Verijärv

Verijärv (ka Kasaritsa Verijärv) asub Võru maakonnas Võru vallas Verijärve külas.

Järve pindala on 24,9 ha (2007) ja suurim sügavus umbes 20 m. Limnoloogiliselt tüübilt on see kalgiveeline rohketoiteline järv.

Järvest voolab välja Koreli oja.

Järve ja selle ümbruse kaitseks on loodud Verijärve maastikukaitseala.

Verijärv on üks ilusamaid orujärvi ümbruskonnas. See paikneb Võrust 3,5 km kagu pool väga järskude veerudega ürgorus, õigemini kahe oru (kagu-loode ja edela-kirdesuunalise) liitumiskohal ning on selletõttu lookja kujuga. Järve absoluutne kõrgus on pärast veetaseme viimast tõstmist 1960. aastail (½ m) umbes 90 m, ka pindala peaks olema vähemalt 20 m^[küsitav], sügavus on kuni 19,4 m (keskmine sügavus 6,3 m). Sügavaim koht on järve keskosast veidi loode pool. Kaldad on järve keskel erakordselt järsud. Järv on olnud veelgi suurem ja sügavam, kuid 1922. aasta kevadel purunes väljavoolule ehitatud pais suurvee tõttu ja veetase langes 1½ m. Järve kallastel kasvab parkmets, kaguotsa lähedale ulatuvad põllu- ja heinamaad. Kaldad on enamasti kõvad, valdavalt liivased või savikast kruusast, ka kaldavööde on kõva ja liivane. Sügavamal katab põhja muda, mille paksus ulatub kohati 1 meetrini.

Läbivool on nõrk. Vesi on tugevasti kihistunud, kollakasroheline ja üsna läbipaistev (3,9 m). Veepinna lähedal on vesi hapnikuga üleküllastunud, põhjalähedased veekihid on ilma hapnikuta.

Järskude kallaste tõttu on taimestikku vähe, kuid liike palju (22). J. Käis on leidnud järvest ka võrdlemisi harva esinevat värd-penikeelt. Fütoplankton on järves üsna rohke ja liigirikas. Zooplankton pole järves kuigi rohke. Leidub tiibsõudikut, kes vajab jahedat hapnikurikast vett. Põhjaloomastik on keskmise ohtrusega. Vähesel hulgal leidub järves jõevähke.

Verijärv on liigirikka kalastikuga. On andmeid särje, ahvena, latika, haugi, suure viidika, roosärje, kiisa, säina, lutsu, kogre, linaski, angerja, nuru, võldase, koha ja isegi lepamaimu esinemise kohta.

Verijärvega on seotud mitu muistendit. Eriti levinud on jutt kurja Kasaritsa mõisniku uputamisest kutsari poolt, kes tõlla magava härraga Verijärve juhtinud. Veel praegugi olevat see tõld selge ilmaga näha. Verijärve nimi aga tulevat sellest, et orjade peksmisel olevat nende veri järve voolanud.