Vilkaviškise katedraal

Vilkaviškise Neitsi Maarja Ilmumise katedraal
Vilkaviškise katedraal
Riik	Leedu
Asukoht	Vilkaviškis
Ehituse algus	1870
Ehituse lõpp	1881
Esmamainimine	1620
Koordinaadid	54° 38′ 53,2″ N, 23° 2′ 13″ E

Vilkaviškise Neitsi Maarja Ilmumise katedraal (leedu keeles Vilkaviškio Švč. Mergelės Marijos Apsilankymo katedra) on katedraal Leedus Vilkaviškise linnas aadressil Vytauto g. 14. See kuulub katoliiklastele ja on Vilkaviškise piiskopkonna peakirik.

Kirikuhoone

Kirik on historitsistlikus stiilis. Kahe torniga kirikul on kaks eri kõrgusega löövi. Hoones on neli altarit. Taraga piiratud kirikuaias asub pastoraadihoone; seal asub ka skulptuur "Budavonė märtrid", mis kujutab kolme vaimuliku hukkamist Budavonė metsas.

Ajalugu

Esimese puidust kiriku ehitas Vilkaviškisesse 1620. aastal Prienai maavanem Stefan Pac. Aastal 1660 oli Alvitase ja Vilkaviškise kirikuõpetajaks Joannes Pukien Starkiewicz. Toona olid kogudused tõenäoliselt nii väikesed, et pidid vaimulikku jagama. Aastast 1770 on teateid kiriku juures tegutsenud kihelkonnakoolist.

Aastail 1870–1881 ehitati vana kiriku asemele uus kivikirik ja 1884. aastal õnnistas Józef Hollak kiriku sisse. 1906. aastal liideti sealne kogudus organisatsiooniga Žiburys, ühtlasi avati koguduse raamatukogu. Kiriku juures hakkas tegutsema ka Žiburyse koor.

1926. aastal moodustati Vilkaviškise piiskopkond ja kirikust sai katedraal. 1930. aastal avati Vilkaviškise ja Gižais piiskopkonna vaimulik seminar, mille tarbeks rajati katedraali juurde kolm uut kivihoonet. 1937. aastal avati kihelkonna seltsimaja, kus oli tuhat inimest mahutav saal.

1944. aastal hävis katedraal tules. Nõukogude võimud ei lubanud hoonet taastada. Varemed täideti ja nende kohale rajati hiljem väljak, kiriku telliseid kasutati aga kahe uue kahekorruselise maja ehitamiseks.

1991. aastal asusid kihelkonna vaimulikud koos professor Vytautas Nasvytisega otsima võimalusi uue katedraali rajamiseks. Uus hoone otsustati rajada vana katedraali koopiana. See ülesanne ei osutunud kergeks, kuna hoone projekt polnud säilinud ja taastamise aluseks tuli võtta vanad fotod. Kuid kihelkonnal oli võimalik kasutada kogu piiskopkonna abi ja nii valmis uus kirikuhoone 1998. aastaks. Selsamal aastal õnnistas piiskop Juozas Žemaitis kiriku uuesti sisse; tseremoonial viibisid ka kardinal Audrys Juozas Bačkis ja Valdas Adamkus.