Vikipeedia artiklite infokujundus
 | See artikkel on esitatud liitmiseks artiklitega Vikipeedia ja Infokujundus. Lisateavet artikli arutelust |
Vikipeedia artiklite infokujundus on põhimõtete ja meetodite kogum, mida kasutatakse Vikipeedia artiklite kujundamisel, et parandada loetavust ja hõlbustada informatsiooni leidmist.
Vikipeedia artiklid on kujundatud nii, et need toetaksid kiiret teabe leidmist ja hõlpsat arusaamist. Selle saavutamiseks kasutatakse infokujunduse põhimõtteid, nagu hierarhia, loetavus, kontrast ja ruumiline paigutus. Need põhimõtted aitavad luua kasutajasõbraliku ja loetava sisu, mis sobib nii akadeemilisteks uuringuteks kui ka igapäevaseks infootsinguks.
Ajalooline taust
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalooline taust Vikipeedia loomine ja varased aastad Vikipeedia loodi 15. jaanuaril 2001 Jimmy Walesi ja Larry Sangeri poolt kui vaba entsüklopeedia, mis toetub kollektiivsele teadmiste loomisele. Esialgu oli Vikipeedia mõeldud täiendusena akadeemilise Nupedia projekti jaoks, kuid selle avatud redigeerimismudel tõi kiiresti kaasa suure populaarsuse ja laienemise. Juba esimese aasta lõpuks oli Vikipeedias üle 20 000 artikli kümnes erinevas keeles.[1]
Kujunduspõhimõtete areng 2003. aastal asutati Wikimedia Foundation, et toetada Vikipeediat ja selle sõsarprojekte. Samal ajal hakati arendama kasutajamugavust parandavaid tööriistu, näiteks sisukordade ja infokastide automatiseeritud lisamist artiklitesse. Need muudatused parandasid oluliselt teabe esitlust ja lihtsustasid kasutajatel vajaliku info leidmist.[2][3]
Tänapäeva Vikipeedia 2010. aastatel tehti ulatuslikud kasutajaliidese ja kujunduse uuendused, mille eesmärk oli parandada juurdepääsetavust ja muuta sait kasutajasõbralikumaks. Näiteks võeti kasutusele Vikipeedia kasutusmugavuse algatus (Usability Initiative), mille käigus lihtsustati artiklite redigeerimist ning lisati mobiilseadmetele sobivad funktsioonid. Tänaseks on Vikipeedia suurim vabatahtlike loodud teadmiste allikas, millel on artikleid enam kui 300 keeles ja miljoneid kasutajaid üle maailma.[4]
Infokujunduse põhimõtted Vikipeedias
[muuda | muuda lähteteksti]Hierarhia Hierarhia loob selguse, jagades sisu tähtsuse alusel erinevatesse jaotistesse.[5] Vikipeedia kasutab Krugi raamatus esitatud hierarhia põhimõtteid, pakkudes pealkirjade ja alapealkirjade selget struktuuri. Need loovad kasutajale loogilise ja hõlpsasti järgitava artikli ülesehituse, võimaldades keskenduda kõige olulisemale informatsioonile ning liikuda sügavamale detailidesse vastavalt huvidele. Vikipeedia artiklites kasutatakse erinevaid pealkirjade ja alapealkirjade tasemeid, mis moodustavad loogilise ja ülevaatliku struktuuri. Näiteks:
- Pealkirjad annavad artiklile üldise raamistiku.
- Alapealkirjad jaotavad sisu detailsemateks teemadeks.
N. Krug rõhutab oma teoses Don’t Make Me Think: A Common Sense Approach to Web Usability, et hästi organiseeritud hierarhia lihtsustab sisu leidmist ja suurendab kasutajakogemust.[6]
Loetavus
Vikipeedia artiklid kasutavad lihtsat keelt ja lühikesi lõike, mis teevad sisu arusaadavaks laiale lugejaskonnale. Artiklitele lisatakse:
- Punktid ja loendid: aitavad olulist teavet esile tõsta.
- Lingid: võimaldavad kiiresti navigeerida seotud teemade juurde.
T. Tufte, raamatu The Visual Display of Quantitative Information autor, rõhutab, et loetavus on teabe omandamise alus.[7]
Kontrast
Kontrast aitab eristada olulisi elemente, näiteks[8]Vikipeedia järgib Nielseni kontrastiprintsiipe, muutes pealkirjad ja põhiteksti visuaalselt eristuvaks. Infokastid ja tabelid tõstavad esile võtmeandmed, et need oleksid kiiresti leitavad ja loetavad.
- Pealkirjade ja põhiteksti erinev suurus ja stiil.
- Infokastid, mis sisaldavad kiiret ülevaatlikku teavet, nagu sünniajad või geograafilised andmed.
A. Nielsen märgib teoses Usability Engineering, et kontrasti kasutamine parandab sisu loetavust ja aitab esile tuua võtmeelemente.[9]
Ruumiline paigutus
Ruumiline paigutus hõlmab artikli visuaalset organiseerimist, näiteks[10] Tidwelli kirjeldatud paigutuspõhimõtteid rakendatakse Vikipeedias selgelt struktureeritud infokastide, tabelite ja sisukordade paigutusega. Need elemendid aitavad hoida artikli ülesehitust loogilisena ja lihtsustavad faktide leidmist.
- Infokastid paiknevad artikli paremas servas, pakkudes kiiret juurdepääsu põhifaktidele.
- Tabelid ja graafikud lihtsustavad andmete esitlust ja vähendavad segadust.
- Sisukorrad annavad ülevaate artikli struktuurist ja aitavad kiirelt navigeerida.
J. Tidwell rõhutab teoses Designing Interfaces, et selge ja tasakaalustatud paigutus parandab kasutajakogemust.[11]
Kasutajamugavuse uurimused
[muuda | muuda lähteteksti]Uuringud on näidanud, et Vikipeedia kasutajamugavust ja kujundust saab parandada läbimõeldud kujunduspõhimõtete abil. Näiteks on selgitatud, et selge hierarhia ja kontrast aitavad kasutajatel kiiremini leida vajalikke andmeid ning vähendavad navigeerimisel esinevat kognitiivset koormust. [12] [13]
Hierarhia ja kasutajamugavus 2020. aasta Tartu Ülikooli uuring keskendus Vikipeedia sisustruktuurile, rõhutades, et loogiline ja hierarhiline ülesehitus suurendab informatsiooni kättesaadavust ja parandab üldist kasutajakogemust. [14] Samuti leiti, et artiklite sisukorrad ja lingid aitavad kasutajatel liikuda sujuvalt erinevate teemade vahel.
Loetavuse tähtsus 2018. aastal avaldatud uuring näitas, et intuitiivne kujundus ja selged teksti jaotused parandavad loetavust ning võimaldavad kasutajatel kiiremini orienteeruda.[15] Lisaks rõhutati, et infokastide ja tabelite kasutamine muudab andmete esituse tõhusamaks.
Mobiilikasutuse roll 2021. aasta teadustöö analüüsis Vikipeedia mobiilseadmetele optimeerimist. Uuringu tulemusena selgus, et lihtsustatud ja minimalistlik kujundus parandab kasutajate rahulolu, eriti väiksemate ekraanide puhul.[16]
Need uuringud kinnitavad, et kasutajamugavuse põhimõtete rakendamine, nagu selge hierarhia, loetavus ja mobiilseadmete kohandamine, on olulised Vikipeedia kvaliteedi ja kasutajakogemuse parandamiseks.
Artiklite ülesehitus ja vormindamine
[muuda | muuda lähteteksti]Vikipeedia artiklid järgivad Wikipedia Manual of Style juhiseid, mis tagavad sisu ühtsuse ja kvaliteedi. Näiteks:
- Sisukord: kuvatakse automaatselt artikli alguses, aidates lugejatel leida huvipakkuvat sisu.
- Viidete loetelu: esitab allikad selgelt artikli lõpus, tagades teabe usaldusväärsuse.
- Lingid: hõlbustavad liikumist seotud teemade vahel.
Selline ülesehitus aitab vältida segadust ja toetab informatsiooni kiiret omastamist.
Võrdlus teiste platvormidega
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks Vikipeediale kasutavad infokujunduse põhimõtteid ka teised avatud sisuloome platvormid, nagu Stack Overflow ja Fandom:
- Stack Overflow keskendub küsimustele ja vastustele, kus hierarhia ja loetavus on prioriteetsed, et kasutajad leiaksid kiiresti konkreetseid vastuseid.
- Fandom rõhutab visuaalset atraktiivsust ja mitmekesist disaini, kuid see võib teatud kasutajatele keerulisemaks muuta sisu leidmise.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lih, A. The Wikipedia Revolution: How a Bunch of Nobodies Created the World's Greatest Encyclopedia. Hyperion, 2009, lk 23–25.
- ↑ Reagle, J. Good Faith Collaboration: The Culture of Wikipedia. The MIT Press, 2010, lk 45–47.
- ↑ Tkacz, N. Wikipedia and the Politics of Openness. University of Chicago Press, 2015, lk 89–92.
- ↑ Wikimedia Foundation. Vikipeedia ajalugu. Saadaval: https://wikimediafoundation.org/.
- ↑ Krug, N. Don’t Make Me Think: A Common Sense Approach to Web Usability. Cheshire, CT: New Riders, 2000, lk 45–46.
- ↑ Krug, N. Don’t Make Me Think: A Common Sense Approach to Web Usability. Cheshire, CT: New Riders, 2000, lk 45–46.
- ↑ Tufte, T. The Visual Display of Quantitative Information. Cheshire, CT: Graphics Press, 1983, lk 51–52.
- ↑ Nielsen, A. Usability Engineering. San Francisco: Morgan Kaufmann, 1993, lk 89–90.
- ↑ Nielsen, A. Usability Engineering. San Francisco: Morgan Kaufmann, 1993, lk 89–90.
- ↑ Tidwell, J. Designing Interfaces. Sebastopol, CA: O’Reilly Media, 2005, lk 120–122.
- ↑ Tidwell, J. Designing Interfaces. Sebastopol, CA: O’Reilly Media, 2005, lk 120–122.
- ↑ Author, A. The Impact of Interface Design on Wikipedia Usage. Journal of Web Usability, 2018, lk 34–36.
- ↑ Author, B. Evaluating Readability in Collaborative Online Platforms. Design Studies, 2021, lk 45–47.
- ↑ Tartu Ülikool. Kasutajamugavuse põhimõtted Vikipeedias. 2020.
- ↑ Google Scholar. Improving Readability in Online Platforms.
- ↑ Tallinna Ülikool. Vikipeedia kujunduse ja kasutajakogemuse analüüs.