Vene-Poola sõda (1632–1634)

Vene-Poola sõda (1632–1634)
	Osa Vene-Poola sõdadest
	Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririigi vahelised Deulino vaherahu järgsed piirialad
Toimumisaeg	1632–1634
Toimumiskoht	Smolenski piirkond
Tulemus	status quo; 4. juunil 1634. aastal sõlmitud Poljanovka rahulepinguga
Osalised
Rzeczpospolita	Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Poola kuningas Władysław IV Waza; Krzysztof Radziwiłł; Aleksander Gosiewski	Moskva tsaar Mihhail I Fjodorovitš; Vassili Šein;

Vene-Poola sõda (1632–1634) ehk Smolenski sõda oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Rzeczpospolita koosseisu kuulunud Smolenskimaa ja Severskimaa (Brjanski, Sumõ, Belgorodi, Orjoli ja Tšernigivi piirkond) pärast.

Sõjaeelne olukord

16. sajandil, Moskva-Leedu sõja tulemusel liitis Moskva suurvürstiriik alad suurvürstiriigiga 17. sajandi alguses Venemaa tsaaririigis toimunud Segaduste ajal ning Rzeczpospolita vägede invasiooni Venemaale, liitis Rzeczpospolita Smolenski alad oma riigiga. 1632. aastal suri Poola kuningas Zygmunt III Waza ning uue kuninga valimise ajal otsustas Moskva kasutada olukorda ning alustada sõda piirkondade taasvallutamiseks, vaatamata veel kehtinud Deulino vaherahule.

Sõjategevus

Tsaaririigi väed (32 000 meest, 151 kahurit ja käsikahurit, 7 suurtükki-müüsrit) bojaar Mihhail Šeini ja okolnitši Artemi Izmailovi juhtimisel asusid 3. augustil sõjakäigule Moskvast, 110 km läänes asunud piirilinna Možaiskisse. Kohtamata piirialadel vastupanu, vallutasid nad teel Kritševi, Serpeiski, Dorogobuži, Neveli, Roslavli, Starodubi, Potšepi, Sebeži, Krasnõi, Trubtševski ja teised linnad ning jõudsid 1632. aasta detsembris Smolenski linna alla, mida asusid piirama.

Moskva tsaaririigi väed piirasid Smolenski sisse, kuid piiramissuurtükkide puudumise tõttu piirdusid piiramisrajatiste ja kantside ehitamise ning linna blokeerimisega. 1633. aasta märtsis jõudsid linna alla piiramissuurtükid ning algas linna pommitamine. Tsaaririigi väed tegid linnale kaks tulemusteta tormijooksu (26. mail ja 10. juunil).

1633. aastal alustas Krimmi khaaniriik Moskva tsaaririigi vastu sõda ning laastas Rjazani, Tula, Kolomna ja Kaluuga piirkondi. Smolenski piiramisel ja sõjakäigul osalenud maakaitseväe aadlikud lahkusid Šeini väest ning suundusid oma pärus- ja teenismõisu kaitsma.

Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririigi vahelised Poljanovski rahuleping järgsed piirialad

28. augustil saabusid Smolenski alla Rzeczpospolita väed Poola kuninga Władysław IV Waza juhtimisel. Septembris-oktoobris toimunud linna blokaadist vabastamise lahingute järel piirasid Rzeczpospolita väed 18. oktoobril piiramisrajatistes asunud Moskva väed sisse ning need alistusid 15. veebruaril 1634. Moskva vägede alistumise ja Smolenski alt lahkumise järel suundusid Rzeczpospolita väed Loode-Venemaa poole, kus asusid piirama 1634. aasta Belõi kindlust. Kindluse edutu piiramine toimus veebruaris-märtsis.

Sõja lõpp ja rahuleping

Sõja lõpetas Smolenski lähedal Poljanovka jõe juures sõlmitud Poljanovka rahuleping, millega Poola kuningas Władysław IV Waza loobus kõigist Segaduste aegsetest nõuetest Moskva tsaaririigi troonile. Territooriumid, mille nimel Moskva tsaaririik sõda alustas, jäid aga Rzeczpospolita valdusse.