Vene Suurvürstiriik (1658–1659)

See artikkel räägib Gadjatši lepinguga ette nähtud riiklikust moodustisest. 1432–1435 eksisteerinud riikliku moodustise kohta vaata artiklit Vene Suurvürstiriik.

See artikkel vajab toimetamist.
Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

**Велике князівство Руське**
**Vene Suurvürstiriik**

Lipp	Vapp

Riigikeel	ukraina keel
Pealinn	Kiiev
Riigipea	hetman Ivan Võgovski
Pindala	umbes 250 000 km²
Riigiusk	vene õigeusk

Vene Suurvürstiriik (ukraina keeles Велике князівство Руське, poola keeles Wielkie Księstwo Ruskie, valgevene keeles Вялікае княства Рускае) oli riiklik moodustis tänapäeva Ukraina aladel, mille moodustamise nägi ette Gadjatši leping, kuid mis jäi tekkimata.

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]

8. jaanuaril 1654 otsustas Perejaslavi raada, mida juhtis hetman Bogdan Hmelnitski, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid Moskva tsaarile.

Samal aastal puhkes Poola-Vene sõda, mis Rzeczpospolita jaoks kujunes katastroofiliseks. Järgmisel aastal hõivas Moskva tsaaririik Pinski ja Vilniuse, kasakad Bogdan Hmelnitski juhtimisel tungisid Lwówi alla. Samal aastal kuulutas Rzeczpospolitale sõja Rootsi ja hõivas suure osa Rzeczpospolitast, isegi Varssavi ja Krakovi. Valitses reaalne oht, et Rootsi ja Venemaa jagavad Rzeczpospolita omavahel ära ja see riik lakkab olemast. Moskoovia soovis vältida Rootsi liigset tugevnemist ja sõlmis 24. oktoobril 1656 Rzeczpospolitaga Wilno rahulepingu.

1657 suri hetman Hmelnitski, kellel polnud head järglast, sest tema poeg Juri Hmelnitski oli veel väga noor. 21. oktoobril 1657 valiti Korsuni raadal uueks hetmaniks Hmelnitski lähikondlane Ivan Võgovski (Iwan Wyhowski).

Gadjatši leping

[muuda | muuda lähteteksti]

1658 sõlmisid Rzeczpospolita esindajad ja Võgovski tänapäeva Poltaava oblastis olevas Gadjatši linnas Gadjatši lepingu. Selle kohaselt asendati Poola–Leedu kaksikmonarhia Poola-Leedu-Vene kolmikmonarhiaga.

Vasakkalda-Ukrainas tuli lepingu kohaselt Tšernigivi vojevoodkonna, Kiievi vojevoodkonna ja Bratslavi vojevoodkonna põhjal moodustada Vene Suurvürstiriik. Sellel pidid olema eraldi seadused, oma seim, sõjavägi ja riigikassa. Suurvürst tuli valida Poola ja Vene ühisel seimil. Vene Suurvürstiriigi riigiusuks pidi saama vene õigeusk. Vene Suurvürstiriigi juhiks pidi saama hetman Võgovski.

Lepingu järgi tuli Vene suurvürstiriigis moodustada umbes 30 000-meheline kasakatest koosnev sõjavägi, millele lisandunuks umbes 10 000 palgasõdurit. Muid vägesid ei oleks lepingu järgi Vene suurvürstiriiki ilma hetmani loata lubatud muidu kui sõja korral ning ka siis pidid nad alluma hetmanile.

10. juunil 1659 ratifitseeris Gadjatši lepingu Poola seim. Kuid Poola ühiskondliku surve ja paavsti rangete nõudmiste tulemusena tegi Seim lepingusse ratifitseerimise käigus muudatusi. Nimelt jäeti lepingust välja Vene Suurvürstiriigi ja kolmikmonarhia idee. Muudeti teisigi artikleid. Ratifitseeritud kujul pidid poolakad tagasi saama neilt konfiskeeritud varanduse ja Vene Suurvürstiriigi riigiusuks pidi jääma katoliiklus.

Lepingu ratifitseerimine muudetud kujul tähendas Võgovski langust. Kasakad süüdistasid teda enese poolakatele mahamüümises. Nad polnud nõus poolakatele nende varandust tagasi andma ega leppima katoliiklusega, millest nad kõigest paar aastat varem olid lahti saanud.

Kasakad olid liidus Venemaaga. Gadjatši leping seevastu tähendas kasakate poolevahetust, minekut Poola liitlaste sekka, mistõttu lepingu sõlmimine põhjustas kasakate konflikti Vene tsaari Aleksei Mihhailovitšiga. Venemaa saatis Võgovski vastu sõjaväe vürst Aleksei Trubetskoi juhtimisel, millega ühinesid mässulised kasakad Ivan Bespalõi juhtimisel.

Konotopi lahing

[muuda | muuda lähteteksti]

29. juunil 1659 toimunud Konotopi lahingus purustas hetman Võgovski, keda toetasid Poola väed Andrzej Potocki ja krimmitatarlaste väed Tatari khaani Mehmed IV Giray juhtimisel, venelaste ja kasakate ratsaarmee (üle 6000 sõduri).

Vastuseis Võgovskile siiski suurenes järjest, kuni ta pidi loobuma hetmaniseisusest ja riigist põgenema. 27. oktoobril 1659 valiti tema asemele Hmelnitski 18-aastane poeg Juri Hmelnitski. Seejärel polnud enam kedagi, kes soovinuks Vene Suurvürstiriiki luua.

Vapp

[muuda | muuda lähteteksti]

Kavandatava Kolme Rahva Vabariigi vapil oli kujutatud Poola Kuningriigi valge kotkas, Leedu Suurvürstiriigi küttiv ratsanik ja Vene Suurvürstiriigi peaingel Miikael.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]