Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 34

See siin on vanade arutelude arhiiv. Ära muuda selle lehe sisu. Kui soovid algatada uut arutelu või jätkata olemasolevat, siis palun tee seda sellel lehel.

eeskujulike artiklite kategooria – kas jätta või likvideerida

Pooldan eeskujulike artiklite kategooria alles jäämist. Ning kategoorias peaks olema ka vähemalt üks artikkel. --WikedKentaur (arutelu) 28. august 2015, kell 16:30 (EEST)

Eeskujulike artiklite kategooria peaks alles jääma. Raamaturoti kasutaja abilehel on paarkümmend kobedamat artiklit välja sõelutud ja tabelisse ritta pandud. Kui nüüd targemad kirjutaksid sinna tabelisse oma kommentaarid, et mida siis oleks vaja lisada/muuta (täienduseks punaste linkide likvideerimisele), et lähendada neid eeskujuliku artikli staatusele – siis mine tea, võib-olla aasta pärast on esimese kategooria all juba mitu artiklit. Oletan ka seda, et mida detailsemaks lähevad kommentaarid, seda suurem on tõenäosus, et neid artikleid keegi kas üksi või hoopis meeskonnatööna ka torkima hakkab.

Eespool mainiti artiklit "Andesiit". Kas Siimult ei saaks paluda artikkel üle vaadata tänases valguses? Keegi adminnidest ju suhtleb temaga ometi? --Hirvelaid (arutelu) 28. august 2015, kell 18:34 (EEST)

Mul oli plaanis saata osa artikleid ka spetsialistidele ülevaatamiseks. Ehk laekub mõningaid kommentaare. Võin ka Siimult küsida, aga ma ei julge lubada, et ta sellele mingit tegevust järgneb. Ivo (arutelu) 28. august 2015, kell 19:31 (EEST)

Ma tunnen end äärmiselt trollina, aga - andesiit endisel kujul poleks mult hea artikli kandidaadina poolthäält saanud:( Ja teades, mida ma veel artiklilt ootan ja teha kavatsen, ei saaks praegu ka. - Melilac (arutelu) 1. oktoober 2015, kell 00:21 (EEST)

Alustada mõnest isikuartiklist, mida annaks eeskujulikuks teha? Nimetet abilehel on esile tõstetud järgmised isikuartiklid:

--WikedKentaur (arutelu) 5. september 2015, kell 10:55 (EEST)

Arvan, et parem oleks eeskujulike artiklite kategooriast esialgu loobuda, sest meil on heade artiklitegagi probleeme ning praegused eeskujulikud artiklid on mõnevõrra eksitavad: jääb mulje, nagu saaks eeskujulikke artikleid kirjutada ainult pisiteemadel. Kui me hakkame artikleid sellesse kategooriasse pressima, siis me devalveerime oma ideaali, ja teisest küljest, ka nimetus ei ole kõigiti sobiv, sest ka häid/suurepäraseid ja kolmanda kategooria artikleid saab eeskujuks võtta. Selle asemel võiks head nimetada suurepärasteks, tagades ühtlasi nende suurepärase kvaliteedi. Andres (arutelu) 5. september 2015, kell 12:08 (EEST)

Võiks hoopis alustada suurepäraste artiklite atesteerimisel nendest kui kõige paljutõotavamatest. Andres (arutelu) 5. september 2015, kell 12:10 (EEST)

Kui me neist mõne eeskujulikuks saaksime, siis muudaks see midagi radikaalselt, sest ei Anton tšehhov, härra Hohenzollern ega Wolter von Plettenberg pole pisiteemad. Need on need artiklid, mida vaatasin ka ise selle "maalri" pilguga- aga ühe inimese jaoks on see veidi liiga suur töö. - Melilac (arutelu) 6. september 2015, kell 07:20 (EEST)

Nende pisieeskujulike teemade puhul ei ole nähtavasti väga suurt vaidlust, kuigi näiteks Siim leidis, et eeskujulikkusest on puudu geoloogilise ehituse käsitlus. Aga kui me mõne nendest tahame kuulutada eeskujulikuks, st ideaalilähedaseks, siis me peaksime kõigepealt kokkuleppele jõudma, mis meie ideaal on ja kuidas me saaksime seda näitlikustada. Andres (arutelu) 6. september 2015, kell 12:20 (EEST)

Geoloogilise ehituse käsitlus on puudu? Millisest artiklist on jutt? --Hirvelaid (arutelu) 6. september 2015, kell 13:10 (EEST)

Vaata arutelu:Tammiski nukk, ja ka Hanerahu artiklis seda pole. Andres (arutelu) 6. september 2015, kell 14:22 (EEST)

Wolter ja andesiit liiguvad mingis suunas, mida ma pean eeskujulikuks (kuigi hetkel näeb andesiit veel suhteliselt jube välja). Eks kui hääletamiseks läheb, siis ilmselt tuleb see küsimus, mis ideaal on, päevakorda, ja loodetavasti leiab mingi lahenduse ka. - Melilac (arutelu) 1. oktoober 2015, kell 00:41 (EEST)

Redigeerimiskast

Kasutan Monobooki kujundust ja vanaaegset lihtsat redigeerimiskasti. Viimase muutmise juures oli kasti kohal olev tööriistariba äkitselt venekeelseks muutunud. Kas selle saab kuidagi õigeks tagasi või ei tegele keegi enam nii vanade asjadega? --Epp 25. september 2015, kell 04:54 (EEST)

Paistab, et juba läks õigeks tagasi. --Epp 25. september 2015, kell 05:27 (EEST)

'Teata veast' link külgribale

Vene vikis see teata veast lingi lisamine teostatud javaskripti abil ning vahedialoogiga. Vaata näiteks artiklit ru:Берлин ning kliki 'Сообщить об ошибке'.

Siin võiks seda esialgu teha lihtsamalt ilma javaskripti kasutamata. Lisades külgribale lingi 'Teata veast', millele klikkides jõuab sama artikli arutelulehele uue teema lisamise aknasse. --WikedKentaur (arutelu) 25. september 2015, kell 19:44 (EEST)

Toetan igati (endiselt) mõtet, et selline lisandus oleks vajalik.

Vahedialoogiga on see lahendatud ka näiteks poola vikis. Ise pooldaksin selle meetodi kasutamist, sest see teeks minu arvates asja lihtsamaks nii probleemist teavitajale (kes saaks paremini aru, mida talt oodatakse; saab lisada võimaluse suunata isik artikli juurde viga parandama) kui ka meile (aitab paremini tagada, et kasutaja kommentaar ühtib artikliteemaga). Nn tooltipina peaks kindlasti juures olema, et "Teata veast artiklis", et see ikka kasutajale selge oleks, mis veast juttu teha. Ivo (arutelu) 25. september 2015, kell 22:53 (EEST)

Tundub, et mobiilversioonis on selline funktsionaalsus mediawiki-tarkvarasse endasse lisatud või lisamisel: https://translatewiki.net/wiki/MediaWiki:Mobile-frontend-errorreport-instructions/et --WikedKentaur (arutelu) 3. oktoober 2015, kell 08:19 (EEST)

Andesiit: punanahkade invasioon

Oleme sunnitud kurbtusega teatama, et suure innu ja otse ennearmawata wisadusega eeskujulise artikulumi kõrgete tippude poole pürginud andesiit on sattunud punanahkade massiwse rünnaku alla. Kahe ärawõidetud skreelingi asemele ilmus terwelt üksteist uut ja on oht, et neid tuleb weelgi juurde. Kiwi all elawa üksiku trollina olen ma nyyd nõuutu ja mures ja wajan abi. Kutsume üles kõiki wapramaid wikisõdalasi Andesiiti tema teekonnal toetama ja asuma wõitlusesse punanahkadega. - Melilac (arutelu) 27. september 2015, kell 10:30 (EEST)

Artiklit ennast, viimased täiendused tuleb ka veel parandada, lisaks viited.--Raamaturott (arutelu) 27. september 2015, kell 12:10 (EEST)

Saabunud on uus kontingent punanahkasid. Mõne likvideerimiseks on plaan, mõne jaoks mitte. Toon ära viimaste nimekirja: Veneetsia Püha Markuse kirik; Ostia Antica; Nemi; Santa Maria Maggiore basiilika; Villa Adriana/Hadrianuse villa; Santa Prassede basiilika, mis oleks Pietadele vist kontimööda. Edasi: Litofon; Leegionär; Knossose palee; kivimurd; Araabia-Nuubia kilp; Qena; vaas; Konstantinoopoli suur palee; Samothráki; Minose kultuur; pitsat; Krokeon; Lakoonia; Opus sectile; Helena; Constantinuse sammas; Vtáčnik. Lisaks on ees kuri ja kahepalgeline santoriniit, millele lähenemise koha pealt on targad ja sõbralikud nõuanded teretulnud. - Melilac (arutelu) 28. september 2015, kell 13:46 (EEST)

Santoriniidi kohta leiab paar lauset (paljukest siis ikka vaja on) ühest pdf-st siit "Igneous Rocks. A Classification and Glossary of Terms". Ma ei oska viidet anda, aga saan ta kätte, kui toksin googlisse "Igneous Rocks. A Classification and Glossary of Terms https://limin7.googlecode.com". Siis visatakse see pdf esimeseks vasteks. Kuid ma arvan, et Sa oled selle pdf-iga tuttav. --Hirvelaid (arutelu) 28. september 2015, kell 15:39 (EEST)

(lk. 479) on näha, et aastal 1897 kirjeldas Washington üht kivimit santoriniidina (pole andesiit), hiljem kirjeldas Becke santoriniidina teist kivimit. Otsinguga leiab mõlemat). Varasem santoriniit, uuem santoriniit (andesiit)? - Melilac (arutelu) 28. september 2015, kell 21:34 (EEST)

Kusjuures selle pdf-iga olin tuttav, aga mingil teadmata põhjusel (ühenduse viga?) laadis ta mul esimesel korral selle alla poolikult, alates santoriniidist jäi kõik välja. Ja ma arvasin, et oligi poolenisti üles pandud. Eks seepärast mul siis oligi tähestiku esimene ots lihtsam ja ladusam teha. Kui sellest juttu tegid, proovisin sellega uuesti õnne ja palju edukamalt. Paraku - nii sealt kui ka kõigist teistest loenditest jääb välja tomatsiit. See entsüklopeedia, kust Siim nimetuse võttis, on roppu moodi kallis (minu kahe kuu palk), aga Krisostomuses peaks ta olemas olema. Vaja oleks kontrollida, ega ta kirjaviga teinud ja kui ei, siis... Vaat siis oleks vaja kontrollida, ega raamatus endas viga sees ole (juuksed tõusevad sellise asja peale peas püsti). -Melilac (arutelu)

Mis on tomatsiit inglise keeles? Ma ei tea. Kuid üsna lähedane vaste paistis mulle olevat "thomasite". Kuid selle seletus ([1]) ei veennud mind, et oleksin õige vastuse leidnud.

Sellest entsüklopeediast sai Siim ilmselt loetelu. Ega seal erimite artikleid polegi, arvan ma. Kas neid lehekülgi (18–22) sellest entsüklopeediast ei kuvata kuskil, nt Google Booksis?--Hirvelaid (arutelu) 30. september 2015, kell 22:24 (EEST)

Vaat see on hea küsimus, seal peaks see kirjas olema. Praegu on hulk variante, millest üht teisele eelistada ei anna:P Thomasite mineraalina langeb muidugi variantide seast välja. Aga ons see nüüd thomacite, tomacite, tomatzite, tomazite? Kirjavea puhul läheks nimekiri veel pikemaks. - Melilac (arutelu) 30. september 2015, kell 22:49 (EEST)

@Kasutaja:Melilac: w:en:Thaumasite? -Mardus /arutelu 17. oktoober 2015, kell 19:51 (EEST)

Veel üks mineraal. Vaja on kivimit (kivim koosneb mineraalidest). Seega kahjuks ei... - Melilac (arutelu) 17. oktoober 2015, kell 19:54 (EEST)

Kas minu pakutu langeb siis tomatsiidiga kokku? -Mardus /arutelu 17. oktoober 2015, kell 21:36 (EEST)

Mis on entsüklopeedia mõte, eesmärk, kasu?

Kelle jaoks on entsüklopeedia? Mida enamus tarbijatest ootab? Milline oleks ideaalne või täiuslik entsüklopeedia?

Minu arvates enamus kasutajatest otsib entsüklopeediast abi kui sattub tundmatu sõna otsa ja tahab teada mida see sõna tähendab. Järelikult ideaalne allikas sisalda eranditult kõiki sõnu ja ei tuleks arvestada arvamise: "No seda sõna ei ole kõll vaja vaja Wikisse ... sest....(loll, kes ettekäändeid ei leia!)!"

Samuti peaks iga sõna seletus olema põhjalik ja kajastama kõiki tähenduse varjundeid, Kui erinevad autorid ei suuda tähenduses kokku leppida sis peaks olema seletuses märgitud kes mida arvab ga mitte ühe autori avamust kindla tõe pähe serveerima. Jäägu ligeja otsustada millise autori jutt usutavam tundub. Näiteks:

Usklikkude arvates on Jumal olemas, ateistid usuvad, et Jumalat ei ole olemas. Matemaatikud väidavad, et on võimatu tõestada nii Jumala olemas olu kui ka seda, et Jumalat ei ole!

 Venemaa kooli õpikute järgi punaarmee vabastas Eesti saksa  ja kodanluse okupatsioonist aga Hitleri aegsete kooliõpikute järgi hoopis sakslased vabastasid eestlased vene okupatsioonist.

Eesti praeguste õpikute järgi olid mõlemad okupandid.

Sellised erinevad vaatenurgad peaks olema korralikus artiklis kindlasti märgitud.Kui ei ole märgitud siis aitab kaasa lugejate rumaluse suurendamisele.

Nõus, et erinevad vaatenurgad on vajalikud.

Sõnade jaoks on Vikisõnastik (wikt:Esileht). Andres (arutelu) 2. oktoober 2015, kell 16:00 (EEST)

Samuti peaks iga sõna seletus olema põhjalik ja kajastama kõiki tähenduse varjundeid. Ei usu, et lugeja, kes tahab rohkem teada tammidest, oleks valmis (lisaks) lugema ka tammepuude hingeelust. Ja vastupidi. Samas - lähedasemate tähenduste puhul (näiteks mõis kui haldusüksus ja mõis kui mõisakompleks; sama kehtib ka talu kohta), kus küsimus on pigem vaatenurgas (talumees, kelle maad kuulusid mõisale, ei saanud oma maja ees mõelda, et nüüd olen mõisa õues, sama kehtis ka popsi kohta, kelle maad kuulusid suuremale talule) ootaks asjade kajastamist ühes kohas. P.S. Kurt Gödel tõestas, et ontoloogiline tõestus on teatavates maailma variantides kehtiv ja võib Jumala olemasolu tõestada. Me ei saa hoopis tõestada, kas maailm, kus meie elame, on selline, kus Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ei. - Melilac (arutelu) 3. oktoober 2015, kell 08:13 (EEST)

Sõnaraamatud

Within Runebergi projekt, I'm now digitizing several Estonian dictionaries. All are listed at the bottom of this page. I think they could be useful for Wiktionary, but there is very little activity both in the Estonian Wiktionary and regarding Estonian words in the English Wiktionary (only 4400 words), Russian Wiktionary (2000 words), German Wiktionary (1000 words), or Swedish Wiktionary (1000 words). --LA2 (arutelu) 3. oktoober 2015, kell 11:11 (EEST)

Ümmargused tähtpäevad 2015

Neid artikleid võiks ehk kõpitseda enne vastava kuupäeva saabumist. Mõni ilmselt läheb Google'i avalehele jms.--Morel (arutelu) 13. oktoober 2015, kell 03:28 (EEST)

Johannesepäev ja seenekorilus

ehk jagatud kogemus. Aastaid on Tartu linnas olnud nii, et mõnel aastal on välisuks kinni tuisanud ja tuleb välja "tunnelduda". Sel septembril õitses õunapuu. Täna (27. XII) avastasin, et paari meetri kaugusel välisuksest kasvavad seened..., jäädvustamine sõi aku tühjaks, muidu laadiksin mõne pildigi üles. Kui jaanuaris maasikad punetama hakkavad, siis püüan ettenägelikum olla.—Pietadè (arutelu) 27. detsember 2015, kell 14:16 (EET)

dura lex, sed lex

Kasutaja Ahsoous on eile kustutanud mitmeid enda töid, mille ta on andnud vabaks kasutamiseks. Kõiki ei viitsinud kontrollida, aga mõned on CC litsentsiga. Mul käib üle jõu CC litsentside juriidiliste tekstide lugemine, aga põhimõtteliselt on see pöördumatu (tähtajatu?) luba oma töid teistel etteantud tingimustel kasutada. Eesti autoriõiguse seadus koosmõjus võlaõigusseadusega lubab vististi sellisest leppest ühe-aastase etteteatamisega üles öelda (oluline on siinjuures asjaolu, et leping on tähtajatu mitte tähtajaline (nt 200 aastat)). AutÕS § 87 järgi tegutseb justminnis miski autoriõiguste komisjon. Äkki sealt saab abi. Võib-olla on ka CC litsentsis kirjas, et leping sõlmitakse tähtajaliselt autori surmani ja sellest hetkest veel 70 aastat, mul ei ole aega süveneda. --kanakukk (arutelu) 1. september 2015, kell 22:45 (EEST).

Ma ühele juristile juba esitasin päringu. Meil oleks täitsa tarvis seda teada, sest see on oluline ka kõigi teiste CC-litsentside seisukohast. Ivo (arutelu) 1. september 2015, kell 23:04 (EEST)

Commonsis väidetakse, et ei saa. Samas on võimalik selle seisukohaga võrdlemisi edukalt vaielda. Keeruline küsimus tõesti. Ivo (arutelu) 3. september 2015, kell 02:53 (EEST)

See on ju ammu selge, et nii see on mõeldud. Mida ütleb CC litsentsi täistekst ja kuivõrd Eesti autoriõigus sellega sobib, on ju iseasi. Meil ei ole ju ka panoraamivabadust. Maailm on eriilmeline. --kanakukk (arutelu) 3. september 2015, kell 03:33 (EEST).

Kas ma võin kogu oma kaastöö tagasi võtta?

Kas see pretsedent tähendab muu hulgas ka seda, et autor võib oma tekstilise kaastöö tagasi võtta? Minu meelest tuleks selline kaastööline pikemalt arutamata (seda enam, et isik ei pidanud aastaid üldse kaastööd tegema, kuniks üks teine kaastööline administraator on) tähtajalise puhkusele saata, kusjuures tähtajaks võiks määrata näiteks sümboolselt 70 aastat. --kanakukk (arutelu) 4. oktoober 2015, kell 21:33 (EEST).

Tahaksin seda uuesti küsida. --kanakukk (arutelu) 11. oktoober 2015, kell 22:44 (EEST).

Minu meelest on Vikipeedias kasutatava CC litsentsi juures selgelt öeldud: "The licensor cannot revoke these freedoms as long as you follow the license terms." Muidu kaotab ju litsents mõtte. Nii et kui keegi sellega just kohtusse ei lähe, on meil alati õigus tema enda materjali kustutamised tagasi pöörata. Ja kui uuesti kustutatakse, on see juba klassifitseeritav vandalismina. Vastav isik võib minna kohtusse oma õigusi kaitsma, olen kindel, et Vikipeedia jaoks oleks see case vettpidav.--Morel (arutelu) 19. oktoober 2015, kell 18:31 (EEST)

Kuna CC on oma olemuselt leping, siis on sellest ju teoreetiliselt võimalik taganeda. Lisaks liituvad veel mõned tõlgenduslikud ebaselgused, mis raskendavad selge otsese vastuse andmist. Nõnda see asi siis venis. Nüüd õnnestus mul aga viimaks ka natuke pikemalt juristidega nõu pidada.

Eri materjale läbi vaadates leidsime ühiselt, et litsentsist taganeda saaks isik ainult juhul, kui toimuks litsentsitingimuste rikkumine. Kuna seda vähemasti Vikipeedias aset ei leia (väljaspool vikit toimuvate rikkumiste puhul vastutab juba autoriõiguse vastu eksinud osapool, keda võib seejuures kohtulikult vastutusele võtta), siis ei ole mingit juriidilist alust nõuda Vikipeediast antud materjalide kustutamist. Mis küll ei tähenda, et me ei võiks ise otsustada, et soovime need kustutada, sest Vikipeedial pole avaldamise kohustust.

Ivo (arutelu) 13. november 2015, kell 15:22 (EET)

Tere!

Miks nii! Miks need asjad siia ilmuvad, kas Vikipeedia kasutajad on selgeltnägijad või? ... siit ei loe välja, mis on vahepeal Vikipedistide ja/või nende loominguga toimunud, kas eelolev käib Vikipeedia kaastöötaja • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu •i ümber? Kui jaa siis see riivab mind - kas on eelnevalt püütud teha kõik, et kasutajaga rahulikult läbi rääkida, siiralt vabandada kui vaja, tunnustada kasvõi tagantjärgi ja võimalusel püüda mitte laduda letti juriste ja paragrahve, ka teine pool leiab juristi ja leiab ka paragrahvi(d) - võib-olla olen ma asjast valesti aru saanud: meie lastele ju ei saa hakata teadmisi ette lugema robot, nemad veel ei mõtle (aga mine tea, pole kursis) või on see teatav 'lapsik-maskeering: ah meil polegi neid kaastöötajaid vaja Vikipeedia saab nendetagi hakkama aga paraku on tõsi see, et Vikipeedia ei saa ilma inimesteta kohe kuidagi ei 'tagant ega eest' ' ...

Mariina 15. november 2015, kell 07:16 (EET) alias Простота

Sündmused maailmas

Kuna mina enam ei tea, kuidas see maailma sündmuste lehe automaatne suunamine uuele kuule siin viimased paar aastat toimib, siis ma ei oska midagi ette võtta selle anomaaliaga, et "sündmused maailmas" suunab endiselt oktoobrile novembri asemel. Kui keegi saab või oskab sellega midagi teha, siis oleks tore. -- Toomas (arutelu) 1. november 2015, kell 20:48 (EET)

Igatahes nüüdseks on korras. -- Toomas (arutelu) 1. november 2015, kell 21:45 (EET)

Opera (?) anomaalia

Juba mitmes kuu kestab: Operaga ülal paremal nurgas (kaart) lingile klõpsates tuleb ette teade: "Wrong sertificate name", ja alla siis: ... Server name: a.toolserver.org (nende ridade kirjutamise ajal läks iseseisvalt c.toolserver.org→b.toolserver.org...a). Praegu vist läks ooteaeg liiga pikaks, ligi kümme korda pidi "Accept" nupule vajutama, enne kui allolevat kaarti lubas vaadata-.—Pietadè (arutelu) 1. november 2015, kell 22:03 (EET)

Opera-stable(@Ubuntu)-ga ei õnnestunud seda veateadet korrata. --WikedKentaur (arutelu) 2. november 2015, kell 17:52 (EET)

Thanks. "Isend" ütleb end olevat: Opera/9.80 (Windows NT 5.1) Presto/2.12.388 Version/12.17 —Pietadè (arutelu) 2. november 2015, kell 18:04 (EET)

Ütleb et:
The server's name "a.toolserver.org" does not match the certificate's name "toolserver.org;www.toolserver.org;toolserver.org". Somebody may be trying to eavesdrop on you.
Holder: toolserver.org, Wikimedia Foundation, Inc.
Issuer: GlobalSign jne...
Encruption protocol
128 bit AES (RSA/SHA)
—Pietadè (arutelu) 2. november 2015, kell 18:47 (EET)

Oled Sa kaalunud uuema Opera kasutamist? -Mardus /arutelu 3. november 2015, kell 04:27 (EET)

Kaalunud olen ja vahetevahel ka kasutanud (on arvutis olemas), aga, mulle see versioon ei meeldi.—Pietadè (arutelu) 3. november 2015, kell 09:19 (EET)

Kusjuures ver. 30.0.1835.88 esimesel kahel korral ((kaart) klõpsamisel) tõesti veateadet ei andnud.—Pietadè (arutelu) 3. november 2015, kell 09:44 (EET)

Alates 2013. aastast kasutab Opera veebilehtede kuvamiseks hoopis WebKit koostemootorit (layout/rendering engine), ning versioon 12.17 on viimane, mis kasutab Presto mootorit. Võib ka nii olla, et Presto mootoriga Operas on sertifikaadid vananenud, või lisaks TLS-ile ammu juba ebaturvaline SSL ikka veel sisse lülitatud. -Mardus /arutelu 6. november 2015, kell 08:20 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Tänan!—Pietadè (arutelu) 6. november 2015, kell 10:10 (EET)

Tundub, et see viga on kaarditööriista autorile juba teada: https://phabricator.wikimedia.org/T103272 Aga millegi pärast parandamata. --WikedKentaur (arutelu) 3. november 2015, kell 15:56 (EET)

Aitäh! Kena teada, et alati ei peagi ainult ennast "hurjama" (derivaat sõmast hurjutama).—Pietadè (arutelu) 3. november 2015, kell 16:51 (EET)

Archives Challenge

"Archives Challenge" on talgud, mille käigus Bulgaaria arhiividest saadud fotodele lisatakse eri keeltes kirjeldusi ja kategooriad, lisatakse pilte artiklitesse ja luuakse kujutatud objektidele uusi artikleid. Pildid on praegu kenasti ühes kategoorias koos ja ootavad järgemööda ettevõtmist. Talgud on 15. novembrist 15. detsembrini ja punktisüsteemi alusel toimub ka võistlus. Vaata lähemalt reegleid ja pane ennast osalejana kirja. Adeliine 9. november 2015, kell 00:18 (EET)

Läks käima! Hea võimalus neile, keda huvitab minevikku reisimine. Fotod inimestest, hoonetest, sündmustest. Ka eesti keel võiks ju nendel talgutel esindatud olla. Adeliine 16. november 2015, kell 15:41 (EET)

Brauser vs lehitseja

Kas Eestis on olemas mingi konsensus selle kohta, et milline on eelistatum sõna? — Sest ühed kasutajad muudavad kõik brauserid lehitsejateks ja kõik lehitsejad brauseriteks (hiljutine näide siit ja siit). Endale tundub, et lehitseja ja veebilehitseja on sõnadena oluliselt keelepärasemad ja arusaadavamad, ning nende kasutamine väldiks anglitsismi juurdumist. Brauser oleks siis konkreetse eseme ühekordseks kirjeldamiseks; nii nagu raud on ferrum ja nii nagu iga neljakandiline anum on kast ja vaid vastavalt sihtotstarbele konteiner. Õieti on konteiner eesti keelde juurdunud, kuid brauseri kohta nii väita ei saa. -Mardus /arutelu 22. november 2015, kell 12:23 (EET)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud dokumentides on inglise keelendi web browser valdavaks tõlkevasteks eesti keeles "veebilehitseja". Vt siin. 90.190.71.25 22. november 2015, kell 13:13 (EET)

ÕS-is on brauser [2]. Arvutikasutaja sõnastikus, Arvutisõnastikus ja IT terministandardi sõnastikus browser = brauser ja web browser = veebibrauser. Kuna me ei saa ise Vikipeedias keelereegleid kehtestada ja peame lähtuma sõnastikest, eelkõige ÕS-ist, siis brauser on õigem kui lehitseja. Aga see ei tähenda minu meelest, et seda viimast ei või kusagil kasutada. Lihtsalt, kui tekib vaidlus, siis brauser on "õigem". Taavi|✉ 22. november 2015, kell 13:36 (EET)

Ma ei näe mingit head põhjust, miks peaksime seda anglitsismi siin kah toetama. Veebilehitseja käib küll. Ivo (arutelu) 22. november 2015, kell 13:56 (EET)

Ivo: ÕS (kui eesti kirjakeele normi alus), IT terministandard ja "Arvutikasutaja sõnastik" on siiski väga head põhjused, miks korrektse eestikeelse terminina "brauserit" eelistada. Ma ei väida, et anglitsism on kuidagi vahva asi, aga teistest keeltest on alati sõnu eesti keelde üle võetud. Lisaks püütakse tänapäeval meie terminiloomes lähtuda põhimõttest, et ja-lõpulisi tegijanimesid, mis ei käi inimese kohta, ei peaks keelde juurde tegema ega propageerima. Kuriuss 22. november 2015, kell 14:13 (EET)

http://akit.cyber.ee/term/2933-browser#t_2933

http://portaal.eki.ee/uuedsonad/Uued-s%C3%B5nad-1/S/sirvik-57/

mulle endale sirvik meeldib aganohh hetkel on nõnda.

suwa 23. november 2015, kell 17:20 (EET)

Keelelinkideta kategooriad

Kas kuskilt oleks võimalus leida kõik ilma keelelinkideta kategooriad? Väga paljudel kategooriatel pole millegi pärast keelelinke lisatud. Ilma keelelinkideta kategooriate otsimine on ka aeganõudev, kuigi on väljakujunenud mõned kindlad isikud, kes kunagi kategooriatele keelelinke ei pane (mis muidu veidi hõlbustab).--Raamaturott (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 18:08 (EEST)

Üks võimalus on järgmine: programmiga Minority Translate (vaid selle modifitseeritud versiooniga) saab seda koos programmiga AutoWikiBrowser tõesti teha, ehkki seda selgitada on raske ja see on ka vaid poolautomaatne. Ise olen nõnda kontrollinud võõrvikide Eestiga seonduvate kategooriate interwikisid--Estopedist1 (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 21:33 (EEST)

http://tools.wmflabs.org/joanjoc/artniw.php?l1=et&pr=wiki&ns=14&cat=&dpt=1&tpl=&uselang=en&go=Proceed --WikedKentaur (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 22:37 (EEST)

Suurepärane!--Raamaturott (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 16:04 (EEST)

Kas 500-st edasi ka kuidagi näeb?--Morel (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 18:12 (EEST)

See 500 on praegu koodi numbriliselt sisse kirjutatud. Aga sa saad koodi autorile kirjutada, et ta selle edasibrausimise võimaluse looks. --WikedKentaur (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 21:04 (EEST)

No mingit moodi saab ka nii, kui esimesele 500-le keelelingid ära lisada.--Raamaturott (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 21:20 (EEST)

Raamaturott, if you're interested here is the full list of them. Only 638 categories - good job, Estonian colleagues! Very good result, I should say. Have seen much more worse results. And ONLY 1183 templates, that aren't connected to Wikidata. --Edgars2007 (arutelu) 13. november 2015, kell 10:10 (EET)

Thank you, but I think it's probably not full list.--Raamaturott (arutelu) 16. november 2015, kell 11:55 (EET)

Raamaturott, It should be full. Of course, I'm not counting those categories, that are alone - categories, which has been connected to Wikidata, but have no other sitelinks. That is different story. Tommorow will take a look at them. --Edgars2007 (arutelu) 29. november 2015, kell 21:24 (EET)

Raamaturott, Sorry for the late response. Here is the list of all categories, that are connected to Wikidata, but hasn't any iw links. Of course, some of them ir local, so they won't have any iw. There are 5702 categories, if you are interested in numbers. --Edgars2007 (arutelu) 9. detsember 2015, kell 18:57 (EET)

Vikipeedia tegijate/huviliste kokkutulek

Tere! Kas toimuvad ka mingid vikipeedia tegijate/huviliste kokkutulekud? Oleks ju hea koos küsimusi arutada, infot vahetada ja lihtsalt mõnes arusaamatus küsimuses nõu pidada. Nimelik (arutelu) 28. november 2015, kell 02:40 (EEST)

Vahest ikka midagi toimub. Hetkeseisuga on Tartu ses osas vähe aktiivsem, aga senisest enam koos käimist kuluks ära igas paigas. Näidake ainult initsiatiivi ja küll saab korraldatud. Detsembris on muidu plaanis ka jõulupeod nii Tartus kui Tallinnas (kuupäev ja kellaaeg alles täpsustamisel). Ise olen viimasel ajal korraldanud kokkusaamisi pigem meie fotograafidele. Ivo (arutelu) 28. november 2015, kell 03:48 (EET)

Kategooria "Teisalda Saatkonda"

Miks selle lehe all on punane kategooria "Teisalda Saatkonda"?--Morel (arutelu) 28. november 2015, kell 15:12 (EET)

Lehele on teemadele #Return to the topic, #Wikilabels localization, final few things, #Your attention please: VisualEditor feedback will be centralized on www.mediawiki.org, #Comparision of Baltic states' Wikipedias lisatud mall {{saatkonda}}, mis lisab kategooria. P ostituvi 28. november 2015, kell 18:32 (EET)

Miks need seal on? Kui tahetakse malli näitena esitada, peaks kasutama malli {{malli näide}}.--Morel (arutelu) 1. detsember 2015, kell 01:53 (EET)

Arvan, et mall pole esitatud näitena. Malli on lisanud Kasutaja:Suwa. P ostituvi 1. detsember 2015, kell 06:30 (EET)

point on ikka selles, et sisulised ja tehnilised küsimused on segamini nagu pudru-ja-kapsad, ning enamus wikielus osalejaid ei viitsi endakehtestatud ja/või üldisi vikireegeleid järgida-täita :P, see pole ka selle lehel esimene kord, kus ma juhin viisakalt ja vaikselt tähelepanu sellele, et teiste INIMESTE pöördumised jäävad tähelepanuta, kuna need positatakse „VALELE” lehele jne :P suwa 7. detsember 2015, kell 02:37 (EET)

Raamatuotsimine

Erilehel Raamatuotsimine Rahva Raamatu otsing ei tööta. Ma ei tea, kust seda muuta saaks. --Metsavend 1. detsember 2015, kell 00:57 (EET)

Näit. ISBN 9789949391462 puhul tundub küll töötavat. --WikedKentaur (arutelu) 12. detsember 2015, kell 19:17 (EET)

"Äramärkimistega leheküljed"

Leidsin huvitava erilehe Äramärkimistega leheküljed. Selle andmetel on meil eeskujulikke artikleid 2 (õige), häid artikleid 94 (tegelikult 125, mille järgi ta arvestab?) ja validated 1 (Viiburi kubermang, kus intervikide juures müstilised rohelised täpikesed, kuid muud märgistust ei näe). Mis see endast kujutab ja kuidas töötab? Adeliine 6. detsember 2015, kell 16:07 (EET)

Äramärkimisi lisatakse Wikidatas. Näiteks Hanerahu: [3] saad redigeerimisel muuta artikli äramärkimist: hea, eeskujulik jne. P ostituvi 6. detsember 2015, kell 16:32 (EET)

Postituvi, kuna sa seda süsteemi paremini jagad, siis kas saad äkki korrastada heade artiklite märgised? Ivo (arutelu) 6. detsember 2015, kell 16:46 (EET)

Püüan korrastada. P ostituvi 6. detsember 2015, kell 17:48 (EET)

Korrastatud. P ostituvi 6. detsember 2015, kell 21:13 (EET)

Mikromentapolitosaurusest Vikikasutaja

Kuidas oleks, kui kõik me võtaksime kätte ja esitleksime endid pikemalt. Ikka nii, et nt arutelus küsimusele "kas" vastamine ("jah") täidaks mitu-mitu+mitu rida/ekraanitäit, mida rohkem, seda uhkem (seda ei ole ju kirjas, et koodioskus on kohustuslik, ex teeme siis oma käitumusega, kohustuslikuks).— Pietadè (PS! Ei hakkanud meeldima hakkanud kasutajanime (Mikromentapolitosaurus) "värvima", mul ekraan väiksevõitu, aga, praegu võib teksti nt ka voodilinale (või Toompea fassaadile) projitseerida... )
—Mikromentapolitosauruse esiisa vanaema lapselapse tütreonu ämmapoja sugulane...
Selgitan: mitte kõik ei pruugi osata leida "iva" kasutajanime kuvale eelnevast, mind see häirib, mida "pikem" ("koodiohtram") kasutajanime esitus, seda enam.Pietadè (arutelu) 12. detsember 2015, kell 22:46 (EET)
Ehk siis veel, täpsustuseks: kui nt kasutajanime "Mikromentapolitosaurus" tähed ükshaaval, olemasolevate css, html jne oskuste najal läbi hekseldada ja end sellega esitleda..., koodis,... ehk siis, kolmandat moodi: kas kusagil ei ole kirja/kehtestatud piiranguid? Ei ole proovinud, aga, kas nt panka saaksin sisse logida u 35 789 544 täheruumi pikkuse kasutajanimega (see hõlmaks enam-vähem pooli esivanemaid); küsimus ka: kuidas see siinses andmeruumis reguleeritud on?—Pietadè (arutelu) 12. detsember 2015, kell 23:17 (EET)

Mul on küll tagataskus varuks selline kasutajanimi: KurrunurruvutisaarePipilotaViktuaaliaRullkardiinePiparmüntaEefraimitütarPikksukaAustaja. Kuriuss 13. detsember 2015, kell 02:11 (EET)

Ehk siis "päriselus": Tere, KurrunurruvutisaarePipilotaViktuaaliaRullkardiinePiparmüntaEefraimitütarPikksukaAustaja, kuidas käsi käib, KurrunurruvutisaarePipilotaViktuaaliaRullkardiinePiparmüntaEefraimitütarPikksukaAustaja, mina olen KurrunurruvutisaarePipilotaViktuaaliaRullkardiinePiparmüntaEefraimitütarPikksukaAustajaAustaja.—Pietadè (arutelu) 13. detsember 2015, kell 02:35 (EET)

Ennustame siis prohveti kombel. Sind ees rasked ajad ootavad. Kuna kasutajanimed on globaalselt ühised, lisandub neid järjest juurde. Maailmas on x miljardit inimest. Oletame, et piisavalt jõukust, et wikipeedia kasutajanime teha, on 10 % elanikkonnast. Elanikkonna vaheldumist arvestades võime X väärtuseks võtta 10. See teeb kokku miljard kasutajat. Kui ka kõik ei viitsi asjaga tegeleda, on ikkagi olemas hüperaktiivseid Sars/Sals tüüpi kasutajaid, kes nende asemel on tervet rida tähekombinatsioone omale tunnusmärgiks registreerimas. Kui wiki peab vastu ühe sugupõlve, (no ei jõua kõike nii ruttu valmis ja uusiteadmisi lisandub ju ka), kasutajate arv kahekordistub. Lühemate kombinatsioonide seast muutub väga ruttu raskeks midagi enda jaoks välja sõeluda. . Melilac (arutelu) 13. detsember 2015, kell 07:16 (EET)

oo-suur-šamaan!, sa oled ajast juba mõned aastad maas :D

palun kiika siia: https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:GlobalUsers

ma just seda liigset läbu ei laigi jne ... suwa 13. detsember 2015, kell 16:37 (EET)

Iseenesest huvitav küsimus ... kas mitte lehe päise teksti kohta ei peaks panema keeletoimetamismärkust??? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. detsember 2015, kell 00:32 (EET)

Statistika

Kui nüüd vaadata statistikat lehelt http://tools.wmflabs.org/wikitrends/estonian-most-visited-today.html , siis tundub, et midagi imelikku on teoksil. Pidevalt figureerivad seal artiklid Qanıx (kuu aja jooksul on vaadatud 27 884 korda), Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film), Anahí ja veel mõned teised. Tõenäoliselt on pandud mingi robot päringuid tegema. Kas sellist tegevust, mis statistikat moonutab, kuidagi tõkestada ei saa? Velirand (arutelu) 6. oktoober 2015, kell 15:32 (EEST)

Siis peaks vaatama külastajate IP-aadresse. "Ainus" "aga" selle juures, kui pidada seejuures näiteks ka silmas õhtul Snowdeni poolt BBC-le antud pikemas intervjuus NSA tegevuse kommentaariks öeldut: "külastaja" ise ei pruugi oma nn külastusest teadlikki olla... (Ehk siis, kui näiteks N riigi kaitseministeeriumi kodulehte külastatakse x-ajavahemiku jooksul erinevatelt aadressidelt nt miljard korda, siis on see küberrünnak, mitte populaarsuse tõus...)—Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2015, kell 15:58 (EEST)

Need otsingud võivad seotud olla koolitööga. Mõned päevad tagasi otsis mu laps Galileo Galilei, mis on 10 kohal. Ülesandes oli vaja teada eluaastaid.--Tiia (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 03:26 (EEST)

Kusjuures kummaline nähtus kestab edasi. Vaatasin statistikat. Artiklit Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film) on täna vaadatud 1598 korda, artiklit Qanıx 916 korda. Velirand (arutelu) 26. detsember 2015, kell 11:22 (EET)

Esilehel oleva sisu ja kujunduse uuendus

Eelmisel hääletusel selgus, et paljud on huvitatud uuest esilehe kujundusest ja sisust, kuid ei hääletanud selle poolt korralduslikel põhjustel. Seetõttu teen uuesti hääletuse ent seekord on see jagatud kaheks: esimene hääletus selgitab välja, mida peaks esilehel nägema, teine kujunduse. Esimene hääletus algab 9. detsembril 2015 (L), praegu on hääletus üleval selgitusteks, täiendusteks ning probleemkohtade kõrvaldamiseks.

Palun vaadake hääletuse esimest osa, soovitage/lisage rubriike ning leidke vigu, et tulev hääletus oleks sobiv ning kõikide (kes sõna sekka ütlevad) ideed esindatud.

P ostituvi 5. detsember 2015, kell 18:59 (EET)

soovitaksin sul siia lingid lisada. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. detsember 2015, kell 22:30 (EET)

Hääletust saab kontrollida SIIT. P ostituvi 5. detsember 2015, kell 22:47 (EET)

Palun avaldage arvamust. Hääletusteleht P ostituvi 7. detsember 2015, kell 15:18 (EET)

Minu meelest peaks tegema uue kujunduse, mis sisaldab praeguse avalehe sisuelemente. See tuleb hääletusele panna. Kui kasutajad on poolt, siis läheb uus kujundus püsti. Alles seejärel võib hakata arutama, milliseid sisuelemente uue kujundusega avalehel kaotada, lisada või muuta. Taavi|✉ 7. detsember 2015, kell 18:02 (EET)

Aitäh soovitamast. Kes seda veel pooldaks? P ostituvi 7. detsember 2015, kell 18:42 (EET)

Pakun, et võiks selle variandi aluseks võtta Kasutaja:Cumbril/Mustandid ja seda edasi viimistelda, kuni pisivead on kõrvaldatud. Sellel on kogu sisuelemendid olemas, mis vanal esilehel, pluss portaalide sektsioon, pluss sõsarvikipeediate sektsioon. Praegu jääb paremale alla nurka tühi ruum. Sinna kindlasti leiaks mingi sisu, kui tahaks. Taavi|✉ 7. detsember 2015, kell 22:12 (EET)

Ootame hääletuse ära, siis on selgem. P ostituvi 7. detsember 2015, kell 23:07 (EET)

Minu meelest hääletus on praeguses etapis enneaegne. Ei saa hääletust teha, kui enne pole arutelu käigus jõutud selgete variantideni. St saab muidugi, kuid see kukub läbi nagu eelmine hääletus. Vikipeedias ei soovitata hääletusi inimeste eelistuste mõõtmiseks kasutada. Selleks on arutelu. Taavi|✉ 7. detsember 2015, kell 23:20 (EET)

Hetkene hääletus ei ole seotud kujundusega, vaid ainult rubriikidega. See lihtsustab kujunduste loomist, sest on kindlad asjad, mis peavad siis esilehel olema. Eelmine hääletus kukkus läbi minu vigade tõttu. Hääletuse lõpuni saab ju viimistleda esilehevariante, et need tõesti praegusest paremad välja näeksid. P ostituvi 8. detsember 2015, kell 06:26 (EET)

Pakun lisaks välja sellise kujunduse, mida hakata arendama. See näeb välja kaasaegsem b:Kasutaja:Postituvi/Mustand. P ostituvi 8. detsember 2015, kell 06:58 (EET)

Hääletus on alanud. Palun avaldage oma arvamus siin. P ostituvi 9. detsember 2015, kell 06:39 (EET)

Mulle tundub, et see jupikaupa hääletamine on liiga keeruliseks aetud. Tahaksin süveneda, aga ei saa kiiresti ülevaadet, mis ja kus ja kuidas. Ma kardan, et sellisel kujul kukub hääletus jälle läbi.--Morel (arutelu) 9. detsember 2015, kell 10:17 (EET)

Morelil on õigus. Selliste hääletuste tegemine ajab inimesed üldse teemast eemale. Sellepärast pakun, et võtame selle hääletuse maha ja teeme valmis kujunduse, mis sisaldab kõiki vana lehe sisuelemente. Ei ole vaja mitut kujundust välja pakkuda, eelmisel hääletusel oli juba näha, millist kujundust eelistati. Siis paneb uue kujunduse hääletusele, kaks varianti, poolt või vastu. Pärast seda võib arutada, milliseid sisuelemente lisada või ära võtta. Taavi|✉ 9. detsember 2015, kell 14:24 (EET)

Sobib. Hääletus tühistatud. Teeme siis ühe kujunduse, näiteks lehe Kasutaja:Postituvi/Mustandid2 baasil. P ostituvi 9. detsember 2015, kell 14:35 (EET)

Postituvi, vaata siit Kasutaja:Cumbril/Mustandid, tegin sinu varianti mõned parandused. Kokkuvõte: Kasutusjuhendi tekst kitsamaks tehtud, vahepealkiri, Kas teadsid sektsioonis on Arhiiv kaks korda, Sõsarprojektide all on kaks esimest paelkirja parandatud. Tee need muudatused oma variandis või põhjenda. Kujunduse ettepanekute peaksime kuskile mujale kolima, et mitte liigselt Üldist arutelu sodida, koliks näiteks Esilehe arutelusse. Taavi|✉ 9. detsember 2015, kell 14:53 (EET)

Viimistletud variant

Palun tutvuge esilehe uue kujundusvariandiga: Kasutaja:Cumbril/Mustandid. Oleme esilehe arutelus osalejatega seda nüüd viimistlenud. Kas kellelgi on veel ettepanekuid või kommentaare? Taavi|✉ 18. detsember 2015, kell 18:12 (EET)

Esilehe kujundusvariant on täpselt selline nagu ta tulevikus hakkaks välja nägema, välja arvatud see, et "Nädala artikli" alt kaob ära link "Nädala artiklite arhiiv" (tuleb hetkel nädala artikli tekstist). Taavi|✉ 18. detsember 2015, kell 18:47 (EET)

Kas sellele, et see kõigist teistest Wikidest sundlaiuse tõttu erineb (hekseldasin juhuvalikul ca 10+ läbi), on ka mingi põhjendus. Selle asemel, et anda "vabadele" veergudele protsentuaalsed väärtused, on siin mindud erinevat teed. Samuti saab ka piltide suuruse skriptida vaataja akna suuruse järgi kohanduvaks.
Kusagil peaks olema statistika Wiki vaatajate akna suuruse kohta ja sealt (ja mujalt) peaksid ka suundumused näha olema; lisaks, vaataja ei pruugi tahta kasutada ekraani ainult ühe Wiki vaatamisele, vaid võib soovida nt avada kaks Wikit kõrvuti akendes.
Kui avada 1920 laiuses ja suumida nt 50% peale, siis... —Pietadè (arutelu) 18. detsember 2015, kell 19:28 (EET)

Veerud ongi pandud protsentväärtustega, mitte fikseeritud pikslitega. Vasempoolne veerg on 70% ja parempoolne 30%. Pildi suuruse skriptiga muutmist ma ei poolda: skriptid ei tööta samamoodi igas võimalikus brauseris, kasutaja võib olla skriptid välja lülitanud jne. Teiseks tuleb siis lasta iga kord brauseril kõige suurem pilt alla laadida, mis kulutab ribalaiust ja aeglase ühenduse puhul teeb alla laadimise aeglasemaks. Taavi|✉ 18. detsember 2015, kell 19:48 (EET)

Võrrelda võib võrrelda prantsuskeelse Vikipeedia avalehega: fr:Wikipédia:Accueil principal. Too läheb paremini väiksemaks.

Kui seda varianti (Kasutaja:Cumbril/Mustandid2) vaadata, siis see läheb ka paremini väiksemaks.

Miks peamine variant ei lähe hästi kokku: vasemas veerus olev pilt ei lase seda pildi suurusest (500px) väiksemaks minna.

Mõlemas variandis takistab ka paremas veerus oleva "Alusta uut lehekülge" sisendlahtri laius. Üldiselt see ei peaks probleemiks olema, sest valdav enamus kasutajaid ei vaata veebilehti läbi lukuaugu ja kui nad seda teevad, siis näevad nad ka teisi lehti peale Vikipeedia ekraanist laiemana. Taavi|✉ 18. detsember 2015, kell 20:16 (EET)

Siin on teine kujunduse variatsioon, mis sobib kitsamasse brauseri aknasse paremini: Kasutaja:Cumbril/Mustandid2. Taavi|✉ 18. detsember 2015, kell 21:28 (EET)

Kui W3Schools.com-i 2015. aasta jaanuarikuu ekraaniresolutsioonide statistikat uskuda, siis resolutsioonist 1024x768 väiksemat kasutab 2,3% kõigist veebikülastajatest. Selle sisse mahuvad ära kujundusvariant Kasutaja:Cumbril/Mustandid2 (nõuab 976 pikslit), Commonsi esileht (nõuab 899 pikslit), praegune esileht (nõuab 830 pikslit). Resolutsioonist 1280x800 väiksemat kasutab 4,3% kõigist vaatajaist. Siia mahub ära kujundusvariant Kasutaja:Cumbril/Mustandid (nõuab 1168 pikslit). See tähendab, et valides Kasutaja:Cumbril/Mustandid2 läheb 2,3% kasutajatest tekst üle ekraani serva, valides Kasutaja:Cumbril/Mustandid läheb 4,3% kasutajatest tekst üle ekraani serva. (Alla 800x600 resolutsiooniga ekraanid on ilmselt nutitelefonid; kui ainult arvutiekraane arvestada, siis 0,3% kasutab alla 1024x768 resolutsiooni.) Taavi|✉ 19. detsember 2015, kell 03:51 (EET)

Nende uute viimistletud variantide puhul jooksutab Firefox miskipärast mõlema puhul osa pealkirjasid tekstiga kattuma (Esimese puhul Kas teadsid, et... ja teise puhul Nädala foto) - Melilac (arutelu) 19. detsember 2015, kell 08:59 (EET)

Mis versiooni Firefox? Mul versioon 36.0.1 näitab ilusti. Taavi|✉ 19. detsember 2015, kell 12:40 (EET)

43.0 -Melilac (arutelu) 19. detsember 2015, kell 13:03 (EET)

Paigaldasin versiooni 43.0.1 ja ikka näitab normaalselt. Uurin edasi: mis operatsioonisüsteem ja ekraaniresolutsioon? Millist Vikipeedia skin-i kasutad? Taavi|✉ 19. detsember 2015, kell 13:29 (EET)

Ok, versioon uuendas end vahepeal ja nüüd on kõik korras. - Melilac (arutelu) 19. detsember 2015, kell 13:36 (EET)

Minu aus vastus eelnevale on siiski see, et kuna mul pole lehe "mootori" koodi võimalik vaadata, siis ei saa ma ka korrektset vastust endast eraldada; 20+ a lehekesi teinuna oli mõne aasta eest mu reaktsioon siia-ruumi tulles, et midagi on valesti (kusjuures senini on); ja kui ma ütleksin nt mõne untsuläinud kosmosevallutussurmalennu kohta, et "mix nad siis võtme selles suunas keerasid...", siis on see jama, mix me siis siin anname "vabaks"?—Pietadè (arutelu) 19. detsember 2015, kell 22:23 (EET)

Hääletus

Kuna rohkem ei ole arvamusi tulnud, siis teen hääletuse. Üksikuid kujunduselemente saab vajadusel ka pärast hääletust viimistleda. Palun hääletage lehel Vikipeedia: Hääletused. Taavi|✉ 23. detsember 2015, kell 16:37 (EET)

Eesti asulate tänavate nimed

Pakun teha korda tänavate nimesid. Arvan, et peab olema mingit loogika, mis ei pea sõltuma inimeste arvamusest. Tänaseks kui samanimelised tänavad on mitmetes asulates, siis on järgmised variandid:

1. variant. Tänava üldnimega lehekülg on täpsustuslehekülg, nagu Kase tänav, Adra tänav
2. variant. Täpsustuslehekülje pealkiri on nagu siin: Tamme tänav (täpsustus), tänava üldnimega lehekülg on Tallinna tänava kohta (Tamme tänav), argument on "süsteemsuse huvides reserveerida Tallinnale" või Tartu tänava kohta (Betooni tänav), argumendid on "tartlastele see ei meeldi, et alati Tallinnale reserveeritakse", "Tartu tänav on vist tähtsam ja seal kasutatakse Betooni tänava nime sagedamini".
3. variant. Tänava üldnimega lehekülg on Tallinna või Tartu tänava kohta, tesiste asulate tänavatele viited on teksti alguses, nagu: See artikkel räägib Tartu tänavast, Tallinna tänava kohta vaata Akadeemia tee, Pärnu kohta Akadeemia tänav (Pärnu).

Siis ma pakuksin teha nii: kui samanimelist tänavat on 1-3, kasutada 3. varianti, kui üle 3, kasutada 1. varianti. --Geonarva (arutelu) 22. detsember 2015, kell 14:46 (EET)

Pakun, et üldist loogikat ei pea olema. Ainult juhul, kui mõni tänav on väga tuntud, tuleb seda kindlasti eelistada, näiteks Viru tänav Tallinnas. Andres (arutelu) 22. detsember 2015, kell 15:29 (EET)

ei saa vaielda filosoofiga, kes selle küsimuse juures mingipärast loogikat ei taha näha. Ilmselt on mul teadmata mingid Andrese varjatud eeldused. Universaalne lahendus on see, et alati tänavate linkimisel lisada sulgudesse linna täpsustus (nt Viru tänav (Tallinn)), mispuhul ei pea keegi teadma, kas neid tänavaid on Eestis veel. Kas aga selline sulgudes kasutatud variant on vastuvõetav? Selle miinus on see, et kui X tänavat esineb vaid ühes Eesti asulas, siis linkimisel nähtavad kaks varianti (nt "Eduard Viiralti tänav" ja "Eduard Viiralti tänav (Tallinn)") võib kasutaja viia segadusse--Estopedist1 (arutelu) 22. detsember 2015, kell 17:48 (EET)

Leian, et väljaspool Tartut ja Tallinna pole üldse põhjust tänavaartikleid lubada (va üksikud olulisemad tänavad). Kui mingi nimega tänav kuskil olemas on, siis see ei ole veel põhjust artikli jaoks.

Üldise nimetamise loogika kohta on vaevalt võimalik ühte selget reeglistikku paika panna. Ivo (arutelu) 22. detsember 2015, kell 17:59 (EET)

Ma siis selgitan. Minu meelest üldine eeldus on, et igast asjast tuleb rääkida oma nime all. Kui on mitu samanimelist asja, siis tuleb ette näha modifitseeritud pealkirjad. Kui lugeja alustab tavalisest nimest, siis ta jõuab linkide järgi õigesse kohta välja. Lugeja jaoks on see minu meelest lihtsam kui mingeid loogikaid meeles pidada. Minu meelest ei ole loogika siin hädavajalik, küll aga võib tarbetut tööd juurde tuua ning annab mõnikord ebaotstarbeka lahenduse. Loogika rakendamine on võimalik küll, aga selleks peab tahet olema.

Ma ei näe, mille poolest Tallinna ja Tartu tänavad on tähtsamad kui teiste linnade omad. Andres (arutelu) 22. detsember 2015, kell 19:10 (EET)

Ma ka siis täpsustan. Linnadest väiksemate asulate ja väikelinnade puhul saab kogu olulise info lisada artiklisse ja pole põhjust peita seda kuhugi alamartiklite taha (suuremate asulate korral on aga infot juba rohkem ja kõik lihtsalt ei pruugi asula artiklisse ära mahtuda). Pean oluliseks, et teema kohta oleks võimalik midagi kirjutada, mis poleks juba niigi kaardi pealt ilmne. Pole põhjust ette näha artiklit, kuhu mitte kunagi ei teki asjalikku sisu, sest lihtsalt pole viidatavat teavet, mida lisada. Ivo (arutelu) 22. detsember 2015, kell 20:21 (EET)

Mulle meeldib, kui asjad on pigem eraldi artiklites. Inglise vikis on päris häiriv, kui klõpsad mingi tegelaskuju vms lingile artikli tekstis ja selle asemel, et avaneks vastava tegelaskuju lehekülg, avaneb hoopis suur tegelaskujude koondlehekülg, kust ma pean hakkama mind huvitavat tegelaskuju otsima. Kusjuures pole harvad juhud, kus artikkel, kuhu tegelaskuju vms link läheb, on üldse ringi tehtud ja seda tegelaskuju enam polegi artiklis, link on aga endiselt alles ja eksitab lugejat. Võiks olla nii, et kui on mõeldav, et mingit asja võidakse artklis linkida, siis peaks see olema olemaette artiklina. Taavi|✉ 22. detsember 2015, kell 20:55 (EET)

Kogemus ütleb, et ingleesvikis on "robot"-süsteem, mis ei lasegi ümbersuunamislehtedele viidata (st, viidata saad, aga mõne aja pärast on su arutelu lehel märkus su ebaõige käitumise kohta).
Tänavanimedest: kas nt oleks mõeldav artikkel à la "Aia tänav", kus oleks loetletud asulad, kus sellenimelist uulitsat pole? ;-)—Pietadè (arutelu) 22. detsember 2015, kell 22:11 (EET)

Ma pooldan eraldi artikleid samal põhjusel nagu Taavi.

Ma ei näe ka selles midagi halba, kui artiklis leidub sama info nagu kaardil. Üldjuhul on tänavate kohta siiski midagi enamat öelda. Näiteks kas või millal tänav rajati. Andres (arutelu) 22. detsember 2015, kell 22:14 (EET)

Aga, kui teha nt koondartikkel "Aia tänav" (Hiinas ja Indias; saaks veel ca 100 000 artiklit juurde)
Oma kodutänava kohta oskan öelda, et see "loodi" EW ajal kodanike algatusena, kes hobuvankritega siia täitematerjali töid (märksa huvitavam lugemisvara, mu meelest, kui kusagilt mahakirjutatud lugeda...)
Kas Piiteri Sadovaja tn kohta on artikkel olemas.
Lisaks; mu kodutänava maja alustas numbriga 4, praeguseks ligi 20; kes ütleb, et "tänavatreialid" pärast infi mahakirjutamist ka hiljem oma loodut jälgivad—Pietadè (arutelu) 22. detsember 2015, kell 22:22 (EET)

Leian, et Andrese ja Cumbrili seisukoht, et igast võimalikust mõistest/objektist artikkel teha, pole tõsiselt võetav. Samas nõus, et enwikis on kohati märksõnade koondmärksõna alla suunamistega liiale mindud. Eesti kontekstis on palju objekte, millele eraldi artikli tegemine pole sageli otstarbekas: kirikuaiad, mõisa pargid, mõisa peahooned, X kalmistu tuntud isiku hauad, X kalmistu vähemtähtsad kabelid, kihelkondade talud--Estopedist1 (arutelu) 22. detsember 2015, kell 22:43 (EET)

Jutt oli tänavatest. Kirikuaedadest on meil artiklid tehtud, sest eesmärk oli teha artiklid kõigist kalmistutest. Minu meelest ka mõisapargid väärivad artikleid, nagu kõik pargid. Mõisate peahoonetest on tava rääkida mõisa artiklites, ja nende kohta meil üldjuhul eraldi artiklit pole. Haudadest me eraldi artikleid ei tee, kalmistu vähetähtsatest kabelitest ja taludest ka üldjuhul mitte. Andres (arutelu) 22. detsember 2015, kell 23:12 (EET)

No ma ei tea, mis on Vikipeedia primaarsuundumus, Eesti, Euroopa, Maailm, mis vahekorras?—Pietadè (arutelu) 22. detsember 2015, kell 23:58 (EET)

Minu meelest peaks muu maailm olema sama tähtis, aga Eestiga seotu tõstetakse eriliselt esile ja Eestiga seotud materjal jõuab Vikipeediasse kiiremini. Andres (arutelu) 23. detsember 2015, kell 00:48 (EET)

Nüüd, kus enamik teid on omale ametliku nime saanud, on Ivo suhtumine isegi mõistetav, aga Tallinn, Tartu? See välistaks artiklid Pärnu tänavatest, mis oleks mu meelest absurdne. Optimaalsuspiirina oleks mu meelest alampiiriks sobilikum pigem väikseim maakonnakeskus. Lisaks - minu jaoks on kriteeriumiks samamoodi olulisus, ehk siis see, mida baasinfole lisaks öelda saab (kui seal asub mingi muinsuskaitse või looduskaitsealune objekt, siis muutub oluliseks ka pisikese koha tänav). Samal ajal muudab minu jaoks olulisuse taset see, kui mujal on ka sama nimega tänavaid (ehk siis mingi Suvavere Pikk tänav võiks märkimisväärne olla näiteks selle tõttu, et erinevalt kõikidest teistest sama nimega tänavatest seal midagi märkimistväärset ei ole). Mõisaparkide puhul näen erinevalt peahoonetest ja kõrvalhoonetest suurt mõttekust: parkide liigiline koosseis on läbi aegade muutuv ja muutused on kiiremad kui hoonetel, ka võivad parkide piirid muutuda - ja taoline informatsioon pole mõisaga seotud. Löwenruh või Dunteni pargid on mõisad väga kenasti üle elanud. Samas kehtib see vajalikkus muidugi väljapaistvamate parkide kohta, ehk siis nende kohta, mis on mingil põhjusel kas loodus- või muinsuskaitse all. - Melilac (arutelu) 26. detsember 2015, kell 22:36 (EET)

Parkide kohta avaldatakse koguteoseid, kus on iga pargi kohta pikk jutt. Andres (arutelu) 26. detsember 2015, kell 23:27 (EET)

Palun seda Tallinna ja Tartu näidet mitte liiga sõna-sõnaliselt võtta. Ma ei usu, et siin oleks võimalik tõmmata selget piiri, kust alates on selline teguviis mõistlik ja kust enam mitte. Need kaks on lihtsalt meie riigi suurimad. Olgu see tänavajupp Paides, Tapal või Viljandis – esmased küsimused võiks olla ikka need, kas sellest on midagi kirjutada, mis tõesti lugeja jaoks selget väärtust kannab, ja kas selle selle info vahendamiseks pole kuskil mujal mõnd paremat paika, kui spetsiifilises artiklis, kuhu lugeja ei pruugi isegi sattuda ja mille omavaheline seostamine sarnastega on üks paras peavalu. Ivo (arutelu) 26. detsember 2015, kell 23:31 (EET)

Milles see peavalu seisneb? Andres (arutelu) 26. detsember 2015, kell 23:35 (EET)

Seisneb selles, et lugejale on info omastamine raskendatud. Artikleid ei ole võimalik omavahel seostada viisil, mis muudaks lihtsaks või vahel sootumaks võimalikuks tervikpildi saamise. On ainult halvasti seostatud infokilud, mis halvemal juhul ka teineteist dubleerivad, on viitamata ning sisult kaheldava väärtusega. Seesuguse fragmenteerituse pärast ei ole Vikipeedia artiklid heaks õppematerjaliks. Seda probleemi ei ole vaja süvendada. Me peaks parandama info kättesaadavust ja see tegevus hõlmab endas info sorteerimist. Olulise eristamist ebaolulisest.

Erinevalt peaaegu kõigist teistest kasutajatest soovid Sa artikleid absoluutselt kõigi võimalike asjade kohta. Kaasa arvatud objektid, mille artikliväärilisuses valdav enamik inimesi sügavalt kahtleb. Ma võin seda seisukohta mõista, aga ma ei ole valmis sellega nõustuma. Pean seda äärmuslikuks arvamuseks, mis pigem kahjustab kui toetab Vikipeediat. Ivo (arutelu) 26. detsember 2015, kell 23:54 (EET)

Lugejatel on erinevaid soove. Kas ei või teha nii, et kes tahab, loeb artiklit ühe tänava kohta, kes tahab, tänavavõrgu kohta? Mõlemal esitusviisil on oma eelised. Keegi tahab, et oleks kogu info teda konkreetselt huvitava asja kohta, ja keegi tahab üldist ülevaadet teda huvitavast objektide klassist.

Mis puutub olulisusesse ja viitamisse, siis need asjad ei sõltu esitusviisist.

Ja palun hoida arutelus asjalikku tooni. Andres (arutelu) 27. detsember 2015, kell 16:27 (EET)

Kui me ei suuda pakkuda normaalseid artikleid tänavate kohta, siis on parem neid üldse mitte vorpida. Sellised jublakad on sõna otseses mõttes lugejate solvamine. Neile ei ole vabandusi või põhjusi eksisteerimiseks. Need langetavad Vikipeedia mainet ja mõjuvad paljudele kaastöölistele nagu näkku sülitamine. Rääkimata sellest, et neist pole lugejatele mitte mingit kasu.

Siin on sisuliselt kaks asja: 1) info selline jupitamine raskendab märkimisväärselt teabe esitamist ja informatsioon fragmenteerub seosetuteks kildudeks; 2) meil puudub võimekus seda hallata (st lubades sääraste juppide teket langetame Vikipeedia üldist kvaliteeti, kuna me ei suuda me tagada nende kvaliteeti ja neid hiljem seostada). Ivo (arutelu) 27. detsember 2015, kell 20:12 (EET)

Mis tähendab "me ei suuda pakkuda"? Artikleid kirjutavad erinevad inimesed erineva kvaliteediga. Mille poolest tänavate artiklid teistmoodi on? Artikkel oli praegu sisuliselt õige ja keeleliselt korrektne. Lisasin veel pisut materjali. Minu meelest ei ole siin midagi häbeneda. Igatahes inimesed, kes neid artikleid teevad, leiavad, et need on vajalikud, ja minagi loeksin selliseid artikleid heameelega.

Ma tõesti ei saa aru, mis probleem nende seostamisega on. Mis mõttes me ei suuda seostada ja hallata? Veibri tänavavõrgu ülevaate võib ju ka eraldi teha. Andres (arutelu) 27. detsember 2015, kell 21:50 (EET)

Broken windows theory. Kas sellest piisab näitlikustamaks seda, mida silmas pean?

Kehtivad selged piirangud selles osas, kui põhjalikku entsüklopeediat üldse on kunagi võimalik kokku panna ja seejärel ajakohastada. Kui me lubame artikleid ükskõik millest, siis see ei tähenda, et me suudaksime kunagi kõik sellise põhjalikkusega ära katta. Pigem saame ainult esitusviisilt väga kalduoleva asja, mille edasine haldamine käib üle jõu ja milles esinevad äärmuslikud näited kutsuvad esile sarnase probleemse sisu lisandumise kiirenemist.

"Mina" esineja enese-ümbertituleerimise kohta "Meie"-ks on kirjutatud palju³.—Pietadè (arutelu) 28. detsember 2015, kell 16:12 (EET)

See, et sulle on säärased artiklid meelepärased, on täpselt sama halb argument nende kaitseks, kui see, et mulle need ei meeldi. See ei tõesta veel midagi. Küsimus on pigem ühelt poolt meie laiemates eesmärkides ja teiselt poolt selles, kui levinud on mingid arvamused. Näiteks, kui Estopedist/Bioneer on koostanud hulga lühikesi artikleid selgelt vajalikel teemadel ning selle tõttu pälvinud väga karmi kriitikat, siis kuidas saab olla üldse mõeldav, et suhtuda kõikelubavusega artiklitesse, mis on oma mahult, kvaliteedilt ja teema tähelepanuväärsuselt oluliselt madalamal võrreldes nimetatud kasutaja loominguga? Äkki see siiski on probleem?

Selle asemel, et anda põhiartiklis mingigi ülevaade, soovid sa soodustada alamartiklite vorpimist, mis omavahel hästi ei ühildu. Või kuidas peaks lugeja teadma, et osa infot on kuskile nurga taha peidetud? Kuidas ta peaks selle üles leidma? Mis kasu on tal üksikutest küsitava väärtusega faktidest võrreldes tervikliku tekstiga? Ma tõesti ei mõista seda. See ei ole lugeja huvides ja ei saa seda kunagi olla. Teatud asjad lihtsalt ei kuulu entsüklopeediasse ja teatud esitlusviise ei saa aktsepteerida. Ivo (arutelu) 28. detsember 2015, kell 15:52 (EET)

Broken windows theory ei ütle mulle midagi. Ma ei näe probleemi selles, kui meil on lühikesi artikleid, sõltumata sellest, kas teema võimaldab lühikest või pikka artiklit. Tänavaartiklid on mõnikord lühikesed, aga enamasti siiski usaldatavad. Kui need vajavad täiendamist, siis selles ma ei näe erilist probleemi, sest täiendamine on alati võimalik.

Ma ei näe probleemi selles, kui ühed teemad on põhjalikumalt kaetud kui teised. See on minu arvates lihtsalt iluviga. Minu meelest ei ole mõtet ette otsustada, millistel teemadel on perspektiivi ja millistel mitte. See võib vabalt oleneda ühest inimesest. Samuti ei ole meil võimalik ette näha, mida jõutakse ajakohastada. Mina isiklikult oletan, et mida vajalikumaks Vikipeedia inimestele saab, seda enam nad hakkavad hoolitsema teemade kaetuse ja esituse ajakohasuse eest. Mis puutub eeskujudesse, siis on minu meelest mõtet alustada kõige tähtsamate teemade võimalikult heast esitamisest.

Sa räägid, et üks või teine artikkel solvab lugejat. Ma lihtsalt toon vastuväiteid.

Estopedistile ei ole ette heidetud mitte artiklite lühidust, vaid seda, et neis on palju vigu.

Kuidas lugeja peaks teadma? Põhiartiklis on ju lingid. Mina igatahes püüan jõudumööda hoolitseda selle eest, et see nii oleks. See on elementaarne.

Mul ei ole midagi terviklike tekstide vastu ja keegi ei keela neid kirjutada. Ma ei saa aru, kuidas see välistab artiklid konkreetsete objektide kohta. Mis mõttes see ei saa lugeja huvides olla? Ühtegi tänavavõrgu ülevaadet seni pole ja ma ei ole kindel, kuidas niisugust asja teha. Andres (arutelu) 28. detsember 2015, kell 16:51 (EET)

Olen varem korduvalt sellele tähelepanu juhtinud, et seesugune lingikuhjamine "Vaata ka" alla ei ole mõistlik. Kui asja pole artiklis mainitud, siis ei pea kasutaja teadma, et millega üldse tegu või kuidas see artikli teemaga seostub. Rääkimata sellest, et sinna lõiku võiks paigutada tõesti ainult lingid kõige olulisemate seotud teemade juurde ning mitte kasutada seda lõputu loendina, kuhu kõiki kaudselt seotuid mõisteid lükata. Olen püüdnud sellega tegeleda, aga üksi tõesti ei jätka, kui teisest otsast kordades kiiremini tööpõldu laiendatakse.

Mul on arvukalt kogemusi sellega, kus olen pidanud Vikipeediast vesteldes selliseid teemasid puudutama. Minu isiklikud empiirilised kogemused ei näi toetavat sinu arvamust.

Vead on ka neis lühikestes artiklites ja mitte keegi ei vaevu isegi neid kontrollima, sest pea kellelegi ei lähe need artiklid korda. Minu meelest on see veel ohtlikum.

Lingitud katkise akna teooria viitab uskumusele, et korralagedus soodustab uute rikkumiste teket ja kahjustab inimeste usku sellesse, et asja parandamisel on mõtet. Leian, et selliste poolfabrikaatide produktsiooni toetamine soodustab probleemide kuhjumist ja kahjustab Vikipeediat.

Millel põhineb sinu arvamus, et tulevikus on meil enam kaastöölisi? Ülikoolide kaasamine on vajalik ainuüksi selleks, et üldse hoida senist kasvutempot ning pole ka see toonud uute aktivistide juurdevoolu. Praegune seis ongi meie jaoks normaalsus. Internetikasutajate arv meie riigis enam eriti ei muutu. Nende kasutamisharjumused kah niiväga mitte. Lisaks pole enam põhjust oodata eestikeelse Vikipeedia mahu ja kvaliteedi ulatuslikku muutumist, mis tooks siia oluliselt enam kasutaid kui praegu.

Ivo (arutelu) 28. detsember 2015, kell 19:32 (EET)

Loen sellise kirjaniku nagu Robert Jordan Wheel of Time'i sarja. Saaga mahukust arvesse võttes tekkis teatud hetkel vajadus tegelaste meenutamiseks Wikipedia poole pöörduda. Algselt olid olemas artiklid tegelaste kohta, siis aga ühel hetkel otsustati teha koondartikkel ja kõik peale tähtsamate (kelle kohta mul infot otsida vaja ei olnud, sest neid suutsin ma niigi mäletada) pandi sinna kokku. Selle protsessi juures vähendati artiklist info kätte leidmise huvides tunduvalt igale üksikule tegelasele pühendatud informatsiooni hulka. Ja vaat sellest hetkest alates ei olnud Wikipeedia enam informatiivne!!! Miks? Sest seda informatsiooni, mis igale tegelasele nüüd eraldatud oli, suutis mu rumal pea ka niisama kinni pidada, puudujääk oli aga detailide osas. Seetõttu olen ma nüüd sunnitud varasemaid osi kolmandat korda üle lugema, mis (arvestades seda, et tegemist on üle tosina enam kui tuhandeleheküljelise raamatuga) on ilmselgelt vihje sellele, et tehtud sai viga. Mis on siis mu jutu iva? Kas see on kriitika koondartiklite arvel? Jah, kui see vähendab saadava informatsiooni hulka - ja oht seda teha on koondartiklite puhul alati olemas. Tegelikult on aga sellised asjad vajalikud, kui mitmel pool mujal leiduvat informatsiooni saab niiviisi korraga ja kergemini esitada. Oletame näiteks (oma seisukoha paremaks esitamiseks), et mingis piirkonnas on mitu ühel ajal rajatud ja samasuguste põhimõtete järgi nime saanud tänavat. Kui nende kohta muud informatsiooni ei ole, piisaks minu meelest sellest, kui need esitada üldartiklis kas siis asula või asumi kohta. Mitme artikli sisu saaks kokku võtta ühe lausega. Kui aga neist ühe ääres kasvab looduskaitsealune puu, siis oleks see lisainformatsioon, mida võiks tänava artiklis esitada. Samuti tuleb märkida, et koondada saab ikkagi olemas olevat informatsiooni. Palju raskem on kirjutada pikka artiklit ja kõike piisava põhjalikkusega käsitleda, kui kirjutada tervet rida mikroartikleid (nende peale oma äranägemise järgi aega kulutades), kus oleva teabe saab hiljem palju lihtsamalt (kui need on korralikult katalogiseeritud) kokku koondada.

Kui Sina, Ivo, peaks näiteks leidma, et Riia ja Valga vahelise raudtee jaamad peale üksikute tähtsamate peaks olema koondatud ühte artiklisse, siis respekteerin ma sinu seisukohta. Kui suudad selle vajalikkust põhjendada, võin ma selle isegi ise valmis teha. Ainult et sellist artiklit ära minult nõua enne seda, kui jaamade kohta artiklid juba valmis on. Ma pole selliste asjade alustamiseks piisavalt introvertne, ekstravertse inimesena tahan ma mingit tulemust kohe näha, ma ei taha ilma tungiva vajaduseta artikleid ka pooleli jätta (mind lugejana kipuvad solvama ka sellised poolikud artiklid) ja internetti ühendatud arvutil puudub ka tekstitöötlusprogramm, kus saaksin artikli valmis kirjutada ja wikipeediasse lõpliku versiooni üles panna. Lõppversioonina toetan ma pigem sinu seisukohta, ent tööversioonina leian Andrese lähenemisviisi palju efektiivsema olevat. - Melilac (arutelu) 28. detsember 2015, kell 18:59 (EET)

Olen nõus, et "vaata ka" linke ei peaks kuhjama. See aga on võimalik ainult siis, kui artikkel korralikult valmis kirjutada. "Vaata ka" link on ikkagi parem kui lingi puudumine. Jah, paraku on meil toimetajaid liiga vähe, et kõiki asju jooksvalt korda teha, ja tööpõld aina suureneb. See on suur probleem, ja mina ei tea, kuidas seda lahendada.

Mida lugejad on Sulle siis öelnud ja mida Sa neile oled vastanud?

Minu meelest on valdav enamik Vikipeedia artikleid poolfabrikaadid, ja tänavaartiklid on isegi keskmisest kvaliteetsemad (ja ülikoolide artiklid on pigem keskmisest kehvemad). Kui on tõsi, et keegi neid ei kontrolli, miks siis arvata, et tänavavõrkude ülevaateid hakatakse kontrollima? Ja väide, et tänavaartiklid ei lähe korda, on vastuolus väitega, et tänavaartiklid on häirivad. Ühesõnaga, Vikipeedia on korralagedust täis, ja tänavaartiklid on selle kõrval köömes.

Täitsa võimalik, et meil tulevikus rohkem kaastöölisi ei ole, aga siis on Vikipeedia ka perspektiivitu, kvaliteetset entsüklopeediat teha ei õnnestu. Määrav ei ole isegi mitte kaastööliste üldarv, vaid see, kui suur panus tuleb intelligentsetelt tegijatelt.

Sellega, mis Melilac ütles, olen enam-vähem nõus. Lisaksin siiski, et minu meelest ei välista koondartiklid ja märksõnakesksed artiklid teineteist ja rahuldavad erinevaid infovajadusi (vastavad erinevatele päringutele). Mingi märksõna alla koondatakse kõik, mis puudutab ühte ja ainult ühte teemat, ja siis võib kindel olla, et seda ei pea veel mujalt otsima (või on lingid, mille kaudu süvitsi minna). See, kui palju on märksõna all infot, pole minu meelest oluline. Ka trükitud entsüklopeedias on artiklid väga erineva pikkusega. Kui on ümbersuunamine koondartiklile, siis kas peab kogu artikli läbi vaatama, et veenduda, et kogu mind huvitav info on käes, või suunatakse artikli keskele, kus puudub üldine kontekst. Mis puutub raudteejaamadesse, siis need on sõlmteemad asula teema ja raudtee teema vahel, sellepärast on eraldi artiklid minu meelest otstarbekad. Miks peaks asula artiklist suunama seda läbiva raudteelõigu artikli juurde? Ja pikk jutt raudteejaamadest teeb raudteelõigu artikli vähem ülevaatlikuks. Andres (arutelu) 29. detsember 2015, kell 14:38 (EET)

On tõene, et suures koondartiklite koostamise himus võib osa vajalikust infost kõrvale jääda. Ja see oleks viga. Küll aga mitte paratamatus. Leian, et piisava hulga materjali olemasolul on artiklid õigustatud kõikvõimalikel teemadel ning ma ei poolda info eemaldamist. Nõndasamuti pole mul mitte vähimatki raudteejaamade artiklite vastu. Tänavatest rääkivad artiklid hõlmavad endas aga mitte ühte väga konkreetset mõistet, vaid võrdlemisi laialivalguvat territooriumi, mille kirjeldamine ei pruugi antud kohas kaugeltki kõige mõistlikum olla.

Muide, ma soovitaks sul (Melilac) katsetada selle programmiga. Sellega saab muuhulgas tööversioonis olevaid asju salvestada ja üles panna siis, kui nad valmis. Ivo (arutelu) 28. detsember 2015, kell 19:32 (EET)

Ma ei ole nõus sinu halvustava suhtumisega üliõpilaste töösse. Kust võtad sina sellise kvaliteedihinnangu, seda mina ei mõista. Samuti ei mõista ma seda, kust tuleb idee kirjutada nende artiklite arutellu sedavõrd destruktiivseid kommentaare nagu näiteks see Sinu kommentaar siin. Mida peab tudeng selle peale tegema? Pane palun end tema positsiooni.

Alustuseks võiks üldse selgelt eristada püsikaastöölisi ja ülejäänuid. Tudengid lähevad sinna viimase alla. Nad pole varem kunagi kaastööd teinud ja meie huvides on on, et esimene kogemus oleks neile meeldiv. Muidu jääme seisu, kus seda asja siin teed Sina üksi ja siis ei sa sellest tõesti kunagi asja. Lisaks on väga suur vahe, kas neid tudengeid on instrueeritud või mitte (viimasel juhul on tudeng võrdeline juhusliku anonüümse kaastöölisega, kes esimest korda midagi teeb ja tõenäoliselt päris kõvasti eksib). Muul juhul pidavat siin ju aga eeldus olema, et kvaliteet sünnibki koostöös. Miskipärast eelistatakse aga ainult tudengite tööd halvustada ja oodata, et erinevalt kõigist teistest artiklitest oleks need kohe ideaalsed. Kui mõne juures on aga probleeme, siis on kõik kohe halvad. See mõjub ärritavalt.

Tunnistad ka ise, et tööd tuleb kiiremini juurde, kui seda teha jõutakse ning Sa ei tea kuidas seda lahendada. Täpselt seepärast ma siin seda räägingi. Minu lahenduseettepanek ongi see, et me ei luba väheperspektiivikates teemades selliste poolfabrikaatide tekitamist. Meil näib olevat siin kaugelt kõige lubavam keeleversioon üldse ja vähemalt minu arust on sellega tugevalt üle vindi mindud. Leian, et see tekitab rohkem probleeme, kui neid lahendab. Ivo (arutelu) 30. detsember 2015, kell 22:07 (EET)

Ei, ma ei halvusta, lihtsalt minu mulje järgi enamik üliõpilasi ei oska kvaliteetseid artikleid kirjutada, mõnikord on asi ikka väga hull. Tänavaartiklite keskmine tase on kindlasti tunduvalt kõrgem. Iseasi on see, et neid on ka palju kergem kirjutada, üliõpilastel on keerulised teemad.

Kui ma oleksin teadnud, mis see pealkiri peaks olema, siis ma oleksin kohe öelnud, nägin lihtsalt, et see on vale. Alles Kuriuss pani õige pealkirja, mina poleks ka teadnud. See märkus ei olnud suunatud mitte üliõpilasele, vaid sellele, kes tema tööd kommenteeris. Ma olin imestunud, et ta polnud märganud, et pealkiri on vale. Kuidas ma oleksin pidanud oma märkuse sõnastama?

Alamlehe pealkiri võib olla ka "xyz". See on tegelikult täiesti ükskõik.

Kui kommentaar oli suunatud assistendile, siis oleks võinud sellest kas vastav mulje jääda. Lisaks sellele oli see toonilt ründav. Sama hästi oleksid võinud öelda, et "kõik siin väidetu on ju vale" vms.

Kas see Sinu varasemas kommentaaris olev lause ei tundu natuke kokku sobimatu? "Ei, ma ei halvusta, lihtsalt..."

Järeldan, et 1) me oleme vist lugenud väga erinevaid tänavaartikleid ja 2) samuti väga erinevaid tudengite koostatud artikleid. Ma ei taha nõustuda kummagi väitega. Esitasin 2 tudengite artiklit hea artikli kandidaadiks ja kui aega saan, siis otsin veel hunniku. Loodetavasti tekib mingi hetk ka aega, et see heade artiklite sorteerimine lõpuni viia. Ivo (arutelu) 30. detsember 2015, kell 23:58 (EET)

Ma esitan oma repliigi nüüd uuesti, sest see oli mul pooleli. Pidin vahepeal salvestama, et saaksin linke järgida.

Ei, ma ei halvusta, lihtsalt minu mulje järgi enamik üliõpilasi ei oska kvaliteetseid artikleid kirjutada, mõnikord on asi ikka väga hull. Tänavaartiklite keskmine tase on kindlasti tunduvalt kõrgem. Iseasi on see, et neid on ka palju kergem kirjutada, üliõpilastel on keerulised teemad.

Kui ma oleksin teadnud, mis see pealkiri peaks olema (kas sidekriipsuga, kokku või hoopis kreeka tähega), siis ma oleksin kohe öelnud, nägin lihtsalt, et see on kindlasti vale. Alles Kuriuss pani õige pealkirja, mina poleks ka teadnud (ega ma praegu ka ei tea, võib-olla ta eksis, aga igatahes on "alfaisane", "alfaosake" jne). See märkus ei olnud suunatud mitte üliõpilasele, vaid sellele, kes tema tööd kommenteeris. Ma olin imestunud, et ta polnud märganud, et pealkiri on vale. Kuidas ma oleksin pidanud oma märkuse sõnastama? Miks see siis nii destruktiivne on? Ma eeldasin, et seda viga lihtsalt polnud märgatud. Teksti sees on kirjutatud sidekriipsuga. Kui ei üliõpilane ise ega kommenteerija ka pärast märkust ei saa aru ei sellest, et pealkiri on valesti kirjutatud, ega sellest, et pealkirjas on teisiti kirjutatud kui tekstis, mida sellest siis arvata?

Ma tahtsingi just öelda, et kvaliteetset artiklit kirjutada on väga raske, praktiliselt on see võimalik ainult ühiste jõupingutustega. Muidugi eri tegijatel on üldine kvaliteeditase erinev, aga täiuslikku tööd ei tee keegi. See on arusaadav, et üliõpilased on kogenematud. Ja ma ei väida, et kõik üliõpilased teevad halba tööd. Ma olen sekkunud ainult siis, kui olen näinud vale pealkirja. Aga kui üliõpilaste töid tuleb massiliselt, siis mõju Vikipeediale on samasugune nagu siis, kui üks inimene kõik need artiklid kirjutaks.

Ma ei pea Sinu meedet vajalikuks, sest 1) teemad on perifeersed ja mõjutavad üldist pilti vähe, 2) tänavaartiklite rühma üldine tase on Vikipeedia keskmisest pigem kõrgem kui madalam ja 3) keelamine on destruktiivne, sest see suleb mingid võimalused. Minu arvates tuleks keskenduda pigem sellele, et ühiselt luua kesksetel teemadel kvaliteetne sisu. Väga paljud artiklid olulistel teemadel on karjuvalt viletsad. Selle kõrval tundub perifeersete teemade seis väheoluline. Andres (arutelu) 31. detsember 2015, kell 00:02 (EET)

No ma ei tea. Kui alamlehel on vale pealkiri, mis siis tagab, et see hiljem parandatakse? Kas sellest ei tohi siis enne salvestamist rääkida? Pealegi, kui pealkiri on vale, siis ei saa isegi kontrollida, kas vastaval teemal on artikkel juba olemas.

Palun vabandust, kui minu kommentaar ründava mulje jättis. Mul ei olnud kavatsust rünnata. Aga palun õpeta siis, kuidas ma peaksin jutu sõnastama. Kommentaar oli suunatud eeskätt parandajale ning teises joones ka autorile. Muide, minu meelest on tarbetu ressursikulu, kui autorile näidatakse näpuga kõik vead ja lihtsalt öeldakse, kuidas tuleb parandada. Julgen arvata, et üldjuhul see ei pane mõtlema ega õpeta. Ma ei saa aru, kuidas saab võrrelda seda, et pealkiri on vale, sellega, et kõik siin väidetu on vale. Muide, enam-vähem sääraseid asju tuleb ka ette, nagu näiteks artiklis Islami seadus.

Mida Sa nimetad halvustamiseks? Kas see, kui öeldakse, et kvaliteet ei ole hea, on halvustamine? Kuidas ma peaksin sellest rääkima, et see ei oleks halvustamine? Mulle jälle tundub, et Sa halvustad neid, kellel on teistsugune arvamus kui Sinul.

See on täiesti võimalik, et me oleme lugenud erinevaid artikleid, ja ma ei taha üldse eitada, et mõned üliõpilaste artiklid on hästi kirjutatud. Tänavaartiklitest on ka vähemalt üks esitatud hea artikli kandidaadiks. Andres (arutelu) 31. detsember 2015, kell 00:17 (EET)

Ma ei arvanudki, et keegi teist raudteejaamade artikleid ebavajalikuks peaks. See oli lihtsalt näide teema kohta, kus saaks samuti koondartiklitega piirduda. Koondartiklit on siiski lihtsam kirjutada, kui olemas on materjal mida koondada ja ma olen ka seisukohal, et koondaja peaks olema isik, kes nende artiklite valmimise juures on olnud, kuna nii on kindlam, et midagi välja ei jää. Olen juba selline veidrik, kes peab info puudumist halvemaks kui selle puudulikku esitust, seega ei pea ma ka probleemiks tudengiartiklite halba taset. Minu jaoks on elementaarne see, et artikleid tuleb parandada ja et head artiklid valmivad koostöös. Olles teinud märkimisväärsel hulgal muudatusi andesiidi juures on mulle samal ajal selge, et Siimu töös on hulk selliseid asju, mida mina poleks osanud lisada, ma olen talle tehtud töö eest tänulik ja pean tema panust äärmiselt suureks. Miks peaks ma mõnd teist, väiksemat panust, teisel pilgul vaatama, kui tegemist pole just vandalismiga? (P.S Broken Window theory? Tänavatel ringi kõndides olen ma ikka rõõmustanud hea, sisuka gräffiti üle. Panus seegi. Nulltolerants tähendaks ka Edward von Lõnguse välistamist. Ka olen olnud ise sunnitud avalikus kohas urineerima, sest puudusid alternatiivid. Pigem usun suunamisse ja konstruktiivsesse kriitikasse kui välistamisesse.) - Melilac (arutelu) 31. detsember 2015, kell 19:15 (EET)

Siin läheb aruteluteema juba laiaks. Mulle tundub, et Andresel ja Ivol on erinevad kriteeriumid kvaliteetsusele, sellepärast peab üks tänavaartikleid keskmisest paremateks ja tudengiartikleid keskmisest halvemateks ja vastupidi. Kogenud vikipedistide kommentaarid tudengitele ei ole enamasti halvustavad, probleem on selles, et Vikipeedia tegemise maailm on eraldiseisev ülikoolimaailmast ja lähenemised erinevad selles suhtes, kuidas ja mil viisil tööd hinnatakse ja kommenteeritakse. Ma mõtlen seda, et Vikipeedias on tavaline asuda kohe asja kallale ja osutada selgelt ja otse vigadele, mis võib tunduda toorusena ja hoolimatusena ja oskamatusena tagasisidet anda. Tegelikult ei ole aga tegemist tagasisidega autorile, vaid kommentaaridega Vikipeedia artiklile. Ma ei arva, et vikipedistidelt peaks võtma vabaduse otse vigadele osutada (loomulikult viisakalt). See vabadus hoiab kokku aega ja energiat. Kui ülikooli poolt on ette nähtud tagasisidestajad, siis lähtugu nemad ülikooli juhistest tagasiside andmisel. Minu arvates on väga hea isikliku arengu võimalus õppida mitte solvuma ja mitte isiklikult võtma vikipedistide kommentaare, vaid hoopis püüdma neid kõige paremal viisil kasutada, ütlen seda oma kogemusest. Teema juurde tagasi tulles, pooldan üksikartikleid tänavatest, sealjuures lootes artiklist ka rohkem sisu leida kui asukoht ja pikkus. Kui tõesti pole kuidagi rohkem võimalik öelda, siis ei pea artiklit olema. Adeliine 1. jaanuar 2016, kell 13:54 (EET)

Tänavate kohta on alati põhimõtteliselt ka rohkem öelda, aga alati ei ole info hõlpsasti leitav. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2016, kell 14:16 (EET)

Kas me peaksime püüdma kokku leppida tänava tähelepanuväärsuse piiri? Nt peab vähemalt üks tingimus olema täidetud järgmistest: vanus üle x aasta, pikkus üle x meetri, tänaval asub tähelepanuväärne hoone, loodusobjekt vms. Seda kõike loomulikult (sh mittehõlpsalt) leitava info põhjal. Adeliine 1. jaanuar 2016, kell 14:42 (EET)

Selleks et öelda, kas tänav on nii vana, kui tarvis, tuleb teada, kui vana ta on. See ongi asi, mida ei ole alati hõlbus teada saada (kuigi enamasti on KNAB-ist näha, millal tänav nime sai), aga mida alati saaks lisada.

Mina isiklikult ei näe, et uuemad tänavad artiklit vähem vääriksid kui vanemad. Kui vaadata Ivo argumente, siis tundub, et kõik need asjad, mida Sa mainid, on tema jaoks ebaolulised. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2016, kell 15:17 (EET)

Mina olen sisuliselt väitnud, et 1) kui pole ikka asja kohta midagi kirjutada, siis ei ole vaja asja kohta kirjutada ning 2) kui info esitamiseks on eraldiseisvast artiklist sobilikumaid kohti, siis tuleks esimeses järjekorras neid kasutada. Ivo (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 07:11 (EET)

Mina jällegi seda, et kuigi iga tänava kohta midagi kirjutada on, ei pruugi seda olla nii palju, et seda mujal esitada parem ei oleks, aga et seda mujale koondamist võib olla hõlpsam (nii füüsiliselt kui psüühiliselt) teha siis, kui kõik mikroartiklid antud koondteemal on juba eelnevalt valmis. Eks see kõik sõltu ka asulast... Tootsi puhul on näiteks tänavad koondatult esitatud, aga tulemus pole kuigi informatiivne. ˇ- Melilac (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 07:37 (EET)

Okei, ma arvan, et ma saan üldjoontes aru, mida Ivo ja Melilac ütlevad. Mul tekivad küsimused, et mis on täpsemalt see "midagi", mida üldse saab / mis peab olema asja (tänava) kohta kirjutada. Kas me saaks seda kirjeldada ja püüda mingit üksmeelt leida? Mis võivad olla täpsed põhjused ja põhjendused, et asjast rääkida mitte eraldi artiklis, vaid mingi laiema teema artiklis? Kas materjali hulk? Kus on sel juhul piir, millest rohkemaga saab oma artikli? Adeliine 2. jaanuar 2016, kell 13:41 (EET)

Toon järgneva näite. Minu arust ei ole õigustatud bussipeatustest artiklite loomine, aga kui loodud tekst on vähemasti nii pikk nagu see siin, siis mul pole selle vastu mitte vähimatki. Sellises mahus infost on kindlasti huvilisele kasu ning pole mõeldav seda kuhugi mujale artiklisse paigutada. Näiteks selline tekst on aga lugejale kasutu.

Tänavaartikli puhul eeldaksin, et sealt saab ülevaate selle asukohast (ka koordinaadid), üldise kirjelduse (nt kuju, pikkus, laius, majade arv, valgustatus, bussipeatused, haljastus, kõnniteed), seotuse teiste objektidega (seos transpordivõrgustikuga (maanteed, raudteed, teised tänavad) + olulised objektid tänava ääres), ajalugu (millal tekkis/rajati, varasemad nimed, on seal asunud midagi olulist). Hea oleks ka mõni pilt (kaart ja/või foto). Kohe alguses ei pea kõik olemas olema, kuid infot peaks siiski olema siiski piisavalt, et sellest võiks huvilisele selget kasu olla. Muidu võiks seda võrrelda ühe vigase definitsiooniga lühiartikliga, mis tekitab pigem probleeme. Ivo (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 18:36 (EET)

Olen Melilaciga nõus ses suhtes, et info lisamise mõttes on praktilisem ja lihtsam teha omaette tänavaartikkel, kui hakata sama infot esitama kuskil ülema taseme artiklis (linna artiklis) või tänavavõrgustikuartiklis. Kui luuakse täna artikkel ja seal on kirjas, et X on tänav Karuaugu alevis ja selle pikkus on 60 meetrit, siis kuidas seda infot panna Karuaugu artiklisse, nii et see loomulik oleks? Ei hakka ju kirjutama seda ühte-kahte lauset mehaaniliselt artiklisse? Ja tänavavõrgustiku koondartiklit, milles on üks tänav, ei ole ka mõtet teha – see oleks nagu suu, milles särab üks hammas. Kasutajal on kõige lihtsam teha tänava jaoks oma artikkel; kui talle öelda, et tee tänavavõrgu artikkel või pane info linna artiklisse, siis ta lööb tõenäoliselt käega ega hakka rohkem midagi lisama. Cumbril 2. jaanuar 2016, kell 19:05 (EET)

Nõus, et võib olla lihtsam. Loomulik oleks võib-olla teha Karuaugu artiklisse tänavate nimekiri koos pikkustega. Sest siin on nüüd see teine küsimus, tähelepanuväärsuse küsimus. See 60-meetrine Karuaugus asuv tänav tundub mingi väike tänav olevat. Kas ta on tähelepanuväärne, et temal pikemalt peatuda? Minu arvates ainult see, et ta on olemas ja ta on tänav ja tema kohta on võimalik kirjutada kuju, asukoht, pikkus ja veel paar asja, ei tee teda tähelepanuväärseks omaette artikli jaoks. Peab olema mingi põhjus, miks temast artiklit teha, samuti nagu inimeste puhul. Adeliine 2. jaanuar 2016, kell 19:22 (EET)

Nimekirjaga tekiks sama probleem, mis koondartikliga (...ja Karuaugus on järgmised tänavad: nr 1. Nurmenuku (60 m).)

Tähelepanuväärsuse kriteeriumiks oleme lugenud seda, et ajakirjanduses võib midagi teema kohta leida. Tähelepanuväärsuse küsimus kerkib enamasti seoses sellega, et keegi inimene või ettevõte, kes muidu ei ole tähelepanuväärne, üritab end promoda. Tänavatega seda küsimust üldiselt ei peaks tekkima. Cumbril 2. jaanuar 2016, kell 19:56 (EET)

Minu meelest on kõik tänavad tähelepanuväärsed.

Igast bussipeatusest saab teha umbes sama pika artikli kui Käru tee bussipeatusest. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 20:45 (EET)

eks tähelepanuväärsuse küsimus olegi Vikipeediate üks nõrki kohti. Pole head vastuargumenti, miks mingi küla tänav pole Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne. Samas hägustuvad nüüd teised tähalepanuväärsed? objektid: kõik Eesti talud, kalmistute tuntumad hauad jne. Tundub, et see asi viib tulevikus hääletusteni iga konkreetse objektiklassi kohta (nt ettevõttete tähelepanuväärsuse kriteeriumid). Siiski, ennist mainitud ajakirjanduses (kollane ajakirjandus?) vm meedias mainimiste argument on hea argument tähelepanuväärsuse poolt--Estopedist1 (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 22:39 (EET)

Sündmused maailmas

Olen nüüdseks mitu aastat teinud rubriiki "Sündmused maailmas" ja kui varem oli mulle seal tihtipeale abiks ka teisi, kes regulaarselt seda rubriiki täiendasid, siis enamik neid inimesi on tänaseks Vikipeediast suuresti eemale jäänud. Nii on vaid üksikuid, juhuslikke täiendusi, mis lisaks minu kogutud materjalile sinna lisandub, ja tõtt-öelda on mul hakanud tekkima väsimus sellest igapäevasest tööst, mida selle rubriigi päevakohasena hoidmine eeldab.

Lisaks on muutunud probleemiks seegi, et seda rubriiki ei ole enam ammu võimalik lihtsalt leida ega inimestele tutvustada. Kui varem suunas jooksva kuu sündmustele artikkel "Sündmused maailmas", siis ühel hetkel kadus see seoses tehniliste uuendustega Vikipeedias ja ainus link nende jooksvate sündmuste juurde läheb Vikipeedia põhimenüüst. Nii ei ole võimalik seda rubriiki panna omale järjehoidjatesse ega huvilistele seda linki jagada. Nii on neid, kes seda jooksvate sündmuste jälgimiseks leida ja kasutada oskavad, üpris vähe.

Veelgi enam, ingliskeelne Vikipeedia on tänaseks üldse loobunud taolisest sündmuste kroonika pidamisest ja vast oleks ka meil mõtet seda tulevikus teha, sest siinne napp inimressurss ei võimalda seda rubriiki ajakohasena hoida. Ise taandan ennast uuest aastast selle rubriigi regulaarsest täiendamisest ja toimetamisest. Lihtsalt ei jõua ega viitsi enam. -- Toomas (arutelu) 23. detsember 2015, kell 15:46 (EET)

Miks seda artiklit siis ei saa taastada? Piisab ümbersuunamisest, mida iga kuu uuendatakse.

Kui inimressurss jääb üha napimaks, võib-olla pole siis üldse mõtet Vikipeedia tegemist jätkata? Andres (arutelu) 25. detsember 2015, kell 03:39 (EET)

Looda vaid :) Me elame siiski arvuti-/internetiajastul ja infoühiskonnas--Estopedist1 (arutelu) 26. detsember 2015, kell 10:43 (EET)

Tõtt öelda on vahel tunne, et parem tõesti tegemata jätta kui sellise kvaliteediga edasi teha, mida praegused koosseisud võimaldavad. :P -- Toomas (arutelu) 1. jaanuar 2016, kell 13:12 (EET)

Mis minusse puutub, siis olen Su otsusega nõus. Teine võimalus: palu mõned (kümned, sajad, tuhanded jne) euromiljardid ürituse toetuseks. Info maksab, ka valeinfo maksab. Ilmselt ei ole kogu W-l sellist raha, ja, Reutersi, BBC, jne toetamine, nende valikute toetamine, ei peaks ehk olema eesmärk. Parem ehk oleks aidata kaasa kõrvadekandja arengule.
Kumb on kallim, inforelv või tuuma- jne relv või, kumb on laastavam?
Lisaks, täpsustused või kuis iganes neid nimetatakse, ilmuvad tavaliselt u 10 p pärast, väikses kirjas; enda kohta oskan öelda, et kui nt samaaegselt ERR-d ja BBC-d kuulata/vaadata, siis võivad nt hukkunte arvude vahed olla sadades; kas lahendus oleks, et võtaksime nt pensionid vähemaks ja ostaksime kvaliteetsemat infot?
Siis vähemalt teaksime, täpsemalt, nt, kellena sureme...—Pietadè (arutelu) 28. detsember 2015, kell 18:49 (EET)

Tere Pietadè!

Minu jaoks on küll Vikipeedias olemine see protsess, mida ma püüan ja tahaksin teha ka ilma tasuta kui võimalik, see et keegi püüab hinnata kasutajate kaastööd oma isiklikest standarditest lähtuvalt ei muuda, kuni talle võimu ei anta kõike temale vastuvõetamatut blokeerida ja/või ära kustutada, seda küll vast, mõtlen ma...

mis mõttes, et vähemalt teaksime, täpsemalt, nt kellena sureme ... mis siin kahtlast saab olla mina küll ei saa näiteks rästikuna ja/või sibulana ära surra ikka inimesena mõtlen ma ehk, et inimene sünnib- sureb-sünnib-sureb-sünnib-sureb-sünnib...

Mariina 13. jaanuar 2016, kell 15:42 (EET) alias Простота