Vikipeedia arutelu:Heade artiklite kandidaadid/Mittevalitud

Minu meelest ei ole mõtet artiklit Johannes Kotkas mittevalituks pidada, sest väljatoodud puudused on hõlpsasti kõrvaldatavad. Andres 5. mai 2009, kell 20:52 (UTC)

Aga mida sinu meelest tähendab lause "Neid artikleid saab alati uuesti heade artiklite kandidaatideks esitada, kui nende seisund peaks paranema ja kui on põhjust neid vastava tiitli vääriliseks pidada."? Taivo 6. mai 2009, kell 07:06 (UTC)

Kes siis hakkab seda jälgima? Kui artikkel on kandidaatide nimekirjas, võivad lugejad artikliga midagi ette võtta, siit ei leia seda keegi. Andres 6. mai 2009, kell 11:17 (UTC)

Ei peagi. Siia tõstmine oli minu hinnang sellele, et seda artiklit tuleb väga palju kohandada selleks, et tast hea tükk saaks. Kaks vastuhäält ilma ainsagi poolthääleta räägivad sellest, et ma vist esindan enamuse arvamust. Taivo 6. mai 2009, kell 12:51 (UTC)

Vastuhääl ei ütle midagi selle kohta, kas teha on palju või vähe. See tähendab lihtsalt, et praegusel kujul ei ole tegu hea artikliga. Kui mõni artikkel esitatakse kandidaadiks, siis just selle mõttega, et siis tehakse artikkel korda. Andres 6. mai 2009, kell 12:58 (UTC)

Mis mõte on siis käesoleval leheküljel? Et ühtki artiklit ei panda iialgi siia, vaid igaüht poputatakse, kuni ta saab heaks? Taivo 6. mai 2009, kell 13:07 (UTC)

Leian, et ega erilist vajadust polegi. Siia tuleks minu meelest panna ainult need, mis on ilmselt õigustamatult välja pakutud. Andres 6. mai 2009, kell 22:04 (UTC)

---

Minu meelest pole õige artikleid mittevalituks tunnistada kahe vastuhääle tõttu. Andres 18. oktoober 2009, kell 14:44 (UTC)

Kui pooleteistaasta häältesaak on ainult kaks vastuhäält siis vast isegi saaks. Nende artiklite puhul paistis suhteliselt võimatu, et neid headeks valitakse, kui (hetkel) pole kedagi, kes neid täiendaks ning kui hääli vahepeal ei nullita.

Ma võin muidugi enda poolt ka vastuhääled juurde laduda. Ivo 18. oktoober 2009, kell 15:08 (UTC)

Vastuhääl tähendab ju ainult seda, et praegusel kujul ei peeta artiklit heaks. Vastuhääle kaal võib olla väga erinev olenevalt sellest, kui suurte puuduste tõttu see on antud. Sellepärast ei saa minu meelest otsustada ainult vastuhäälte arvu järgi.

Ka aeg ei ole minu meelest oluline, sest meil on kandidaate ikka päris palju. Andres 18. oktoober 2009, kell 15:39 (UTC)

---

Meil peaks olema mingi hästi läbimõeldud kriteerium, mille järgi tunnistada artikkel mittevalituks. Kardan, et kui me neid rutiinselt välja kupatame, siis ei ole kandidaatide lehest suurt kasu. Andres 28. november 2010, kell 20:41 (EET)

Pakun välja, et kui artikkel on olnud kandidaatide nimekirjas vähemalt 1 aasta, saanud 3 vastuhäält ja viimase vastuhääle kommntaaris toodud vead pole 1 kuu jooksul peale hääle andmist parandatud (eeldusel, et ka ülejäänud vastuhäältes toodud vead pole parandatud), siis eemaldatakse artikkel kanditaatide nimekirjast ja hääletustulemused tõstetakse siia. Seda ka juhul, kui vastuhääled on saadud samal põhjusel. Sama moodi peaks olema kriteerium, kuidas artiklit uuesti heaks artikliks võib esitada. Uuesti võiks artikli esitada siis, kui esinenud vead on parandatud. See, kes vead parandab või avastab, et vead on parandatud võiks artikli arutelus teada anda, et tema arvates on vead parandatud ja kavatseb artikli uuesti esitada. Kui keegi 48h jooksul vastu ei vaidle, siis võib artikli uuesti esitada.--Kyng 1. juuni 2011, kell 19:43 (EEST)

Võib-olla see on hea kriteerium, aga häda on selles, et vaevalt siit keegi midagi välja kaevama hakkab. Andres 1. juuni 2011, kell 22:24 (EEST)

Minu arvates pole ajakriteeriumi vajagi, 3 vastuhäält peaks olema piisav kandidaatide nimekirjast eemaldamiseks. --Iifar 1. juuni 2011, kell 19:55 (EEST)

Probleem on selles, et vastuhääl võib olla antud ka väiksema, küllaltki hõlpsasti parandatava puuduse pärast. Vastuhääl ju lihtsalt tähendab, et praegu pole hea. Andres 1. juuni 2011, kell 22:21 (EEST)

Jah, tegelikult nimekirjas oleku ajakriteerium ehk ei olegi oluline, eriti arvestades madalat hääletusaktiivsust. Kolm vastuhäält + 1 kuu ooteaega on piisav. Kolm vastuhäält on tegelikult üsna palju juba, pisivea eest niipalju ikka ei saa. 3 Häält tulevad kokku siis, kui asjad on kapitaalselt valesti. See, et keegi siia kaevama ei tule... No kanditaadiks esitamiseks on nad üldse mitmekümne tuhande artikli seast välja kaevatud, nii et ma ei näe probleemi. See siin pole ka mõisa peale mäng, nagu artikli kustutamine, sest isegi, kui ei osutu heaks, siis artikkel jääb alles. Kui keegi huvi tunneb, siis kõpitseb paremaks ja ehk kunagi esitatakse uuesti. Kanditaatide nimekirjas hoidmine ei peaks olema eesmärk omaette.--Kyng 1. juuni 2011, kell 22:42 (EEST)

Ma ei tea, mina küll panen vastuhääle kui tahes väikese vea eest. Idee järgi nii peakski.

Ka heade artiklite kandidaate vaadatakse harva ja neid on palju. Sellepärast nende artiklite parandaminegi venib. Andres 1. juuni 2011, kell 23:00 (EEST)

Neid kandidaate tekibki liiga palju, kui midagi siia ümber ei tõsteta. Seetõttu paigutasingi kandidaadid kolmele eri lehel, et nende liigne hulk inimesi ei peletaks.

Samuti ei ole ma väga kindel, et kas tasub heade artiklite valimisel ülikriitiline olla – paljud head artiklid ei vasta niigi enam ammu nendele nõuetele, mida me uutele kandidaatidele esitame. Praegu jääb vähemalt minule tunne nagu me valiksime eeskujulikke artikleid – headele artiklitele võiks natuke täiendamisruumi ka jätta.

Ivo 1. juuni 2011, kell 23:13 (EEST)

Kandidaate tekib liiga palju ka selle pärast, et tihti esitatakse teadlikult selliseid, millel "on potentsiaali/vajavad veel natuke kõpitsemist" ehk artikleid, millel pole lootustki poolthääli kokku saada. Eeskujulike artiklite valimist sisuliselt ei toimu ja ma ei ole kindel, kas sellel on üldse mõtet hetkel. Ülikriitilisus on ka summaarne: üks peab ülioluliseks pilte, teine viiteid (süüdi) ja kolmas on grammatika nats. Hetkel näeb süsteem ette, et igaüks oma silma järgi hindab ja ühtsed kriteeriumid puuduvad, nii et mis siin tahta? Pisivea võiks ju pigem ise parandada, kui et vastuhäält anda (jällegi: kui pisike on pisiviga). Kolm vastuhäält on juba üsna suur kogus ja tekib ikka suuremat sorti probleemide korral. Kui on üks kuu parandamiseks ka, siis minu meelest rohkem kui piisav kriteerium. Või on paremaid ettepanekuid?--Kyng 3. juuni 2011, kell 17:25 (EEST)

Mul ei ole mingit head ettepanekut.

Kui ma juba ühte viga näen, siis annan vastuhääle. Ei tohi ju seda viga olla, eks ole? Muidugi võiks parandada, aga kui juba parandama hakata, siis jäädki parandama...

Üks kuu ei ole mingi aeg, kui arvestada, kui aeglaselt meil kogu see tegevus siin käib. Heade artiklite kandidaatidega tegeldakse vähe.

Kui üks inimene on artikliga nii palju tegelnud, kui jõudis, miks ei võiks siis artiklit üles seada? Kui veel mitu inimest sellega tegelevad, siis võibki hea artikkel tulla. Ega hindamine artiklit heaks ei tee, selleks peab ikka mitu inimest asjaga põhjalikult tegelema. Andres 3. juuni 2011, kell 20:16 (EEST)

Kui asi on nii halb, et võibki jääda parandama, siis pole tegemist pisiveaga ja artikli eemaldamine kandidaatide seast täiesti õigustatud. Kui üks inimene on artikliga nii palju tegelenud, nagu jõudis aga see ei ole ikka sellisel tasemel, et võiks heade artiklite kandidaadina läbi minna, siis loomulikult ei peaks ta seda esitama. "Veel mitu inimest" ei hakka sellega tegelema veel selle pärast, et ta kuskil nimekirjas on. Hindamine ei teegi artiklit heaks, vaid selle käigus kaalutakse, kas on hea või mitte. Ühte või teist pidi peavad kõik artiklid kandidaatide hulgast kaduma: kas siis heade artiklite või mitevalitute hulka arvatuna.--Kyng 6. juuni 2011, kell 09:30 (EEST)

Mina vastupidi arvan, et kui inimene on mingi asjaga tegelnud ega oska enam paremaks teha, siis ongi õige see kandidaadiks esitada, et ka teised oma panuse annaksid.

Pean normaalseks, et hindaja ei kiida artiklit enne heaks, kui ta on püüdnud seda paremaks teha ning leidnud, et see ei õnnestu. See aga ei tähenda, et vastuhääle andja peaks artikliga tegelema hakkama. Muidu tuleb nii välja, et kui üks kirjutaja üksinda ei suuda head või sellele väga lähedast artiklit luua, siis head artiklit ei tulegi. Arvan küll, et toimetajad võiksid endale tööd otsida just heade artiklite kandidaatide nimekirjast. Andres 6. juuni 2011, kell 20:33 (EEST)

Erinevad ettekujutused

Tundub, et inimestel on erinevad ettekujutused heade artiklite valimisest. Mõni arvab, et see seisneb hindamises ja otsustamises, teine näeb seda kohana, kuhu esitada enda meelest üsna korralikke artikleid, millele oleks vaja natuke teiste värsket silma ja abi. Inglise vikis on nende kahe asja jaoks vähemalt kõrgemas kategoorias erinevad süsteemid (Peer review, FA candidates). Häid artikleid valivad nad üldse natuke teistmoodi (ainult üks artikliga mitteseotud kaastööline vaatab üle ja otsustab).

Ma arvan, et meil oleks vaja kokku leppida, mida tähendab heade artiklite valimine, kas ainult otsustamist või artikli "otsa peale aitamist". Kui üks saab ühtemoodi aru ja teine teistmoodi, tekivadki protseduurilised lahkarvamused. Kui me otsustame, et meil on siin need kaks asja koos, peaks see olema kõigile selgeks tehtud. Teine võimalus on lüüa nad lahku. Adeliine 8. juuni 2013, kell 17:16 (EEST)

Jah, õige küll. Ma ei usu, et keegi teises kohas rohkem appi tuleks kui siin. Tuleb kahjuks välja, et enamasti meeldib inimestele kergekäeliselt poolthääl anda. Andres (arutelu) 9. juuni 2013, kell 01:05 (EEST)

Protseduurireeglitest saadakse erinevalt aru aga ka sellest mis on hea artikkel. Mõnedel on oma lemmikteemad, mida rangelt nõutakse ja teisele on juba siis hea küll, kui teistes keeltes on artikkel veel viletsam, kui siin. Üldiselt ollakse siin kalduhindamise ja otsustamise poole aga kuna mõõdupuud on erinevad siis jälle ei ole asjad üheselt selged.

Lisaks on inimesed egoistlikud. Kui esitatakse mingi artikkel, mis "vajab natuke tööd", siis kui vaja on tõesti natuke, nt. joonised tõlkida või muud sellist pigem tehnilist teha, siis see tehakse minu kogemuste järgi tõesti hääletuse käigus ära. Aga kui selgub, et tegelikult pole artiklis allikaid ja see vajaks ka laiendamist, siis tekivad tõrked. Kõigepealt peaksid ju üldse allikad välja selgitama, mis võib omaette paras ports tööd olla, siis need läbi töötama, artikkel tuleb täiendada ja lõpuks ongi töö maht juba päris suur. Ja siis tulebki mängu egoism: kui see roppu tööd vajav artikkel ikka ei ole mulle südamelähedasel teemal, siis ma sellist roppu tööd ette ei võta. Inimesed ei vali artikleid selle järgi, et see kuskil mingis nimekirjas on vaid ikka oma isikliku huvi põhjal. Tõesti kahtlane, kas keegi kuskil mujal rohkem appi tuleks, kui siin, sest ega siin ka ei tule: pole mõtet neid kuhugi kuhjata. Need artiklid, mis on juba tõesti head, koguvad hääled kokku väga kiiresti. Need mis pole, ei saa ei hälli ja ega keegi neid ei toimeta ka eriti, nii et võiksid siin mitte olla.--Kyng (arutelu) 9. juuni 2013, kell 09:59 (EEST)

Jah, inimestel on erinevad nõudmised heale artiklile, ja see kuue poolthääle nõue seab lati kõrgele.

Mulle isiklikult tundub, et poolthäält ei saagi anda, kui ei ole ise uurimist ette võtnud ning püüdnud artiklit kontrollida ja paremaks teha. (Muidu ei tea ju, kas artikkel on hea.) Ja kui seda ikka mitu (ütleme kuus) inimest teeb, siis saabki hea artikli. Minu meelest ei saa nõuda, et keegi üksi kirjutaks hea artikli. Head artiklid tulevad ikka nendest, mille kallal mitu inimest töötab ja koostööd teeb.

See on tõsi küll, et igaühte kõik teemad ei huvita (kuigi mul on küll nii, et niipea kui süvened, hakkab huvitama). Teine takistus on, et kõik teemad ei ole kõigile jõukohased. Nii et ikkagi heade artiklite arvu piirab kaastööliste arv. Andres (arutelu) 9. juuni 2013, kell 10:59 (EEST)

Selles ma olen nõus, et inimesed reeglina ei otsi siit artikleid, kuhu appi minna, ja isegi kui otsivad (nagu ma püüan mõnikord teha), siis ei leia jõukohast või huvitavat teemat. Selles mõttes ei ole tõesti (praeguses olukorras) mõtet siia panna neid, kus oleks silmanähtavalt veel vaja tükk tööd teha. Inglise vikis on nomineerimise eeldus see, et sa oled vaadanud kriteeriume ja arvad, et nendele üldjoontes vastab. Adeliine 9. juuni 2013, kell 12:07 (EEST)

Aa ja siis see ka veel, mille peale ma just viimastel nädalatel olen rohkem mõelnud (ei lähe küll otseselt siinsesse teemasse). Kaastöölisi on vähe, see lihtsalt on nii. Aga kas oleks mingi viis või moodus või variant (püüdlemaks selle poole), et need vähesed aktiivsed kaastöölised keskenduksid natuke rohkem nendele artiklitele, mida on tõesti vaja (üks võimalik mõõdupuu on nt loetavusnumbrid), sest suvalisi artikleid tekib nagunii. Mingi positiivne kollektiivne horisontaalne "mõjumeetod"... Mulle tundub, et soodsate asjaolude kokkulangemisel oleksin mina isiklikult üsna mõjutatav selles suhtes.

See läheb selles mõttes teemasse, et aitaks ehk kaasa heade artiklite kujunemisele. Üks ettepanek on olnud nädala koostööartikkel. Mis veel? Kui see üks artikkel pole minu teema, siis mida teha, et ma kõrvale ei jääks? Adeliine 9. juuni 2013, kell 12:22 (EEST)

Võib-olla piisab sellest, kui kas või kaks inimest lepivad omavahel kokku, et töötavad mõlemad selle artikli kallal. See mõjub paremini kui anonüümne üleskutse. Andres (arutelu) 9. juuni 2013, kell 12:45 (EEST)

Aga äkki siis kuidagi nii, et nädala koostöö artikliteks pannakse just neid, mille puhul vähemalt kaks inimest on juba kokku leppinud. Siis on väljakuulutamisel vähemalt potentsiaal, et teised inimesed saavad teada, et selle juures on koostöö kokku lepitud ja kui neile sobib, löövad ka kaasa. Lihtsalt öeldes, need kaks inimest annavad oma kokkuleppest nähtavalt teada, et teised teaksid liituda. Adeliine 9. juuni 2013, kell 14:05 (EEST)

Me oleme ka heade artiklite valimise juures seda arutelu juba püüdnud pidada. Minu meelest võib neid artikleid siia arhiveerida küll, ehk keegi saab siit idee. Aga kui üldisemalt valimisest rääkida, siis minu jaoks on häiriv see hoiak, et seal justkui vastanduks artiklite tegijad ja žüriiliikmed. Või siis hääletatakse välise ilme põhjal. Hääletamine üksi ei tee artiklit heaks. Asi pole ju selles, et meil on palju artikleid, mis ongi juba head, aga keegi ei viitsi hääletada. Igaüks, kes vigu leiab, võiks püüda neid parandada, mitte lihtsalt hääletada. Ma arvan, et see on paratamatu, et igaühel on oma kriteeriumid, aga kuidas ka poleks, ilma süvenemata pole ju kuidagi võimalik veenduda, et artikkel on piisavalt kvaliteetne. Võib-olla me oleme mõnikord põhjalikkuse suhtes liiga nõudlikud (eriti kui teiste vikidega võrrelda), aga muude asjadega ei saa vist eriti järeleandmisi teha. Seda küll, et pilte ei saa ikka nõuda, kui neid kuskilt võtta pole. --Epp 9. juuni 2013, kell 14:43 (EEST)

Ma arvan, et siin on juttu paljust sellisest, millest tuleks rääkida kuskil mujal. See on ju üldisem teema, et meil on paljude oluliste asjade suhtes erinevad arusaamad ja see on ilmselt ka tegijate aktivsust mõjutanud. Minu meelest oleks kõige parem ikkagi see, kui igaüks teeks seda oma asja nii hästi, kui vähegi oskab. Loeks oma laused läbi, kontrolliks fakte, nimesid, linke jne. On palju väikesi asju, mis kasvavad täiesti üle pea ja enne suurte asjadeni jõudmist läheb isu ära. See tähendab, et inimestel, kelle jaoks on oluline näiteks see, et lingid läheksid õigesse kohta või et artiklid oleksid omavahel seotud, ei ole enam aega tegeleda millegi huvitavaga. See muutub äärmiselt frustreerivaks ja jäävad tegemata ka asjad, mida on varem regulaarselt tehtud. --Epp 9. juuni 2013, kell 14:43 (EEST)

Ega see pole ju nii, et me ei taha oluliseks peetavate teemadega tegeleda. Lihtsalt jõudu pole. Ja olemasoleva jõu teise kohta tõstmisega jääb ju kuskil mujal midagi tegemata. Minu meelest oleks palju vajalikum igaüht üles kutsuda enda kirjutatusse süvenema ja seda kontrollima. --Epp 9. juuni 2013, kell 14:43 (EEST)

Võib-olla on artikli kallal mitmekesi korraga tülikas tegutseda? Mitte ainult redigeerimiskonfliktide tõttu, aga ka nt poolelijäänud mõte võib sassi minna. :-) Võiks äkki teha ka näiteks nädala (või kuu) teemad ja kuidagi võistluse vormis, et nädala lõpus hääletatakse parim tegija. Iga nädala võitjale võib kas või punkte jagada, küll hiljem on aega mõelda, mida nende punktidega teha. Paljusid inimesi innustab võistlusmoment. --Epp 9. juuni 2013, kell 14:43 (EEST)

Uuesti hääletamisele

Kui artikli mitte-valituks osutumine pole lõppotsus, siis võiks mõned varem toetust kogunud artiklid, nt. mutatsioon, juliuse kalender ja veel mõned suunata hääletamise uuele katsele. Kalev Kask 28. oktoober 2016, kell 18:07 (EEST)

Jah, lõppotsus see ei ole. Pane need tagasi, millel Sinu arvates perspektiivi on. Andres (arutelu) 28. oktoober 2016, kell 20:03 (EEST)

See oleks vist Eesti viki ajaloos esmakordne samm, kui mõned artiklid tagasi hääletamisele suunata? Kas antud juhul algab hääletus uuesti või arvestatakse ka varasemaid hääletustulemusi? Näiteks mutatsioon ja juliuse kalender olid artiklid, millel jäi omal ajal napilt valituks osutumisest puudu. Kalev Kask 28. oktoober 2016, kell 20:47 (EEST)

Ma arvan, et varasemaid hinnanguid võib arvestada. Aga need artiklid on vist sellest ajast, kui viitamist ei nõutud. Andres (arutelu) 28. oktoober 2016, kell 21:40 (EEST)

Kas neid artikleid on vahepeal täiendatud-parandatud? Kas puudused, mille pärast vastu hääletati, on kõrvaldatud? Kui ei, siis pole nagu millegi üle uuesti hääletada. Kui jah, siis on loomulikult mõtet uueks hääletuseks. Ja ei oleks esimene kord ajaloos uuesti hääletusele tuua. Kordan nüüd ennast, aga paluks vältida varasemat viga, kui tagasi tuuakse artikkel, mis pole tegelikult parandatud-täiendatud. Kyng (arutelu) 30. oktoober 2016, kell 14:06 (EET)