Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa 3

Autoritele on seadustega antud õigused ja kohustused. Autoriõigus pakub autorile intellektuaalset turvatunnet, tagades selle, et tema tööd ja vaeva ei oleks võimalik kellelgi varastada ja enda omaks kuulutada. Sellega kaasnevalt lasub autoritel üldiselt samasugune kohustus mitte kuulutada omaks teksti, mida nad ei ole kirjutanud. Selles õppetükis tutvume autori õiguste ja kohustustega ühiskondlike reeglite järgi ning näitame, kuidas see on seotud Vikipeediasse kirjutamisega.

Allikate abil kirjutamine: refereerimine ja tsiteerimine

Vikipeedia on entsüklopeedia ning seetõttu on Vikipeedia artiklite kirjutamise juures oluline, et nendes esitatud väited põhineksid avaldatud allikatel. Seega nõuab Vikipeedia artikli kirjutamine oskust anda edasi teiste autorite mõtteid ja väiteid, vältides ühelt poolt plagieerimist ja teisalt ebaõige info esitamist.

Plagiaadiks ehk loomevarguseks nimetatakse teises allikas esitatud ideede, tulemuste või teise allika sõnalise vormi esitamist enda omana. Plagiaadil on palju erinevaid vorme ja põhjuseid – eristada võib näiteks tahtlikku ja n-ö tahtmatut plagieerimist. Kõige tüüpilisemalt mõistetakse plagieerimise all teis(t)e autori(te) ideede tahtlikku varastamist, ent ometi sünnib enamik plagiaate just kogemata, eelkõige teadmatusest või lohakusest. Seega ei ole plagiaat ainult teiste autorite väidete esitamine enda väidetena, vaid ka näiteks teis(t)e autori(te) väidete küündimatu ümbersõnastamine, sest ka väite sõnaline vorm on autori intellektuaalne omand. Samuti loetakse plagiaadiks muid eksimusi, mis takistavad lugejal õige allikani jõudmist. Seejuures tuleb tähele panna, et lubamatu on igasugune plagieerimine ning plagiaadi kõikidesse vormidesse suhtutakse võrdse tõsidusega.

Vikipeedia artiklid ongi põhiolemuselt referaadid, aga niisugused, mis ideaaljuhul püüavad koondada kogu olulise ja üldiselt aktsepteeritud informatsiooni. Refereerimisel tuleb kindlasti tähele panna seda, et algteksti ei muudetaks liiga vähe. Kui asendada algteksti lauses vaid mõned sõnad, on tegemist ebaõnnestunud refereeringuga. Ebaõnnestunud refereeringut ilmestab näide (2), mille puhul on kindlasti tegemist plagiaadiga, sest puudub viide allikale ning muudetud on vaid mõnda sõna. Plagiaadiks loetakse ka algteksti sõnasõnalist esitamist ilma jutumärkideta. Kuigi näites (3) on olemas viide algallikale, ei ole siin tegu kaugeltki korrektse viitamisega, sest see tekst on täpne koopia algtekstist, mitte mõtte edasiandmine oma sõnadega.

1. näide: Algtekst

Süntaktilise tegumoena käsitletakse grammatilise subjekti ja tegevussubjekti vahekorda. Lauseid, milles tegevussubjekt esineb grammatilise subjektina, nimetatakse aktiivlauseteks, lauseid, kus selline vastavus mingitel kaalutlustel puudub, aga passiivlauseteks. Eesti keelele on omane eelkõige subjektita passiiv, mille korral tegevussubjekt on grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud ja see positsioon jääb lauses tühjaks. Tegevussubjekt ise jääb lausest tavaliselt välja (vahel võib ta esineda ka agentadverbiaalina). [1]

2. näide: Ebaõnnestunud refereering

Süntaktilise tegumoena käsitletakse grammatilise subjekti ja tegevussubjekti vahekorda. Laused, kus tegevussubjekt esineb grammatilise subjektina, on aktiivlaused, laused, kus selline vastavus mingitel kaalutlustel puudub, on passiivlaused. Eesti keeles on tavaline subjektita passiiv, mille korral tegevussubjekt on grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud ja selle positsioon jääb lauses tühjaks. Tegevussubjekt ise jääb lausest tavaliselt välja, kuid vahel võib ta esineda ka agentadverbiaalina.

3. näide: Ebaõnnestunud refereering

Süntaktilise tegumoena käsitletakse grammatilise subjekti ja tegevussubjekti vahekorda. Lauseid, milles tegevussubjekt esineb grammatilise subjektina, nimetatakse aktiivlauseteks, lauseid, kus selline vastavus mingitel kaalutlustel puudub, aga passiivlauseteks. Eesti keelele on omane eelkõige subjektita passiiv, mille korral tegevussubjekt on grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud ja see positsioon jääb lauses tühjaks. Tegevussubjekt ise jääb lausest tavaliselt välja (vahel võib ta esineda ka agentadverbiaalina). [1]

Siirdu üles↑ Erelt, M., Kasik, R., Metslang, H. Rajandi, H., Ross, K., Saari, H., Tael, K., Vare, S. (1993). Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Lk. 30.

Et sellist viga vältida, tuleb refereerimisele läheneda mitte kui algteksti lause või lausete muutmisele, vaid kui uue teksti kirjutamisele, milles antakse edasi algteksti(de)s esitatud väiteid. Vikipeedia artiklite eesmärk on usaldusväärsetes allikates leiduva sisu koondamine. Tekst, mis seda sisu edasi annab, tuleb seetõttu peaaegu alati uuesti kirjutada uuest eesmärgist lähtuvalt. Kui Sa lood sama informatsiooni põhjal uue teksti (ja viitad korrektselt), ei tule autoriõiguste pärast muretseda. Terminite osas esinevat kokkulangevust algteksti ja refereeringu vahel ei loeta plagiaadiks, terminite kasutus on oskuskeele üks tunnuseid ning võimaldab olla refereeringutes täpne. Seega tuleb algallikas esinevad terminid tuvastada ja neid oma tekstis kasutada. Võõrkeelse allika puhul tuleb leida korrektsed eestikeelsed terminid (vt ka 6. õppetükk). Ülal toodud algteksti korralik refereering näeb välja näiteks selline:

4. näide: Õnnestunud refereering

Eesti keele tegumoe kategoorias eristatakse aktiiv- ja passiivlauseid, mida määratletakse grammatilise subjekti ja tegevussubjekti suhte alusel. Kui tegevussubjekt langeb kokku grammatilise subjektiga, on tegemist aktiivlausega, kui tegevussubjekt ei lange kokku grammatilise subjektiga, on tegemist passiivlausega. Eesti passiiv on tavaliselt subjektita passiiv, st tegevussubjekti ei vasta grammatilisele subjektile ning jääb lausest välja või esineb agentadverbiaalina.[1]

Siirdu üles↑ Erelt, M., Kasik, R., Metslang, H. Rajandi, H., Ross, K., Saari, H., Tael, K., Vare, S. (1993). Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Lk. 30.

Võõrkeelse allika refereerimisel tuleb teadvustada, et refereerimine ei ole vaid tõlkimine. Olenemata sellest, et võõrkeelse allika puhul tuleb tekst panna teise keelde, ei ole algteksti tõlkimine sama kui refereerimine ehk mõtte edasi andmine oma sõnadega. Pealegi soodustab võõrkeelse algteksti liiga täpne järgimine tõlkelisust ja kohmakat eneseväljendust loodavas tekstis. Samas ei ole vabam tõlge ja algteksti täpsem refereering ühemõtteliselt eristatavad ja seega ei ole alati võimalik sellist plagiaati täie kindlusega tuvastada. Siiski tuleks sellise kahtluse tekkimist vältida ning oma teksti kirjutamisel end algteksti(de)st võimalikult lahti rebida.

Allikates oleva info adekvaatne esitamine

Oluline on, et refereeringus ei väidetaks midagi sellist, mida algteksti autor tegelikult ei väida. Seejuures on eriti oluline tähele panna, et refereeringus ei läheks kaduma see, kui kindel algallika autor selle väite paikapidavuses on. Näiteks ei tohiks algallikas väga pehmelt sõnastatud väitest saada kategooriline fakt ega vastupidi.

Vikipeedia artiklid peavad olema kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. Erimeelsustega vaadete esitamisel tuleb jälgida, et kõik tähelepanuväärsed osapooled on asjakohaselt esindatud ning eri vaatepunktid on esile toodud. Arvamuste kirjeldamisel on oluline välja tuua, kes arvab, ja pakkuda arvamusele konteksti (ei tohi kirjutada "levinud arvamuse kohaselt"). Tekst kui tervik peab esitama ausalt, tasakaalustatult ning, kui vähegi võimalik, ilma autoripoolsete eelistusteta kõiki teema suhtes olulisi seisukohti, mis on avaldatud usaldusväärses allikas.

Allikate kriitiline hindamine

Vikipeedia tekste kirjutades tuleb leida avalike tekstide seast usaldusväärsed ning artikli aluseks sobilikud. Selle kohta ei saa kahjuks anda täpseid juhiseid ega teha nimekirja usaldusväärsetest allikatest. Vikipedistil tuleb lihtsalt rakendada kasutada olevate allikate suhtes kriitilist meelt ja elutervet skepsist.

Enamasti ei sobi Vikipeedia artikli kirjutamisel kasutada e-posti vestlusi või internetifoorumeid. Neid võib aga lisada välislinkide alla. Välislinkide roll ei ole sama kui viidetel ja neid ei kasutata artikli sisu kontrollimisel. Lugejad võivad neid kasutada lisainformatsiooni otsimisel või näiteks näidete otsimisel nähtuse kohta.

Kõige usaldusväärsemad allikad on enamasti teaduspublikatsioonid tunnustatud teadusajakirjades. Teadusajakirjades tagatakse materjali usaldusväärsust avaldamisele eelneva põhjaliku kontrolli ja arvustamise läbi. Mõnikord kestab teadusartikli avaldamine aastaid. Samas võib ka teadusartiklites avaldatud teadmine teatud aladel kiiresti vananeda ning põhjalikust kontrollist hoolimata avaldatakse teadusajakirjades vahel ka ebaõiget infot. Sellisel juhul jõuab see informatsioon vigadest teistesse teaduspublikatsioonidesse.

Ehkki tänapäeval avaldatakse kvaliteetset informatsiooni ka mitmetes veebiväljaannetes, peetakse tunnustatud kirjastusi ja ajakirju neist tihti usaldusväärsemaks. Need on oma usaldusväärsust lugejaskonnale pika aja jooksul kinnitanud. Allikate kriitilisel hindamisel tuleb tähele panna ka nende autorite keelekasutust, nt kas nad raporteerivad fakte või esitavad oma arvamust. Näiteks mõne päevalehe juhtkiri on üldiselt tunnustatud usaldusväärne allikas, aga väga tihti kasutatakse seda ajalehetoimetuse seisukohtade väljendamiseks. Kui juhtkirja aluseks on olnud faktid, tasub nendega üksikasjalikumalt tutvuda mõnes teises allikas. Toimetuse seisukohad esindavad toimetust, aga mitte üldsuse aktsepteeritud fakte. Nende refereerimisel tasub esile tuua allika autori positsioon.

Vikipeedia artiklites kasutatud allikad peavad olema neutraalsed. Sagedasti võib ette tulla allikaid, mis on koostatud inimeste poolt, kelle huvides on nähtust teatud võtmes käsitleda. Näiteks mõne erakonna häälekandja ei ole sobiv allikas informatsiooni kogumiseks sama või mõne teise erakonna kohta. Püüdes objektiivselt kirjeldada teatud mineraalvee brändi, ei tasu selleks kasutada firma enda kodulehte või sellesse tuleks suhtuda väga kriitiliselt. Erafirmade huvides on loomulikult teenida enda firmale kasumit, mistõttu on nende enda kontrollitud ruumis (nt firma kodulehel) kasulik esitada informatsiooni, mis näitab neid heas valguses. Informatsioon, mida seal esitatakse, võib küll olla reguleeritud seadusega (nt tarbijakaitseseadusega), aga see ei pruugi igas piirkonnas või valdkonnas nii olla. Üldiselt sobivad Vikipeediasse allikad, mille puhul on nende erapooletus ja iseseisvus selge.

Nagu öeldud, ei ole usaldusväärsuse kohta täpset juhendit võimalik koostada. Autor peab allikaid otsides seda ise hindama. Kõige lihtsam on vaadata, mida asjaosaliste endi avaldatud allikad väidavad ja kas ja kuidas need väited erinevad teistest allikatest. Kas neil võis olla kasulik mõnda fakti näidata neile sobivas valguses? Kas nad näivad kompetentsed ja piisavalt informeeritud, et nende väiteid uskuda? Kas väidete sisu kõlab Sinu jaoks usutavalt? Kas mõnes teises allikas leidub teistsuguseid arvamusi?

Artikli kirjutamisel on allikate otsimine enamasti artikli autori tööks ning seetõttu ka tema vastutada. Artiklite leidmisel aitab kaasa lai silmaring ning teadmised valdkonnast. Need aitavad ka Sul eristada kvaliteetseid allikaid vähem kvaliteetsetest. Hea viis saada ülevaadet Vikipeediale sobilikest allikatest on vaadata teisi artikleid. Kui võimalik võid Sa proovida sarnaste teemade puhul juba kasutatud artikleid. Samas tuleb meeles pidada, et Vikipeedia sisu ei ole alati korralikult lõpetatud ning kõigil kirjutajatel ei pruukinud olla kasutada samad kvaliteedinõuded. Seetõttu ei ole sarnaste viidete olemasolu garantiiks allikate usaldusväärsuse kohta.

Millal peab viitama?

Üldiselt ei piisa mingi teabe kaasamiseks Vikipeediasse sellest, et tegemist on tõese väitega. Vikipeedia artikkel peab oma väited selgelt allikatega siduma. Samas on Vikipeedias võetud omaks põhimõte, et käibetõdedele ei pea viitama. Näiteks ei pea lisama viidet väitele, et maa tiirleb ümber päikese. Eesti Vikipeedias on arvatud ka, et fakte, mis on välja loetavad põhikooliõpikust, võib pidada üldkehtivaks ning nendele ei pea viitama. Samas aeguvad ka õpikud ning ka need ei pruugi sisaldada lõplikku tõde. Üldiselt püütakse viitamise ja mitte-viitamise vahel tasakaal leida, aga sisukate ja informatiivsete väidete puhul tasub alati lisada viide. Kui ka lihtsama teadmise puhul on allikas selge ja teada, ei ole peaaegu kunagi kasulik jätta viitamata. Kui viide on lisatud, ei teki lugejatel ega tulevastel toimetajatel probleeme ega kahtlusi.

Kui tihti peab teksti sees viitama?

Nagu varasemates õppetükkides räägitud, on viited on vajalikud selleks, et lugejal oleks nende järgi võimalik tekstis esitatud väiteid kontrollida. See tähendab, et viited peavad olema tekstis esitatud selliselt, et see võimaldaks hõlpsasti tuvastada, mis allikast mingi väide pärineb. Seega ei piisa Vikipeedia artiklis sellest, kui viidatud allikad on reastatud artikli lõpus, ega isegi sellest, kui viited on mitmel allikal põhineva lõigu lõpus (5. näide). Viide peab seisma vahetult iga refereeringu järel (6. näide).

5. näide: Viited liiga harva

Hüpotermia (inglise hypothermia), alatemperatuur, vaegsoojumus, alajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad soojust kõige kiiremini. Vereringe üritab siseelundeid külmumisest päästa, ahendades nahaaluseid veresooni. Kehatemperatuuri langedes ilmuvad alajahtumise sümptomid nagu värisemine ja meeltesegadus. Kui hüpotermiat ei ravita, siis võib see viia südamerabanduse, hingamiselundite töö seiskumise või surmani.[1] [1] [2][1]

↑ Siirdu üles asukohta:1,0 1,1 1,2 Mayo Clinic staff (8. juuni 2011) Hypothermia: Definition Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)
Siirdu üles↑ Aldo Tatter (20. jaanuar 2006) Külmakahjustused ja alajahtumine. Emajõe nupuklubi, viimati uuendatud 18. aprill 2006 (Vaadatud 28.10.2013)

6. näide: Viited iga refereeringu järel

Hüpotermia (inglise hypothermia), alatemperatuur, vaegsoojumus, allajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C.[1] Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad soojust kõige kiiremini. Vereringe üritab siseelundeid külmumisest päästa, ahendades nahaaluseid veresooni. Kehatemperatuuri langedes ilmuvad alajahtumise sümptomid nagu värisemine ja meeltesegadus.[2]Kui hüpotermiat ei ravita, siis võib see viia südamerabanduse, hingamiselundite töö seiskumise või surmani.[1]

↑ Siirdu üles asukohta:1,0 1,1 Mayo Clinic staff (8. juuni 2011) Hypothermia: Definition Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)
Siirdu üles↑ Aldo Tatter (20. jaanuar 2006) Külmakahjustused ja alajahtumine. Emajõe nupuklubi, viimati uuendatud 18. aprill 2006 (Vaadatud 28.10.2013)

Siiski on kaks järjestikkust sama allika viidet ühe lõigu piires liiast (näide 7). Kui viitate ühe lõigu piires esmalt allikale A, siis allikale B ja siis uuesti allikale A, on kõik viited omal kohal (näide 8). Kui juhtub, et kaks lõiku pärinevad tervikuna samast allikast, siis tuleb sellele allikale ikkagi mõlema lõigu lõpus viidata (samas tuleb hoolega jälgida, et ühe allika ulatuslik refereerimine ei muutuks tõlkimiseks.

7. näide: Ülearune viide

Jänes kuulub jäneslaste sugukonda.[1] Jänes kuulub pärisjäneslaste alamsugukonda. [1] Eestis elab ligikaudu 40 000 halljänest.[2]

Siirdu üles↑ "Loomade elu", 7. kd., lk. 102–109.
Siirdu üles↑ http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee

8. näide: Korrektsed viited

Jänes kuulub jäneslaste sugukonda.[1] Eestis elab umbes 40 000 halljänest.[2] Jänest peetakse pärisjäneslaste alamsugukonna ainsaks perekonnaks.[1]

Siirdu üles↑ "Loomade elu", 7. kd., lk. 102–109.
Siirdu üles↑ http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee

Tsiteerimine

Vikipeedia artiklid püüavad edasi anda üldsuse poolt tunnustatud informatsiooni. Tavaliselt ei ole refereeritud mõtete esialgne sõnastus väga oluline ning enamasti ei ole Vikipeedias vajalik autoreid otse tsiteerida. Tsiteerimine on ehk kohane, kui esitatakse mõnd konkreetset avalikku vastuolu, samuti tuleb tsiteerimist rohkem ette elulooartiklites. Ka nendes ei tohiks tsiteeritud osa moodustada tekstist suurt osa, st tavaliselt piisab lühidast tsitaadist.

Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega. Näiteks:

„

Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal.

“

Louis Leroy
Le Charivari, 25. aprill 1874

Siin on kasutatud tsitaadi malli lähtetekstis, mis võtab kuju

„

”tsitaadi tekst”

“

Tsitaadi allikas

.

Näite lähtetekst:

„

Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal.

“

Louis Leroy<br>Le Charivari, 25. aprill 1874

Viidete vormistamine

Selleks, et allikmaterjalid oleks viidetest alati ülesleitavad, tuleb nad korralikult vormistada. Vikipeedia juhendi järgi peaksid viites olema järgmised elemendid:

autori(te) nimi (nimed),
artikli, raamatu või muu allika avaldamise aasta (perioodika puhul ka kuupäev või kuu),
artikli või raamatu pealkiri,
perioodilise väljaande puhul selle nimi,
raamatu puhul väljaandmiskoht ja kirjastus,
paberväljaande (ja võrgus leiduva nummerdatud lehekülgedega teose) korral lehekülje või lehekülgede numbrid, kust teave pärineb,
võrguväljaande korral märge, millisel aadressil ja millisel kuupäeval on teave olnud kättesaadav.

Viitamisel kasutatakse mitmeid erinevaid stiile. Selle kursuse raames palume kasutada järgmist stiili (APA):

Ühe autoriga raamat:

Bernstein, T.M. (1965). The careful writer: A modern guide to English usage (2. trükk). New York: Atheneum.

Kahe autoriga artikkel:

Klimoski, R., & Palmer, J. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45(2), 10-36.

Ajalehtedele viidates tasub kirja panna ka ilmumise kuupäev:

Himma, M. (2008). Huvikool aitab lapsel kutsumust leida. Tartu Postimees, 11. september. Kasutatud 13.09.2008 http://tartu.postimees.ee/120908/tartu_postimees/uudised/341731.php

Vikipeediasse lisatud viidete puhul tuleb kanda hoolt, et viited oleks ka tulevikus arusaadavad. Mõnikord viidatakse tekstides lisades lihtsalt link internetilehele, mida kasutati. Vikipeedia artiklitesse see ei sobi, kuna Vikipeedia artiklid on kirjutatud pikaks ajaks, internetilingid kipuvad aga kergesti aeguma. Seda protsessi nimetatakse ka lingikõduks. Arvatakse, et aastas võib katkeda kuni 5% linkidest. Seetõttu tuleb ka internetiallikate puhul kirja panna kõik võimalikud andmed, mis on võimalik kätte saada: artikli pealkiri, autor, ilmumisaeg, ilmumisplatvorm (veebileht) jne. Lingi juurde tuleb märkida ka kuupäev, millal allikat kasutati (ehk millal oli link kättesaadav). Ka trükis ilmunud allikate puhul tuleks lisada veebilink, kui kasutati seda allikat (või kui see on võimalik). Näiteks:

Juhanson, K. (1995). Handi ja mansi toidud. Kogumikus: Viitol, Livia (koost.) Soome-Ugri kokaraamat. (Kasutatud 11.02.2016)
Autor teadmata. (2015).Retseptid: Handi köök Soome-Ugri Toidukultuuri Seltsi kodulehel: Soome-ugri maitsed. Kasutatud 11.02.2016

Viite vormistamisel saab kasutada järgmist formaati:
<ref> Perenimi, Eesnime esitäht. (Aasta). Raamatu pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. leheküljenumber. ISBN (kui teada) </ref>, mis loob viite: [1].

Samuti saab veebiallikale viitamisel kasutada malli Netiviide:
<ref> {{netiviide}}: tühi viide (juhend)</ref>.
Kui lühikesi viiteid on ka ilma mallita lihtne vormistada, ei pruugi seejuures malli kasutamine olla õigustatud.

Artikli alajaotusesse "Viited" lisatakse mall

, mis tekitab automaatselt tekstis toodud viidete nummerdatud nimekirja:

Siirdu üles↑ Eesnimi Perenimi. Raamatu pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta. leheküljenumber. ISBN

Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:

Esimesel kasutusel kirjuta <ref name="Luts">…</ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu).
Sama viidet uuesti kasutades kirjuta <ref name="Luts" />.

Teksti sees tuleb viide paigutada viidatud lause lauselõpumärgi järele ilma tühikuta.

Tagasisidestamine

On oluline, et teksti autor ei oleks teksti loomisel üksi, vaid et ta saaks tagasidet terve kirjutamisprotsessi vältel. Tagasiside on kirjutamisprotsessis oluline, kuna teksti autoril endal on sageli raske olla enda loodud teksti suhtes kriitiline ning teha tekstis ulatuslikumaid parandusi. Isegi siis, kui autor on väga enesekriitiline ning hoolas, kehtib igasuguse teksti loomisel tõde – mida rohkem võõraid silmi on tekstist üle käinud, seda parem tekst lõpuks saab. See ei käi pelgalt õpilaste ja üliõpilaste kohta, vaid kehtib ka kogenud autorite puhul. Parimateks tagasisidestajateks on kaasõpilased, kes kirjutavad ise samal ajal sama tüüpi tekste ning on kursis tekstidele esitatud nõuetega.

Kasutame kaasõppija tagasisidet ka sellel kursusel – kõik kursusel osalejad saavad iga kirjutatud artikli osa kohta kaasõppijatelt tagasisidet ning annavad ka ise oma rühmakaaslaste tekstidele tagasisidet. Alljärgnevalt kirjeldamegi, kuidas anda konstruktiivset tagasisidet ning kuidas saadud tagasisidet kõige efektiivsemalt ära kasutada.

Tagasisidestamise peamised põhimõtted:

– Tagasiside on kõige kasulikum kirjutamisprotsessi alguses ja keskel, mitte lõpus. On oluline, et autor saab oma tekstile tagasisidet siis, kui tal on soovitatud muudatusi veel lihtne sisse viia, mitte siis kui tekst on juba (peaaegu) valmis ja soovitatud muudatused eeldaks suures osas ümberkirjutamist. Seetõttu annamegi tagasisidet iga kord, kui Sul valmib mõni osa artiklist.

– Tagasiside andmisel korraga vaid ühele aspektile. Näiteks ühel nädalal refereerimisele ja viitamisele, teisel kokkuvõttele ja alles lõpuks keelele ja stiilile jne. Tagasiside andmisel aitab Sind tagasisidejuhend, mis on iga nädalal erinev ning toob ära konkreetsemad punktid, millele tähelepanu pöörata.

– Esitame ja tagasisidestame mustandeid. See tähendab, et tekstid ei pea veel olema keeleliselt perfektsed. Tegelikult lausa soovitatakse keelelisele väljendusele algus mitte tähelepanu pöörata ning keskenduda mõtte kirja saamisele. Kui Sa ei ole veel teksti lihvimisele väga palju aega ja energiat kulutanud, on lihtsam teha ka muudatusi, mida tagasisidestajad Sulle soovitavad.

– Parim tagasisidestaja on kaasõppija. Kuigi alguses võib tunduda, et Sa ei oska teiste kursusel osalejate tekstide kohta midagi öelda, ei ole see tegelikult nii. Kuna teil on kõigil sama ülesanne – kirjutada Vikipeedia artikkel – tunnetate teie tegelikult kõige paremini probleeme ning raskusi, mida selline ülesanne kaasa toob ning seetõttu oled just Sina kaasõppija teksti parim tagasisidestaja. Oluline on, et kaasõpilased on üksteise suhtes võrdsel positsioonil, see tähendab, et kaasõpilaste tagasiside ei ole kunagi hinnang ega hinne juba tehtud tööle, vaid asjatundlik kommentaar kaaslasele.

Kuna tagasisidestamine võib alguses olla raske ülesanne, hoiavad tagasisidel silma peal ka kursuse juhendajad ja assistendid.

Kuidas anda head tagasisidet?

– Tugine tagasiside juhendile (iga ülesande juures oma!)
– Ole kriitiline, kuid viisakas. Tagasiside on Sinu kui asjatundliku kaasõpilase põhjendatud arvamus, mitte hinnang kaasõpilase tööle;
– Kontrolli, et kriitika oleks sõnastud selliselt, et see käib teksti, mitte autori kohta;
– Pane tekstile antavad kommentaarid tähtsuse järjekorda, siis on teksti autoril selge, mida pead kõige olulisemaks;
– Ära too välja ainult negatiivset, nimeta ka seda, mis sulle meeldis;
– Et tagasiside ei jääks üldsõnaliseks (nt tekst oli segane), too välja konkreetsed kohad tekstis, mis üldiseid väiteid näitlikustaks;
– Sea tagasisidestamisele ajaline limiit. Kolme-nelja autori teksti tagasisidestamine ei tohiks võtta rohkem aega kui poolteist tundi. See ei tähenda, et peaksid töö täpselt pooleteise tunni möödudes pooleli jätma, vaid seda, et ka tagasisidestamist tuleb planeerida. Veendu, et iga teksti tagasisidestamiseks jääks sama palju aega.
– Kui mingi punkt on teis(t)e tagasisidestajate poolt juba välja toodud, siis võks seda siiski lühidalt ka oma kommentaarides korrata. Siis teksti autor näeb, et sama asi on mitmele tagasisidestajale silma jäänud ja teab sellele rohkem tähelepanu pöörata.

Mida tagasisidega peale hakata?

– Loe kõik kommentaarid rahulikult läbi ja pane veidikeseks kõrvale, et ettepanekuid seedida;
– Ära võta tagasisidet isiklikult, kriitika ei käi mitte autori, vaid teksti kohta;
– Arvesta, et iga tagasiside on subjektiivne ning erinevate tagasisidestajate arvamuse vahel võib olla vasturääkivusi. Otsus, milliseid kommentaare arvesse võtad, on täielikult Sinu kui autori teha.
– Siiski on kõik kommentaarid, mille on teinud teksti hoolega läbi lugenud ja analüüsinud inimesed, väärt vähemalt kaalumist. Eriti tõsiselt tasuks suhtuda kommentaaridesse, mis eri inimeste tagasisides korduvad.
– Ära lükka paranduste tegemist edasi. Kõige parem on teksti parandada siis, kui selle esialgse versiooni kirjutamine ja kommentaarid on värskelt meeles.

Tagasisidestamise tehniline pool

Tagasisidet anname iga artikli arutelulehel. Pane tähele, et siinsel kursusel tagasisidestame omavahel liivakastis olevaid artikleid, kuid üldiselt Vikipeedias teiste liivakastides ei käida. Mustandi tagasisidestamiseks mine artikli arutelulehele (vt joonis 1) ning vali ülevalt lisa teema (vt joonis 2). Teemaks kirjuta oma kasutajanimi (vt joonis 3).* Nagu Vikipeedias tavaline, lisatakse oma kommentaaride lõppu ka oma “allkiri”. Seda saad teha lisades oma teksti alla neli tildet PeeterT (arutelu) 11. veebruar 2018, kell 17:45 (EET). Sellega avaldatakse kommentaariga automaatselt Sinu kasutajanimi ja kirjutamise aeg. Edaspidi, s.o peale selle kursuse läbimist, piisab arutelulehel ainult allkirjast.[vasta]

Joonis 1. Arutelulehe asukoht Vikipeedias.

Joonis 2. Näidisaruteluleht Vikipeediast ja "Lisa teema" nupp.

Joonis 3. Tagasiside andmine "Kunksmoori" kasutajanime alt.

* Ka teema valimine tagasisidestamisel ei ole arutelulehel Vikipeedia tavapraktika, kuid teeme seda selle kursuse raames selleks, et saaksite samal ajal tagasisidet anda, ilma et midagi kuskilt kogemata ära kustuks.

NB! Kõige lõpuks vajuta "Avalda lehekülg". Vikipeedia ei säilita avaldamata tekste ja oma töö salvestamiseks tuleb kindlasti vajutada nupule "Avalda lehekülg" tekstikasti all.

Ülesanne

1. Tee tagasiside põhjal muudatused

Vaata õppeassistentidelt saadud tagasisidet oma artikli teemale ja ülesehitusele ning tee vajalikud muudatused.

2. Alusta artikli kirjutamist (Tähtaeg 29. oktoober)

Kirjuta artikli 1 pikema (või 2 lühema) alapeatüki mustand (u 2000-3000 tähemärki). Tekst ei pea olema viimistletud, kuid peaks olema sidusam kui lihtsalt märksõnad. Pea meeles, et Vikipeedia artiklis esitatud teadmised peavad tuginema allikatele. Refereeri ja viita korrektselt.

3. Anna tagasisidet (Tähtaeg 31. oktoober)

Anna oma rühmakaaslastele nende artikli teema, ülesehituse ja olemasoleva teksti kohta tagasisidet, tuginedes 3. õppetüki tagasisidejuhendile. Pea meeles, et tegemist on mustandiga, st tekst ei pea olema veel viimistletud ja viimistlusega seotud tahke pole mõtet tagasisidestada. Toetu selle juures 3. õppetüki tagasisidejuhendile (link paremal all).