tantsurühma, kes saavutas silmapaistvaid tulemusi rajooni ja vabariigi ulatuses. Teistest aladest olid paremal järjel suusatamine, võrkpall ja male. Rakvere rajooni koolinoorte malevõistlustel saavutas võistkond I koha. Tublid maletajad olid J. Inno ja K. Lillepuu. agaralt tegutsesid veel naturalistid A. Kuristiku, kirjandusring L. Ilvese, tehnikaring E. Laua, Punane Rist M. Külari, H. Kalviku ja velsker K. Pendi juhendamisel. Endiselt oli au sees näidenditega peod. 1951. aastal esineti E. Schwartzi neljavaatuselise näidendiga “Lumekuninganna”, kus tegelasteks nii õpilased kui ka õpetajad. Märkimisväärt olid Ivi Laua valmistatud dekoratsioonid. Ikka I. Soone juhtimisel sai 1955. aastal lavaküpseks A. Kitzbergi “Neetud talu”. Selles esinesid eranditult kõik õpetajad. Rakvere rajooni õpetajate isetegevuse ülevaatusel saavutas lavastus I koha. Parim saavutus pioneeride isetegevuses oli nukuteater, mis asutati 1955. aastal. Õpetajad tulid pühapäeviti koolimajja nukke tegema. Esineti näidenditega “Mašake ja karu”, Landau ”Lumehelbekese kool”, E. Toona “Okasroosike”. Lavastused said rajooni ülevaatusel karika. Ikka õpetajaks Ida Soone ja dekoratsioonide meistriks Ivi Laud. Pioneeridel oli väärt võistlus ”Osavad käed, tööle!”, mis kestis kogu õppeaasta. Kokkuvõte tehti kevadel.

Lühemat aega töötasid koolis Mare Külari, Helve Kalvik, Heino Moosaar, Aarne Raigna, endine õpilane Kalju Lillepuu.

VIRU-JAAGUPI KESKKOOL 1957–1965

Aega, mil Viru-Jaagupis Keskkool töötas, võib teatud mõttes võrrelda haridusseltsi kooli asutamise aastatega, sest ümbruskonna inimesed olid nagu tõusulaine harjal: palju toredaid õppimis- ja teotahtelisi noori, kes andsid tooni kogu ümbruskonna kasvavale põlvkonnale, palju kõrgema haridusega noori õpetajaid. Elu pulbitses. Viru-Jaagupi 7-a kool oli sobivaim ümberkaudsetest koolidest keskkooli avamiseks: koolimaja avaram kui mujal ja koolil oli mõningaid võimalusi töökasvatuseks: oli rajatud kooliaed, sisustatud poiste töötuba ning füüsika, keemia ja loodusteaduste kabinet. Üks klassiruum saadi juurde ühisköögist ümberehituse teel, teine direktori korterist. Kooli parimaks hooneks sai 1964. aastal pastoraadist ümber ehitatud internaat.

1958. aastal alustati sooja kasvuhoone ehitamist. 1959. aastal rajati korvpalliväljak ja ehitati uus võimlemislinnake. 1963. aastal asfalteeriti koolimajaesine. Suureks sündmuseks oli 1963. aastal koolile autobussi saamine.

Keskkooli avamine tõi Viru-Jaagupi kooli jälle 7–30 km kauguselt lapsi, kes elasid internaadis, keskkooli ajal isegi üle 100 lapse. 1960. aastast peale töötas 2 pikapäevarühma. Maitsva toidu keetis kokk A. Timur. Kooli direktoriks jäi 4-aastase juhistaažiga 28-aastane Vello Taremaa, õppealajuhatajaks aasta vanem Alise Vaasma. 1961. aastal tuli üheks aastaks õppealajuhatajaks Harald Plink, kelle vahetas välja Lea Tõnisson. Viimane viidi kahe aasta pärast Võiperesse direktoriks ja taas asus ametisse A. Vaasma. Õpetajate liikuvus keskkooli aastail oli suur. 1957–1965 tuli 36 õpetajat, kellest pikemaks ajaks jäid tööle ainult Meida Inno, Maie Klammer, Ilme Tamm, Mia Tikop, Helgi Kaljend, Linnart Kaljend, Helle-Kaja Pohlak, Aino Vainomets. Üldiselt oli õpetajate kollektiiv töökas ja elurõõmus. 1963. aastal kooli kontrollinud haridusosakonna inspektorid leidsid, et ViruJaagupi keskkooli õpetajate kollektiiv on põhiliselt noor, teotahteline ja võimekas. Hakati korraldama pedagoogilisi konverentse, kus õpetajad esinesid uurimistöödega. Töö kandis vilja: õpilased sooritasid edukalt sisseastumiseksameid tehnikumidesse ja kõrgkoolidesse. Keskkooli lõpetas 5 lendu –102 lõpetajat, neist kuldmedaliga I lennust Heli Altvälja ja hõbemedaliga Arvo Vilu ning IV lennust Anne Viires. Viiendik alustas tööd õpetajatena. Klassiväline töö oli edukas: 1962. aastal rajati liuväli, energiline L. Kaljend juhendas nii korvpalli, jalgpalli, suusatamist, kergejõustikku. M. Inno juhendatud kirjandusring organiseeris meeldejäävaid ülekoolilisi kohtumisi kirjanikega, kõnevõistlusi. 1961. aastal ilmus trükist almanahh ”Võrseid Viru Väljadelt”, korraldati kirjanduslik kohus romaani ”Külmale maale” põhjal .Ringisisene töö oli huvitav A. Kuristiku juhitud naturalistidel. Viljakalt tegutses näitering I. Soone juhatusel. Lavastati V. Rozovi ”Õnn kaasa” ja ”Rõõmu otsinguil”; V. Vigante ”Igavesti haljad palmid”, dramatiseering O. Lutsu ”Kevade” järgi jt. Kooli rahvatantsuring sai jalad alla 1960. aastal, kui seda asus juhtima Malle Neemaru. Koolis töötasid nais-, sega- ja meesrühm. Peale nende tegutsesid lasterühm T. Rentiku ja mudilasrühm P. Taremaa juhtimisel. 1957. aastast alates peeti koolis sanitaaralaseid võistlusi. Lastevanemate abi kooli majandamisel oli suur. Väike Viru-Jaagupi Keskkool täitis lühikese aja vältel küllaltki olulist osa ümbruskonna noorte haridustaseme tõstmisel. Kooli tollane sulgemine tekitas teatud nurinatki ümbruskonnas. Kõrgkoolis omandas elukutse 27% lõpetajatest. Kõige rohkem 50% lõpetajatest omandasid kõrghariduse viimase lennu lõpetajad, sealhulgas 1 teaduste kandidaat. Õpetajate kasvatajatena asus tööle 21 lõpetajat. Küllap olid omajagu ”süüdi” selles kooli toredad suhted õpilaste ja õpetajate vahel.

VIRU-JAAGUPI 8-KLASSILINE KOOL 1965–1988

Seoses keskkooli likvideerimisega jäid kaheksaklassilise kooli tegevuseks soodsamad tingimused: ruumid, õppevahendite baas, kuid ehitustöid jätkus. 1972. aastal avati internaadimajas klass koolieelikute õpetamiseks, samal aastal seati üles pump ja vihmutusseadmed, 1973. aastal said jooksurajad uued telliskivipurukatted, 1976. aastal kohandati endine leerimaja algklasside tööks, 1984. aastal ehitas Vinni NST kooli juurde väliujula, mis oli ainulaadne kogu vabariigis.

Õpilaste arv kõikus 160–180 vahel. Esimene õpilastele mõeldud autobussiliin seati sisse 1969/70. õppeaastal. Internaadi õpilaste arv vähenes tunduvalt, kuid pikapäevarühm oli 1,5, sest õhtused bussiootajad said koolis õpitud ja mõnusalt aega veedetud õpetajate M. Tikopi ja A. Vainometsa käe all. Endiselt oli raskusi toitlustamisega. Õpetajate kollektiiv on olnud üksmeelne, teotahteline ja optimistlik. 1980. aastal sai Mia Tikopist Eesti NSV teeneline õpetaja, 1982. aastal anti talle õpetaja-metoodiku nimetus. Vanemõpetajaks said Pilvi Taremaa ja Maret Malmberg, II järk omistati kutsetöös Aliise Vaasmale.

Suursündmuseks oli koolis 23. oktoober 1965 – mälestuskivi avamine äsjarajatud pargi sissekäigul kunstnike Kristjan ja Paul Raua sünnikohas endises Tahu talus.1966. aasta kevadel istutati kivi juurde õunapuu ja pihlakas, mis olevat seal kasvanud.

1985. aasta suvel tähistati hilinenult kooli 75. aastapäeva. Esines Ferdinand Veike nukkudega. Kooli ajaloost tegi kokkuvõtte A. Vaasma. Direktor Vello Taremaa oli organiseerinud toitlustamise kõigile osavõtjatele. Kohal oli üle 200 inimese. 1988. aastal tegi Viru-Jaagupis telesaadet Juhan Aare ”Kodukandilood-Viru-Jaagupi”, kus esinesid ka õpilased ja õpetajad.

Rõõmu valmistasid silmapaistvaid tulemusi saavutanud õpilased rajooni olümpiaadidel: 1977. a. VI kl. Ain Inno I koht ajaloos ja matemaatikas (õp. I. Mägi), 1981. aastal võitis Eve Vilu kirjandivõistluse (õp. M. Malmberg), 1982. a. Tiit Jors VII kl. matemaatikas I koht, hea esinemine vabariigis (õp. Rein Murs), 1984. aastal saavutas Elo Malmberg VIII kl emakeele olümpiaadil võidu (õp. A. Vaasma),1987. a.Kristi Malmberg I koht emakeele olümpiaadil (õp. M. Malmberg), 1988. a. autasustati Tartu Riiklikus Ülikoolis oma grupis parima emakeele olümpiaadi töö autorit Silja Savimäge ja juhendajat A.Vaasmat. 1986. aastal saavutati võrkpallis I koht rajoonis, II koht vabariigis (õp. Ü. Vaasma). Kauaaegse suurepärase töö eest Punase Risti organisatsioonis autasustati vabariiklikult õp.H.-K.Pohlakut. Õpetajad esinesid metoodiliste uurimustega edukalt koolis, rajoonis ja vabariigis.

Pioneeritöö kujunes kogu klassi, kooli ühiseks klassiväliseks tööks: matkad, rahvaste sõpruse peod, kus olid eranditult kõik õpilased tegelased. Vanempioneerijuhid H. Kaljend, E. Kruve, M. Malmberg, 1979. aastast S. Taremaa püüdsid igaüks tuua tegevusse uut. Tore traditsioon, mis kohe seostus Linnart Kaljendi nimega, olid õpilaste puhkelaagrid Peipsi ääres. 1975/76.õ.-a.saavutati sõjalis-sportlikus mängus ”Põuavälk” I koht 8-klassiliste koolide arvestuses.

Igal aastal käis kogu koolipere suusamatkal Mustjärvel, toimusid klassidevahelised turniirid jalg-, korv- ja võrkpallis, males, kabes. Aastaid oli au sees uisusport oma liuväljal. 28.oktoobril 1976 suri 39-aastane õpetaja Linnart Kaljend, kes oli vägevalt vedanud muusika- ja spordielu koolis. Tema asemele tuli kõrgkoolist Ülle Vaasma, kes pööras erilist tähelepanu võimlemisele. Meeldejääv oli 1980. aasta oma olümpiamängudega koolis, kus kõik oli nagu päris olümpial. Preemiaekskursioon viis võitjad Pirita Purjespordikeskusesse. Kodu-uurimisega hakati tegelema 1977. aastal M. Tikopi juhendamisel. Järgmisel aastal hakkas juhendama ka A. Vaasma. Sellest alates on õpilased alati esitanud oma töid ka vabariiklikel konverentsidel. Korduvalt esinesid Indrek Vaasma, Priit ja Tiit Jors, Eve Vilu, Ulve Nirk, Enel Vitsut, Kaili Mägi, Ave Tõnne, Signe ja Silja Savimägi, Merje Müürisepp, Margit Rajaste, Eneken Mikenberg, Kristin Matt, Kirsti Laherand, Tiina Vilu, Riina Pillesson, Evelin ja Urmas Krihvel, Alla Basmanova, Marina Pettai, Tanel Vaasma, Kerli Udu, Laili Laaspere. 1983/84. ja 1984/85. õppeaastal töötas kool õppealajuhatajata, A. Vaasma siirdus pensionile. 1986. aasta 1. septembril saadeti pidulikult kauaaegne koolijuht Vello Taremaa väljateenitud aastate pensionile, direktoriks sai Üllar Türnpuu, õppealajuhataja koha võttis vastu Maret Malmberg, kelle vahetas 1987. aastal välja Rein Murs. Ringe on juhendanud järgmised õpetajad-juhendajad:

• Ivi Laud – kunstiring, kooli näidendite dekoraator, kooliruumide kunstnik, aia juhataja
• Asta Kuristik – naturalistide ring, õppe-katseaia asutaja-juhataja
• Pilvi Taremaa – mudilaste rahvatantsuring
• Helgi Kaljend – mudilaskoor, rahvatantsuring
• Linnart Kaljend – spordiringid, orkester, ansamblid
• Lea Undrits – fotograafia
• Helle-Kaja Pohlak – Punase Risti Organisatsioon, vene keele ring
• Iira Mägi – rahvatants
• Maret Malmberg – kirjandusring, raamatusõbrad
• Ülle Vaasma – spordiringid
• Jaak Kaseväli – poiste käsitöö
• Rein Murs – tehnilised vahendid
• Silva Taremaa – sõnakunst
• Vello Taremaa – spordiringid, poiste käsitöö
• Aliise Vaasma – kirjandusring, kabe, kodu-uurimine
• Meida Inno – etnograafiaring, kodu-uurimine, saksa keele ringiga organiseeris laialdase kirjavahetuse Saksa DV õpilastega.

VIRU-JAAGUPI 9-KLASSILINE KOOL JA PÕHIKOOL 1988–1997

1988. aastal toimusid jälle muudatused kooli juhtkonnas: lahkus õppealajuhataja Rein Murs Vinni Keskkooli, asemele määrati Kalle Lina.

Alustasid tööd Vaeküla Eriinternaatkooli kolm klassi: III,IV,V, mistõttu õpetajate – kasvatajate arv kasvas 28-ni. Et Vaeküla õpilased olid ülekasvanud ja allusid halvasti korrale, muutus koolimaja kärarikkaks. Seoses Vinni-Pajusti Keskkooli avamisega vähenes õpilaste arv tunduvalt, väikese valiku tõttu oli raskusi võistlusteks ja olümpiaadideks ettevalmistamisel.

Eriliselt liigutavaks päevaks oli 24.03.1989: kiriku juures küüditatutele mälestuskivi avamine. Vabariigi elus toimuvaid pöördelisi sündmusi valgustati pidevalt. Septembris toimunud nn.laulvast revolutsioonist lauluväljakul Tallinnas võttis osa 9.klass.1989. aastal oli kohtumine Rootsi kooliõpilastega, kes esinesid lavastusega ”Jeesuse elu”. Jätkusid teatrite ühiskülastused, kodu-uurijate esinemised konverentsil.24.06.1990. a. toimus surnuaial Viru-Jaagupi kihelkonna langenud sõdurite mälestussamba taasavamine. Õpilased olid auvalves, sõnavõtuga esines A.Vaasma. Kohe pärast õppetöö löppu algas keskkütte radiaatorite paigaldamine koolimajas.

1991. aastal lahkus direktor Ü. Türnpuu, koolijuhiks sai Kalle Lina. Et tasandusklasse enam polnud, siis vähenes õpetajate-kasvatajate pere 17-ni.Õppealajuhtajaks jäi jälle Alise Vaasma. Kooli põhiprobleemiks oli õpilaste teotahte kasvatamine ja käitumise parandamine. Hoogne oli ringide tegevus. 2. aprillil 1991 toimus kooli kodukandipäev . Isetegevuse osas esinesid nii õpilased kui ka pensionärid-rahvatantsijad.

1991/92. õ.-a. leiti algklassidele ruumid suures majas, leerimaja tagastati kirikule, ainult I klass ja tütarlaste tööõpetuse ruumid jäid internaadimajja. Tundides püüti siduda õpetatavat ainet kohalike materjalidega . Suurürituseks kujunes piirkondlik kodukandipäev 23.06.1992. 1992. aasta sügisest jäi kool taas õppealajuhatajata ja harrastusjuhita. Hindama hakati trimestrite kaupa. Õpilaste arv vähenes aasta-aastalt , nii et tuli klasse liita. 1992. aastal jäid pensionile A. Vaasma, M. Tikop, V. Kiviaru, A. Vainomets.

1995. aastal toimus õppetöö kabinetsüsteemis, enam polnud takistuseks suured klassid. 1997. aasta 8. mail teatati Vinni Vallavalitsuse ja volikogu otsusest reorganiseerida põhikool 6-klassiliseks algkooliks, aga vahetult enne õppeaasta algust selgus, et jääb siiski ainult 4 klassi.

Nii kooli juhtkonna kui ka õpetajate sage vahetus viimastel aastatel ei mõjunud hästi kasvatustööle. Noored erihariduseta, kogemusteta pedagoogid ei suutnud end maksma panna ega leidnud sageli õigeid suhtlemisvorme, mis kahtlemata mõjutas distsipliini.

Õpetajatest ja koolist õpilaste ja kolleegide pilgu läbi. Arvamused K. Malmbergi kodu-uurimistöö ”Viru-Jaagupi kool” jaoks.

Õpetajad jäid meelde selle poolest: kui oli vaja olla hea, oldi hea, kui oli vaja olla karm, oldi karm.

Matilde Posti - õpetajaideaal. Tunnis range ja asjalik, oskas ta õpilasi maksimaalselt tööle rakendada, vabal ajal oli aga meid mõistev lähedane inimene.

Alise Jänes - tal oli hea kontakt õpilastega. Eesti keele tunnid olid oodatud. Joonistamise tundi tõi oma andekuse ja oskusega palju uut.

Joosep Nipsust:ta luges õhtuti internaadis enne uinumist poistele toredaid lugusid loodusest, maast.Kui aga poisid magama jäid ja teist külge keerama hakkasid, kukkusid põrandale, sest õpetaja oli voodihaagid lahti päästnud.

Voldemar Käär-oli hea õpetaja, oskas tööle panna. aga ise läks napsi võtma, ei hoolinud, kas töö ka lõpetatud saab. Vahel kutsus klaverit mängima, et igav poleks. Pani kommikoti klaveri servale .

Julius Kippar-tema emakeele tunnid olid huvitavad,käsitles ainet elavalt ja meeldejäävalt.

Ida Soone-ta oli meie kooli süda,kes pani koolis elu käima.Meelde jäi kõrge töökuse ja nõudlikkuse poolest.Õpetajanna oli veetlevalt naiselik,energiline,ekspresiivse loomuga , erudeeritud inimene,kes väärinuks paremat saatust.Nautida võis tema tööd näitejuhina . See oli omamoodi nõudlikkuse kool ,elu väärtuste avastamine.

Voldemar Raud-range koolijuht, delikaatne meeskolleeg,huvitav isiksus.Tugeva huumorimeelega.Tema lemmikfraas ”Ich weiβ nicht,was soll es bedeuten,das ich so traurig bin.”avas temas nagu teise lüürilise elurõõmsa tasandi. alati olid oodatud V.Raua laulutunnid.Matemaatika oskas V.Raud hästi lihtsaks ja meeldivaks teha .Uut ülesannet ei andnud enne,kui õpilased olid eelmise ära lahendanud.

Herbert Salu-ta oli noor õpetaja,aga asjalik oma töös

Linda Rünkla-südamlik suhtumine väikestesse argadesse maalastesse

Heino Vaasma-sõjameheliku rühiga äärmiselt korrektne õpetaja,kes sidus õpetatavad ained tegeliku eluga.Oodatud olid tema sportvõimlemise tunnid vahenditel,kus ta mängleva kergusega meile harjutused ette tegi.Süstis õpilastesse malepisiku.Valisin tema eeskujul õpetaja ameti.

Endel Laud-igavene optimist.Väga hea matemaatikaõpetaja

Aarne Raigna-matemaatikat oskas nii õpetada,et juba tunnis sai uus osa selgeks, kodus polnud vaja õppida.

Alise Vaasma-rahulik ja heasüdamlik suhtumine õpilastesse.Õpetajaks sündinud, soe,emotsionaalne,kullahingega kolleeg

Leida Ilves-kahju,et polnud esteetika tunde.Õpetaja oli olemas.Seaduse silm ja moraalivalvur,väga hea vanem sõber

Ivi Laud-huvitavad olid tööd kasvuhoones.Meid juhendas targalt ja vaikselt .

Valve Pärn-oma põhjatu elurõõmuga aitas elumuredest jagu saada.

Silvi Vabamäe-eeskujulik isiksus ,rahulik,sõbralik,aga range.Korralekutsumiseks piisas sõrmenuki koputamisest lauale.

Aarne Kroonmäe-meenub tema muhe olemine ja tahtmine sporti teha.

Rein Vabamäe-temas meeldis otsekohesus ja hea füüsika tundmine.Tegi aine huvitavaks.

Jüri Proosa-ainult ühe aastase tööga jättis jälje:mürtsuv puhkpilliorkester ja vapustavad kehalise kasvatuse tunnid.

Laine Reim-ääretult mõistev ja lahke,kellele võis usaldada raskused ja rõõmud. ainet hästi valdav pedagoog.Suhe oma klassiga on tänaseni erakordselt soe,samuti suutis kasvatada klassis kadestamisväärse ühtekuuluvustunde.

Mia Tikop-äärmiselt mõtestatud tunnid ,kus ükski minut kaotsi ei läinud.Metoodiliselt tugev õpetaja ,kelle antud konspekte kasutati veel kõrgkooliski.Tema õpetatavad ained ei saanud kunagi õppimata olla.

Kalle Pütsep-hea organisaator ,kelle juhendamisel ehitasime koolile bussi

Meida Inno-lisaks põhjalikele kirjandustundidele korraldas huvitavaid üritusi kirjanduse, saksa keele ja esperantoringis. Tema oli see,kes alustas kodu-uurimisega:kaastööde tegemine Etnograafia Muuseumile . Kuidas ta küll jöudis korraldada nii suurt kirjavahetust õpilastele Saksa DV-ga!

Asta Kuristik-tegutses 20 aastat bioloogia õpetajana ja kooliaia juhatajana,kasvatas kümnetes õpilastes loodusearmastust ja ilumeelt

Maie Klammer-armas , nõudlik, ainet alati selgeks tegev õpetaja,kes kunagi ei pidanud raskeks õpilastega ühiseid ettevõtmisi korraldada.

Ira Mägi-särav ja andekas pedagoog.Rahvatantsurühmaga jõudsime tema juhendamisel televisioonigi esinema. Kaja Pohlak-põnevad vene keele ja ringi tunnid . aastatepikkune Punase Risti töö edukas organiseerimine.

Linnart Kaljend-ei ole vist koolimaja enne ega pärast teda helisenud laulu ja orkestriproovidest, jalgpalliväljak jooksumüdinast.Tema aega kuuluvad ka ”mammutpeod” Kehala klubis ,kus polnud saalis ühtki vaba kohta ja kus kõik õpilased olid tegelased.

Helgi Kaljend-huvitav ja ettevõtlik õpetaja ,kel jätkus aega ja tahtmist peale koolitööd tegeleda isetegevusega.

Maret Malmberg-tema ees võis hing valla olla. armastus emakeele vastu nakatas meidki .Suusa-ja jalgrattamatkad liitsid klasse.Temalt saime ka teatripisiku.

Ilme Tamm-arukas ja rahulik emakeeleõpetaja.Õpilasi mõistev ,kolleege austav

Elviine Ruben-igasugustes tingimustes suutis rahulikuks jääda.Oma eeskujuga sundis enesevalitsust säilitama ja ennast kokku võtma.

Ülle Vaasma-Ida Soone kiri”Olen ülimalt röömus,et Viru-Jaagupi koolis on niisugune noor ja nõtke kehalise kasvatuse õpetaja,kes tüdrukud graatsiliselt kõndima õpetab,võimlemise ja tantsukunsti au sisse tõstab”

Aino Vainomets-üks tõsine tööinimene

Silva Taremaa-emotsionaalne ,andekas isetegevuskavade ettevalmistaja.Julge pealehakkamisega nakatas kooliperet

Koolitädid

Elvine Raud-tegi vaiksel moel usinasti oma tööd,äratas imetlust raskustest toimetulekuga

Olga Hübner-kui palju ta küll kindaid kulutas kaevust vett vinnates ja puid saagides,et klassid puhtad ja soojad oleksid!Korrahoidmisel oli õpetaja eest.

Marta Rae ja Elli Veintrop-mõnusad koolitädid ,õpilaste murede kuulajad

Adele Timur-maitsvate toitude keetja,kes vajaduse korral tõi ka toidukraami oma sahvrist-peaasi, et õpilased söönud oleksid.

VIRU-JAAGUPI ALGKOOL 1997–2001

Viru-Jaagupi Algkool saatis välja esimest korda oma kooli lõpetajatena 4.klassi 1998. aasta kevadel ja viimased 2001. aastal.

Koolijuhtaja M.Malmbergi, õpetajate Taimi Randalaineni ja Külli Taremaa õpetamisel-kasvatamisel saavutasid õpilased toredaid tulemusi. Koolis toimusid tavapärased spordipäevad, klassiõhtud, ekskursioonid Rocca al Maresse, Viimsi Jõulumaale, ”Estoniasse” ”Puhhi” vaatama, ”Pipi” ühiskülastust Rakvere teatrisse nautima jne.

Vinni-Pajusti Gümnaasiumis jõudsid 4. klassi lõpetajad kenasti edasi. Väike töökas kodune kollektiiv ei räsinud õpilaste närvikava,vaid soodustas tulemuslikumalt pingutama. Meeleolukad jõulu- ja kevadpeod andsid õpilastele kui ka vanematele meeldejäävaid elamusi.

Koolil oli oma söökla,kus kõik lapsed said sooja lõuna(kokk Krista Koppen) Suvised aiatööd toimusid Aita Hinnosaare juhtimisel. Maja puhtuse eest hoolitses Luule Luhamaa.

2000. aasta sügisest juhatas algkooli töid ja tegemisi Taimi Randalainen. Maret Malmberg jäi muuseumi tööd korraldama.

Majas, kus 93 aastat on helisenud laste hääled, jäävad klassid nukrutsema ja ootama... Vaibub õpilaste sammude müdin. Lootus sureb viimasena.”Maa tuleb täita lastega” peab ometi kord teoks saama, sest muidu kaob eesti rahvas oma kaunikõlalise keelega.

Analüüsinud laste arvu järgmistel aastatel, otsustas Vinni Vallavolikogu sulgeda Viru-Jaagupi Algkooli 1. juulist 2001.