Viktoria Aavakivi
Viktoria Elisabeth Aavakivi (ka Viktooria Eliisabet, enne eestistamist perekonnanimi Espenstein; 19. september 1897 Pala vald, Tartumaa – 20. veebruar 1951 Tartu) oli eesti raamatukogutöötaja.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta õppis aastatel 1912–1915 Ventspilsi Kroonu Tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas kuldaurahaga, ja aastatel 1915–1916 Riia Lomonossovi nimelises Naisgümnaasiumis, mis oli sõja tõttu evakueeritud Tartusse (lõpetas 8. täiendusklassi).[1]
Seejärel õppis ta aastatel 1917–1918 (õpingud katkesid Saksa okupatsiooni tõttu) ja 1920–1935 Tartu Ülikoolis matemaatikat. Õpingute aega pikendasid majanduslikud olud (õppis vaheaegadega ja töö kõrvalt) ja õppeprogrammide muutused. Lõpetas 1935. aastal cum laude. ENÜS Ilmatari liige.[1]
Aastatel 1919–1920 töötas ta Rahaministeeriumi Otsekoheste Maksude Peavalitsuses kantseleiametnikuna. Aastatel 1920–1944 töötas ta Tartu Ülikooli Raamatukogus assistendi ja raamatukoguhoidjana (tegeles laenutusletis lugejateenindusega, sõnastikkataloogi koostamisega, üldosakonna raamatute kataloogimisega), aastatel 1944–1951 üldosakonna juhatajana.[1]
Aastatel 1923–1940 oli ta Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige.[1]
1947. aastal anti talle medal "Vapra töö eest Suures Isamaasõjas a. 1941–1945" raamatukogu varade reevakueerimise eest 1945. aastal.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Majandusteadlane Romulus Aavakivi oli tema vend. Romulus suri vangilaagris, Viktoria otsustati mitte küüditada, sest ei elanud vennaga koos.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Aavakivi, Viktoria Eliisabet Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas (vaadatud 4. detsembril 2014)
- ↑ Okupatsioonide muuseum (vaadatud (4. detsembril 2014)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Album academicum universitatis Tartuensis, II köide, Tartu 1994, lk. 29