Vikipeedia:22

Eestikeelse Vikipeedia algusest möödub 2024. aasta 24. augustil 22 aastat.

22 aastat on küll piisavalt pikk aeg tõestamaks Vikipeedia platvormi püsivust, usaldusväärsust ja järjepidevust. Täna on Vikipeedia üks suurimaid ja laialdasemalt kasutatavaid teadmisteallikaid internetis ja eestikeelsel Vikipeedial on kindlasti oluline osa eesti keele ja kultuuri säilitamisel ja edendamisel digitaalajastul.

Siinne lehekülg koondab 22 aasta jooksul kogutud materjali, mida võib leida Vikipeedia suures labürindis. Sellel lehel toome välja meie arvates kõige olulisema ja et elu ei oleks väga tõsine, siis on lisatud pisut ka vikisiili huumorit.

Naerata, sest oled Vikipeedias!

Mis on Vikipeedia?

Kui küsida, mis on Vikipeedia, siis arvatavasti on igal vastajal varuks oma vastus. Vikipeedias on tähtsal kohal definitsioonid, võiks lausa öelda, et Vikipeedia armastab definitsioone. Iseennast defineerib Vikipeedia järgmiselt: Vikipeedia on paljukeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke.

Vikipeedia eesmärgiks on muuta vabalt kättesaadavaks kõik olulised inimteadmised. Lisaks võimalusele informatsiooni tarbida, pakub Vikipeedia võimalust luua ning saada osa osaluskultuurist.

Mis on osaluskultuur? Osaluskultuur loob keskkonna ja võimalused igaühe aktiivseks osalemiseks kogukonna tegevustes, antud juhul veebientsüklopeedia loomise protsessis. Sealjuures saavad osaleda kõik olenemata sotsiaalsest, majanduslikust või kultuurilisest taustast.

Huvitavaid ja humoorikaid tõlgendusi Vikipeedia kohta, vaata sellest lühivideost.

Vikipeedia ajalugu

Vikipeedia ajalugu on siin või seal ikka aeg-ajalt kirja pandud, niisiis, ei hakka lugejaid veelkord koormama. Esitame seekord eestikeelse Vikipeedia 21. sünnipäevaks valminud Vikipeedia ajaloo ajajoonena. 2024. aastal võib ajajoonele mõttes lisada veel ühe punkti, näiteks selle kohta, kuidas eestikeelne Vikipeedia jõuab veerand miljoni artiklini!

Mida Vikipeedias teha saab?

Just nii lihtne see ongi, sest Vikipeedia pakub igaühele võimalusi. Vikipeedia on vabatahtlikkusel põhinev ühiskondlik projekt, kus jagub aega ja ruumi kõigile. Kindlasti on kõik inimesed vähemal või suuremal määral Vikipeedia lugejad, ent väike osa neist on ka Vikipeedia ehitajad – tekstikirjutajad, toimetajad, programmeerijad, fotograafid, administraatorid. Tänu neile on 22 aasta möödudes eestikeelses Vikipeedias juba ligi veerand miljonit artiklit ning kogutud info maht on paljukordselt suurem kui ühelgi teisel eestikeelsel entsüklopeedial.

Vikipeedial on mitmeid sõsarprojekte, mis jagavad sama eesmärki (muuta kogu maailma teadmine kõigile vabalt kättesaadavaks). Nende sekka kuuluvad vikiprojektide meediapank Wikimedia Commons, struktureeritud linkandmete teadmusbaas Wikidata, tsitaadivaramu Vikitsitaadid, alliktekstide kogumik Vikitekstid ja mitmed teised projektid, mis koonduvad katusmõiste Wikimedia alla. Samuti esineb nende juures eri keeleversioone nagu näiteks võrukeelne Vikipeedia.

Eestikeelne Vikipeedia ootab kaastöölisi

Vikipeedias on palju ruumi nii sisu kui inimeste jaoks. Kõik, kes tahavad Vikipeedias kaastööd teha on siia oodatud. Sageli küsivad inimesed, miks Vikipeedias puudub see artikkel või miks seda artiklit ei ole toimetatud? Siin ongi igaühe võimalus vajutada nuppu “Muuda” ja asuda Vikipeediat toimetama.

Vikipeedias ei ole nuppe, millele ekslikult vajutades kogu Vikipeedia haihtuks. Igaüks võib aidata Vikipeedial saada paremaks, kuid tegelikult on Vikipeedia ainult nende julgete päralt, kes selle täiendamises ise kaasa löövad. Vikipeedia vabatahtlik kogukond on tänulik iga abikäe eest.

Nii nagu riigis, organisatsioonis või kogukonnas kehtivad Vikipeedias oma reeglid. Kui kõik võiksid siin teha, mida ja kuidas tahavad, siis tekiks täielik kaos vaid loetud tundidega. Seetõttu on oluline teha omale selgeks reeglid ja neid järgida. Vikipeedias toimetades pole oluline kes sa oled, milline sa oled või kus sa oled – igaüks, kes käitub reeglite järgi, võib olla ekspert-vikipedist-toimetaja-entsüklopedist või vikifotograaf.

Alustuseks võib lugeda läbi Vikipeedia A ja O, siit saab teada, mis Vikipeedia on ja kuidas see toimib või miks on Vikipeedia just selline nagu ta on. Edasi võid juba vaadata õppevideoid (ära karda, need on lühikesed) selle kohta, kuidas Vikipeediasse sisu luua ja seal artikleid toimetada.

Vikipeedia pakub võimalusi ka neile. Sa võid Vikitsitaatide lehti uute tsitaatidega või rikastada Vikipeediat hoopis fotodega. Kujuta vaid ette, et sinust võib vaid mõne klõpsuga saada vikifotograaf, kelle fotod jõuavad maailma mistahes väljaandesse.

Rahu! Muidugi on Vikipeedial olemas kõik, mis vaja, ka sellele probleemile leidub lahendus. Sa võid osaleda mõnel koolitusel, kus teeme asjad selgeks puust ja punaselt. Tartus tegutseb ka Tartu Vikiklubi, mis korraldab vikihuviliste kokkusaamisi ja koolituspäevi. Koolitusi saab tellida koolidesse, asutustesse, organisatsioonidesse või võtta üksikisikuna osa mõnest avalikust koolitusest. Kirjuta meile ja me aitame sind hea meelega.

Vikipeedia pöördub õpetajate ja õppejõudude poole

Vikipeedia on haridusprojekt. See on justkui üks suur õpik, mis on kõigile vabalt kasutatav. Ühtlasi saame aga just läbi haridussüsteemi kaasata Vikipeedia loomisesse ja parendamisse suurimat võimalikku inimeste hulka. Vikipeedia on heaks õppevahendiks nii üldharidus- kui kõrgkoolides.

Paljud kõrgkoolide lektorid on juba põiminud Vikipeedia artikli kirjutamise õppetöösse. Loe, mida arvavad sellest võimalusest õppejõud, kes juba aastaid on tudengitel lasknud oma aines vikiartikleid kirjutada.

Oma kogemusi ja soovitusi jagavad:

Ann Siiman (Tartu Ülikool): "Vikiartikli loomisega kaasnevad (tudengi jaoks) suurem vastutus ja motivatsioon, sest tegu on avaliku tekstiga, millest sünnib laiem kasu."
Ursula Erik (Eesti Maaülikool): “Tudengid võiksid kirjutada Vikipeediasse, mitte sahtlisse."
Kaupo Kukli (Tartu Ülikool): "Üliõpilase jaoks on vikiartikkel põhimõtteliselt publikatsioon, tõenäoliselt tema esimene ja mõne jaoks võib olla ka viimane."
Marko Vainu (Tallinna Ülikool): "Julgustan kasutama vikiartikli ülesannet kõigil neil, kes muidu kasutavad õppeülesandena referaati."
Ain Riistan (Tartu Ülikool): "Vikipeedia artikli kirjutamine on üliõpilastele väga hea kogemus ja ka väljakutse, lisaks muidugi ka panus ühiskonda."

Vikisiili küsimused

Millal Vikipeedia valmis saab?

Vikipeedia ei saa kunagi valmis.

Nagu on näha ka vikipeedia logol, siis vikipalli ülemine osa on alati lahtine, ikka on puudu veel mõni pusletükk. Vikipeedia erineb teistest entsüklopeediatest selle poolest, et see areneb koos inimühiskonnaga ja on justkui maailma peegeldus.

Eestikeelsesse Vikipeediasse lisandub igal kuul keskmiselt ligi 1000 uut artiklit, aastas tavapäraselt üle 11 000 artikli. Artiklite arvu poolest oleme enam kui 300 keeleversiooni seas tublil 45. kohal. Jätkates samas kasvutempos ületaksime miljoni artikli künnise aga alles umbes aastaks 2090 ja seepärast tuleb ka tempot tõsta, kui tahame, et kõige olulise kohta saaks ka eesti keeles infot ammutada.

Kui suur on Vikipeedia ja kas seda saab alla laadida või välja printida?

Vikipeedial üle 300 keeleversiooni sisaldavad kollektiivselt üle 60 miljoni artikli. Eestikeelses versioonis on praegu 248 915 artiklit ja kõigi keeleversioonide seas on see artiklite arvult 45. kohal. Samal ajal on ingliskeelses Vikipeedias 6 911 840 artiklit ja need sisaldavad üle 4,4 miljardi sõna. Artiklite kõrval on muidugi Vikipeedias ka teisi lehekülgi (nagu see siin) ja nii ligineb ingliskeelne Vikipeedia suurima keeleversioonina 60 miljonile leheküljele. Kokkupakitult on praeguse ingliskeelse Vikipeedia artiklilehekülgede maht ilma meediafailideta umbes 20 GB ja eestikeelne Vikipeedia veel sõbralikuma mahuga. Allalaadimise kohta saad lugeda näiteks siit.

On olemas mitmeid spekulatsioone ja katsetusi Vikipeedia välja printimise kohta ning püütud arvutada, et mitut täistuuridel töötavat printerit oleks vaja printiversiooni jooksvaks uuendamiseks. Kindel on see, et printimise lõpetamise ajaks on välja prinditud versioon juba aegunud, sest ainuüksi ingliskeelses Vikipeedias tehakse igas minutis ligi 100 muudatust. Eestikeelses Vikipeedias luuakse aga ligi 30 uut artiklit päevas rääkimata olemasolevate artiklite uuendamisest ja täiendamisest.

Vähem kui 500 vikiartiklist koosnev raamat

2015. aastal printis kunstnik Michael Mandiberg installatsiooni käigus välja Vikipeedia tekste ilma visuaalse materjalita 106 köidet (millest igaühes oli ligi 700 lehekülge, kuid see oli vaid murdosa 2015. aasta ingliskeelsest keeleversioonist, mille kogumaht oleks olnud juba siis 7473 köidet.

Vikipeedia artiklid on mahukad. Rob Matthews, graafilise disaini tudeng Ühendkuningriigist, printis 2012. aastal välja kõigest 437 esinduslikku ingliskeelse Vikipeedia artiklit, millest sai 5000 leheküljelise köite paksusega umbes 48 cm.

Kas Vikipeedia võib kogemata kustuda?

Vikipeedias kustutatakse kogu aeg mittevajalikke lehti. Teoreetiliselt, kui keegi asuks kustutama järjest Vikipeedia lehti, siis see inimene oleks blokeeritud juba ammu enne seda, kui ta jõuaks sajanda leheküljeni. Selle eest hoolitsevad Vikipeedia kaastöölised ja administraatorid. Kui ka mõni leht saab kas kogemata või sihilikult kustutatud, siis on võimalik see taastada eelmisele versioonile.

Kas on võimalik aga, et Vikipeedia kaob üleöö mõne tehnilise serveririkke tõttu ning haihtub lihtsalt bittidena kosmosesse, nii nagu mõnikord juhtub meie arvuti sisuga?

Kui selline asi ka juhtuks, siis Vikipeedial on eri kohtades mitmed tagavarakoopiad. Vikipeedia on majutatud Wikimedia Foundationi (WMF) serveritesse, mis asuvad põhiliselt Ameerika Ühendriikides. Isegi kui WMFi kõigis andmekeskustes kõik arvutid korraga rikki läheksid, oleks Vikipeedia leht maas vaid loetud päevad enne, kui see suudetakse taastada.

Kes on vikipedist ja milline ta välja näeb?

Vikipeediasse lisavad sisu ja kirjutavad artikleid vabatahtlikud: mõni teeb muudatusi pea iga päev ja teine lisab midagi korra elus ning see võib olla vaid täiendus puuduva koma osas. Kõigil on aga võrdne õigus Vikipeediasse panustada.

Valdava enamuse muudatustest teeb aga väike hulk eriti aktiivseid kaastöölisi. Selliseid aktiivseid sisulisajaid ja -toimetajaid nimetatakse vikipedistideks ning fotomaterjaliga panustajaid vikifotograafideks. Siin lehel näed huvitavat statistikat selle kohta, kes on lisanud Vikipeediasse kõige rohkem vikilehti või fotosid ja kes on olnud Vikipeedias kõige kauem aktiivne. Sarjas Vikipeedilisi vaatlusi on ilmunud mitmeid interjuusid vikipedistide ja Vikipeediasse eri moel panustanud inimestega.

Vikipedistide seas läbi viidud miniküsitluse kohaselt on üks keskmine vikipedist huvitav ja pisut omamoodi tegelane. Ta on sageli fanaatiline ja võib olla Vikipeediast kerges sõltuvuses. Kui satud tema jaoks südamelähedasele teemale, siis avaneb teadmiste juga. Vikipedist on ka tavaliselt uudishimulik ja teadmisjanuline. Teiste jaoks võib ta tunduda kerge kiiksuga. Ta on ümar targutaja ja peidetud ekstravert.

Loomariigist sümboliseerib Vikipedisti kõige paremini öökull, kuid võrreldud on ka mesilasega, kes on väike tegelane suures projektis. Tehisintellekt kujundas kirjelduse põhjal kõrvaloleva pildi.

Vikivanasõna

Üks vikisiil jõuab rohkem küsida, kui 10 vikipedisti vastata.

Kui sul on veel vikisiili küsimusi, siis leiad neile vastused siit.

Alusta kohe

Nüüd, kui oled kogu lehekülje läbi lugenud ja linkide kaudu ka mujal lehtedel käinud, siis pole enam mõelda pikalt. Kutsume sind kohe vikitegevustes osalema.

Osale mõnel Tartu Vikiklubi tasuta minikoolitusel, mille kohta leiad infot Wikimedia Eesti kodulehelt.
Registreeru meie kodulehel Vikiteataja lugejaks. Igal kuul tuleb sulle meilipostkasti mõnus kompaktne uudiskiri, mis vahendab kõike huvitavat vikimaailmast!
Vaata, mida huvitavat postitame Wikimedia Eesti Facebooki lehel! Siin jagame alati infot ka tasuta koolituste, ürituste ja vikivõistluste kohta.
Külasta Wikimedia Eesti kodulehte, seal on palju head kraami, lugemist ja informatsiooni. Kui tekib endal mõni küsimus või huvitav koostöösoov, siis kirjuta meile!

Vikipeedias näeme!