Vestring
Ilme
Vestring on Vestfaali päritolu Eesti- ja Liivimaa vaimulikesuguvõsa.
Esimeks suguvõsa esindajaks Eestis oli Heinrich Vestring (1562–1650), kes oli Tallinna Oleviste koguduse õpetaja ning Tallinna superintendent.
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti]Vestringide sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud de Villiers/Pama süsteemi (en)
- A Heinrich Vestring (1562–1650), Tallinna Oleviste koguduse õpetaja ning Tallinna superintendent
- B1 Heinrich Vestring (u. 1603–1643), Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja ning Järva praost
- C1 Johann Vestring (suri 1681), Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
- D1 Salomo Heinrich Vestring (1663–1749), Pärnu Eliisabeti ning Tori koguduse õpetaja, Pärnu praost
- E1 Maria Elisabeth Vestring, oli abielus Vändra Martini koguduse õpetaja Gottfried Hirschbergeri ja hiljem Vändra mõisniku Karl Wilhelm von Meyeriga (suri 1767)
- E2 Anna Sophia Vestring, oli abielus Vändra kooliõpetaja Johann Gottfried Pfündeliga
- D2 Lorenz Vestring (suri 1704), Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja
- D1 Salomo Heinrich Vestring (1663–1749), Pärnu Eliisabeti ning Tori koguduse õpetaja, Pärnu praost
- C2 Anna Vestring, oli abielus Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja ja Pärnu praosti Bernhard Freieriga (suri 1692)
- C1 Johann Vestring (suri 1681), Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
- B2 Johannes Vestring (u. 1616–enne 1662), Tallinna sündik, hiljem kuninglik nõunik ja saadik. Oli abielus Anna Valentiniga.
- B1 Heinrich Vestring (u. 1603–1643), Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja ning Järva praost
Üksikud suguvõsaliikmed, kelle täpne identiteet ja sugulusside ülejäänud Vestringitega on ebaselge:
- Anna Vestring, Arnd Strahlborni lesk (mainitud 1685)
- Arend Vestring, sõjaväelane (kapten; surnud enne 1686), oli abielus Catharina Müllenbachiga
- Gertrud Vestring (mainitud 1693)
- komissar Vestring, Mühlgrabeni mõisnik
- H. Vestring, tallinlane, immatrikuleeritud Tartu ülikoolis, õppinud hiljem juurat Hollandi ja Saksa ülikoolides, Riia linna asesündikus ja hiljem sündikus (1658–1672)[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arvo Tering. Tartu ülikooli osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVII sajandil ja XVIII sajandi algul, "Keel ja Kirjandus" 1982, nr. 11, lk 594