Vastse-Laitsna vald
| Vastse-Laitsna vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Jaunlaicenes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 52,2 km² | |
Elanikke: 370 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7,1 in/km² | |
| Keskus: Vastse-Laitsna | |
 |
Vastse-Laitsna vald (ka Jaunlaicene vald, läti keeles Jaunlaicenes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas.
Vald piirneb sama piirkonna Vana-Laitsna, Ziemeri ja Alsviķi vallaga ning Smiltene piirkonna Hopa vallaga.
Valla pindala on 52 km². 2016. aasta seisuga elas seal 478 inimest.[2] Valla keskus on Vastse-Laitsna küla, vallavanem on Inta Cinglere.[3]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub Alūksne kõrgustikul. Ziemeri ja Vastse-Laitsna valla piiril asub 271,5 m kõrgune Dēliņkalns, valla ja Alūksne kõrgustiku kõrgeim tipp. Valla suurim jõgi on Pedetsi jõgi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald loodi aastal 1919 Vastse-Laitsna mõisale kuuluvatele maadele. Valla maad kuulusid toona Apukalna kihelkonda. Aastal 1920 kuulus Vastse-Laitsna valla aladel Vastse-Laitsna mõisale ning selle Kalnsi ja Evalda kõrvalmõisale 3076,35, Hopa mõisale 557,89 ja Repjakalnsi mõisale 1747,23 hektarit maad.[4] Aastal 1935 oli valla pindala 161,9 km² ja seal oli 2163 elanikku.[5]
1945. aastal moodustati valda Vastse-Laitsna ja Grūbe külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Vastse-Laitsna külanõukoguga likvideeritav Grūbe külanõukogu, ent aastal 1963 ühendati kolhoosi Padomju Dzimtene alad Hopa linna maaterritooriumiga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Apekalnsi kirik, selle orel, altar ja kantsel, Popji linnamägi, Vārņi järve rajatud hooned, Ķauķi ja Rūci muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Vastse-Laitsna mõisa hoonetekompleks (park, kabel, tall, ait, kaks majapidamishoonet, mõisavalitseja maja, üks häärberi tiib) ning ka Lielbrieži muinaskalmed ehk Miroņkalns.[8] Valla idaosa jääb osaliselt Dēliņkalnsi hoiualale, valla põhjaosa aga Vana-Laitsna kaitstavale maastikule.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 437 lätlast, 12 venelast ja 1 leedulane, lisaks veel 33 muude rahvaste esindajat.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Apekalns | mazciems | 10 (2007) |
| Auguļi | skrajciems | |
| Brieži | skrajciems | 10 (2007) |
| Bērziņi | mazciems | 6 (2007) |
| Vastse-Laitsna | vidējciems | 237 (2019) |
| Lācupji | mazciems | 9 (2007) |
| Rūci | mazciems | 6 (2007) |
| Stiliņi | skrajciems | 7 (2007) |
| Šļukumi | mazciems | 8 (2007) |
| Tortuži | mazciems | 12 (2007) |
| Vēciņi | skrajciems | 12 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Alūksnes novads, vaadatud 25.06 2017
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas VII sējuma 14178-14180 slejas. Rīga: 1931.-1932.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 26.07 2017
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Vastse-Laitsna vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis