Mine sisu juurde

Viljandi koolitulistamine

Allikas: Vikipeedia
Viljandi koolitulistamine
Riik  Eesti
Koht Viljandi
Kuupäev 27. oktoober 2014
Kellaaeg ~14.00
Liik koolitulistamine
Hukkunuid 1
Süüdimõistetuid Vahur Ruut
Motiiv(id) erimeelsused õpetajaga

Viljandi koolitulistamine oli 27. oktoobril 2014 Viljandi Paalalinna Koolis toimunud Eesti esimene koolitulistamine, kus 15-aastane 9. klassi õpilane Vahur Ruut lasi tunni ajal maha oma saksa keele õpetaja Ene Sarapi.[1] Õpetaja suri sündmuspaigal enne kiirabi saabumist. Õpilane andis pärast õpetaja pihta tulistamist vabatahtlikult relva kooli personalile ja kohale saabunud politseinikele kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.[2] Kohus tunnistas 20. oktoobril 2015 noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks 9 aasta pikkuse vangistuse.[3]

Tulistamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi Paalalinna kooli 9. klassil oli parajasti keeletund ja klass oli jaotunud rühmadeks. Viis inimest, kelle hulgas oli ka tulistaja, läksid saksa keele tundi. Keset tundi tulistas 15-aastane õpilane õpetaja pihta mitu lasku.[4] Nelja ülejäänud õpilase pihta, kes klassis viibisid, ta tuld ei avanud ja nad lahkusid klassist vigastusteta. Kui koolidirektor Aavo Palo klassi jõudis, oli relv poisi ees laual ja direktor tõstis selle temast eemale. Politsei sai teate tulistamisest kell 13:55 ja esimene politseipatrull saabus sündmuspaigale kahe minutiga, neli minutit hiljem saabus kiirabi.

Õpilased evakueeriti spordisaali ja politsei asus koolimaja ruume üle kontrollima, et veenduda maja turvalisuses. Koolimaja sissepiiranud politseinikud infot ei jaganud ja see põhjustas kohe ka kuulujutte, et tulistamises on viga saanud mitu inimest. Pärast ohutuses veendumist hakkasid politseinikud lapsi väljas ootavate lapsevanemate juurde laskma.

Sündmuste kronoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 13.20 algas Viljandi Paalalinna kooli 9.a klassis keeletund. Klass jagunes kolmeks: kahel rühmal oli vene keel, kolmas, viiest õpilasest koosnenud rühm, läks saksa keele tundi.
  • Mõnikümmend minutit pärast tunni algust tõusis 15-aastane õpilane püsti ja lasi oma isale kuuluvast revolvrist maha 56-aastase saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Tulistaja laadis relva uuesti, kuid pani selle siis lauale ja jäi rahulikult ootama.
  • Klassis viibinud tüdrukud läksid otsima klassijuhatajat.
  • Veidi hiljem jooksis juhtunust kooli juhtkonnale teatama 9.a klassi klassijuhataja. Direktor Aavo Palo ja kooli infojuht läksid koos sündmuspaigale, klassiuksel kohtasid nad ruumist lahkuvaid õpilasi.
  • Tulistaja viibis endiselt klassiruumis. Direktor lükkas laual olnud relva ohutusse kaugusesse ja kooli infojuht läks koos tulistajaga ohutuse mõttes koridori.
  • 13.55 sai politsei teate tulistamisest. Kahe minutiga sündmuskohale saabunud politseinikud leidsid koridorist eest väidetava tulistaja, kellel infojuht ümbert kinni hoidis.
  • 14.01 saabus sündmuskohale kiirabi.
  • 14.15 evakueeriti teised õpilased spordisaali.
  • 14.17 viisid politseinikud tulistaja politseijaoskonda.
  • 14.32 viidi tunnistajad sündmuskohalt politseijaoskonda ütlusi andma.
  • Kella poole kolme paiku oli kooli juurde tulnud hulk vanemaid, kuid politsei neid koolimajja ei lubanud.
  • Umbes kella kolmeks olid kõik ruumid kontrollitud ja lapsi hakati koolimajast välja laskma.
  • 17.00 jätkas politsei sündmuskohal vaatlusi.
  • Kella 18-ks oli kooli juurde hakatud tooma lilli ja küünlaid.

Tulistaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Koolitulistajaks osutus sama kooli 15-aastane õpilane, kes politsei kinnitusel kasutas oma isa revolvrit, mis oli registreeritud ja nõuetekohaselt relvakapis hoiul.[5][6] Uurijad soovisid poisi päev pärast vahistamist üle kuulata, aga tal tekkisid terviseprobleemid ja ta viidi haiglasse.[7] Kooli direktor Aavo Palo iseloomustas Vahur Ruutu kui väga korralikku noormeest, kelle õppeedukus polnud halb.[8]

Kohtuprotsess

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtuprotsess Viljandi koolitulistaja üle algas 18. septembril 2015 ja kuulutati kinniseks. Prokurör Kaire Hänilene nõudis kohtus noormehele maksimaalset karistust ehk 10-aastat vangistust. Ta põhjendas oma otsust asjaoluga, et kohtuliku uurimise tulemusel leidis ta, et ei ole ühtegi kergendavat asjaolu.[9]

Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et 2014. aasta 27. oktoobri hommikul võttis toona 15-aastane noormees oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja 9 padrunit. Ta toimetas need enda koolikotis kooli, kus kandis neid kaasas, kasutas neid klassiruumis ja tulistas korduvalt õpetajat. Kohus märkis otsust selgitades, et teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane kuritegu. Kohus võttis arvesse, et süüdistatava süü on suur, kuna ta pani teo toime kavatsetult ja tulistas õpetajat korduvalt, tehes seda kaasõpilaste juuresolekul hetkel, mil õpetaja oli klassi poole seljaga. Süüdistatav valis õpetajaga tekkinud probleemide lahendamiseks õpetaja tapmise, mis on eriti küüniline suhtumine teise inimese ellu. Süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ei saa kohtu hinnangul antud juhul pidada kergendavaks asjaoluks. Kuigi süüdistatav väljendas kohtuistungil enda kahetsust sõnaliselt, on ta enda ütlustes lisaks väljendanud põhjendamatult halvustavat suhtumist õpetajasse.[10]

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tunnistas 20. oktoobril 2015 noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse. Lisaks rahuldas kohus osaliselt kannatanute tsiviilhagi, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.[10]

Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamm ütles 28. oktoobril 2015, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatasid ​süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver, Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kannatanute esindaja vandeadvokaat Margo Normann ja tsiviilkostja esindaja vandeadvokaadi abi Birgit Sisask. Kohus teeb tervikotsuse 11. novembriks.[11]

Tartu Ringkonnakohus arutas kriminaalasja 22. veebruaril 2016 toimuval kohtuistungil. Kaitsja taotles oma kaitsealuse süüdimõistmist provotseeritud tapmises ja talle kergema karistuse mõistmist. Alternatiivselt palus kaitsja vähendada süüdistatavale tapmise eest mõistetud karistust. Lisaks palus kaitsja kergemat karistust tulirelva ja padrunite ebaseadusliku käitlemise süüdistuses ning esitatud tsiviilhagide läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. Prokurör palus tühistada maakohtu otsustuse asitõendi revolvri tagastamiseks selle omanikule, süüdistatava isale. Prokurör taotles tulirelva konfiskeerimist. Kannatanute esindaja taotles esitatud tsiviilhagide väljamõistmist kogu ulatuses. Tsiviilkostja esindaja palus jätta tsiviilhagid täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks.[12]

Tartu Ringkonnakohus jättis 30. märtsil 2016 suures osas muutmata Tartu maakohtu otsuse. Ringkonnakohus jättis menetluskulud süüdistatava enda kanda ja mõlemad tsiviilhagi läbivaatamisega seotud kulud riigi kanda. Sellega rahuldas kohus osaliselt süüdistatava isa kui tsiviilkostja esindaja taotluse, kuid jättis rahuldamata prokuröri, süüdistatava kaitsja ja kannatanute esindaja taotlused.[13]

Riigikohus otsustas 25. augustil 2016, et ei võta menetlusse kriminaalasjas Tartu ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonikaebust. Jõusse jäävad seega maa- ja ringkonnakohtu otsused.[14]

Tartu Ringkonnakohtu otsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ringkonnakohus ei tuvastanud, et süüdistataval oleks toimunud saksa keele tunnis äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit, ega asjaolusid, mis oleks võinud seda põhjustada. Tõendamist leidis, et Ene Sarap ei rünnanud mingil moel süüdistatavat enne seda kui noormees ründas teda. Õpetaja ei provotseerinud õpilast ega ei pannud tema suhtes toime vägivallategusid. Samuti on tõendatud, et mõte tappa Ene Sarap ei tekkinud noormehel mitte juhtunu hommikul, vaid juba varem. Kuigi süüdistatav on väitnud, et õpetaja mõnitas ja solvas teda, ei kinnita seda ükski muu kohtus uuritud tõend. Maakohtus ütlusi andnud samas saksa keele tunnis viibinud kaasõpilased eitasid pedagoogi pahatahtlikkust ja õpilaste solvamist. Samuti lükkab süüdistatava kaitseversiooni õpetaja halvast suhtumisest temasse ümber õpetaja koostatud kirjalik iseloomustus oma õpilaste töötamise kohta tema tunnis. Provotseeritud tapmise puhul tuleks tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu käitumise vahel ning kannatanu vägivaldne või solvav tegu peaks vallandama vahetult süüdlase emotsionaalse reaktsiooni.

Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine. Süü suurust hinnates on maakohus õigesti arvestanud sellega, et tegu oli kavatsetud, noormees tulistas korduvalt, teiste õpilaste juuresolekul ja õpetajale enda kaitsmise võimalust andmata. Süüd suurendab ka see, et pärast tulistamist laadis noormees relva uuesti ja sulges klassiruumi, takistades kaasõpilaste väljumist klassist.

Kergendava asjaoluna on maakohus õigesti arvestanud sellega, et süüdistatav andis ise menetlejale oma Facebooki konto kasutajanime ja parooli, samuti on ta alaealine ja varem karistamata. Ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtuga, et süüdistatava selgitused süüteo toimepanemise õigustamiseks näitavad, et tema kahetsus ei ole siiras.

Ringkonnakohus ei pidanud erinevalt maakohtust põhjendatuks, et 8906-eurose menetluskulu kohustub tasuma lapsevanem. Isale pandud kohustuste täitmine raskendab oluliselt perekonna toimetulekut ja asetab ebavõrdsesse olukorda teiste tema ülalpidamisel olevate laste heaolu. Samuti on süüdistatav juba piisavalt vana, et hakata oma kuritegeliku käitumise tagajärgede eest vastutama. Tema vabastamine rahaliste kohustuste täitmisest ei teeni taasühiskonnastumise huve. Kuigi tal puuduvad rahalised vahendid, on tal võimalik hakata teenima sissetulekut vanglas karistust kandes.[13]

Vahur Ruut vabanes Viru vanglast 7. juunil 2019.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Karoliina Vasli (30.05.2019). "Maakohus: Viljandis õpetaja surnuks tulistanud noormees väärib ennetähtaegset vabastamist". Delfi. Vaadatud 13.11.2020.
  2. ↑ Mirjam Mäekivi (27.10.2014). "Õpetaja maha lasknud poisi võtsid kinni kooli töötajad". Postimees. Vaadatud 13.11.2020.
  3. ↑ Andres Einmann, Helen Mihelson (20.10.2015). "Kohus mõistis õpetaja tapnud poisi üheksaks aastaks vangi". Postimees. Vaadatud 13.11.2020.
  4. ↑ Tiina Kaukvere, Mirjam Mäekivi (27.10.2014). "Poiss lasi koolitunnis isa relvast õpetaja maha". Postimees. Vaadatud 13.11.2020.
  5. ↑ Andres Einmann (27.10.2014). "Politsei: tulistaja õppis samas klassis, mille tund toimus". Postimees. Vaadatud 13.11.2020.
  6. ↑ Risto Mets, Helen Mihelson (28.10.2014). "Prokurör: politsei on kahtlustatava pereliikmed üle kuulanud". Tartu Postimees. Vaadatud 13.11.2020.
  7. ↑ Mirjam Mäekivi (28.10.2014). "Viljandi koolitulistaja viidi haiglasse". Vaadatud 13.11.2020.
  8. ↑ BNS (27.10.2014). "Viljandi kooli direktor: tulistaja oli varasemalt korralik noormees". Õhtuleht. Vaadatud 13.11.2020.
  9. ↑ Delfi TV (9.10.2015). "DELFI VIDEO: Prokurör: Viljandi koolitulistamises süüdistatava kahetsus ei olnud puhtsüdamlik". Delfi. Vaadatud 13.11.2020.
  10. ↑ 10,0 10,1 Piia Puuraid, Risto Veskioja (20.10.2015). "DELFI FOTOD ja VIDEO: Kohus mõistis Viljandi koolis õpetaja tapnud nooruki üheksaks aastaks vangi". Delfi. Vaadatud 13.11.2020.
  11. ↑ Marek Kuul (28.10.2015). "Koolitulistamise kohtuotsuse tahavad vaidlustada nii kaitsja kui ka prokurör". ERR. Vaadatud 13.11. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  12. ↑ Merike Teder (22.12.2015). "Ringkonnakohus arutab koolitulistamise kriminaalasja veebruaris". Postimees. Vaadatud 13.11.2020.
  13. ↑ 13,0 13,1 Andres Einmann (31.03.2016). "Kohus jättis õpetaja maha lasknud poisi karistuse muutmata". Postimees. Vaadatud 13.11.2020.
  14. ↑ Hans Väre (25.08.2016). "Otsus jõustus: riigikohus ei võtnud koolitulistamise kriminaalasja menetlusse". Sakala. Vaadatud 13.11.2020.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viljandi_koolitulistamine&oldid=6746094"